Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Oxxx Gxxxxxesitas 03.03.2008.a. Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxxx Txxxxxxxxxx 23 170 krooni nõudes. Kohus tegi võlgnik Txxxxx Txxxxxxxxxx makseettepaneku. Txxxxx Txxxxxxx esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja vastavalt TsMS § 486 lg-le 1 lõpetas kohus 01.07.2008.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja otsustas jätkata asja menetlemist hagimenetluses. Oxxx Gxxxx esitas 04.08.2008.a. kohtule hagiavalduse Txxxxx Txxxxxxx vastu 23 170 krooni saamiseks. Hageja nõude asjaolud: 2007.a. mais viibis kostja koos kaaslastega ebakaines olekus xxxxxxxx kalmistul. Kostja läks hageja abikaasa hauaplatsile ja lükkas teadmata põhjustel ümber hauaplatsil oleva marmorist hauaplaadi, lõhkus sealsamas oleva marmorist lillealuse. Nii hauaplaat kui ka lillealus said peale kukkumist kahjustatud. Hageja viibis samal ajal Saaremaal sanatooriumis. Kui hagejale teatati juhtunust, katkestas ta sanatooriumituusiku ja sõitis kohale. Hageja informeeris juhtunust Lõuna Politseiprefektuuri, kes alustas väärteomenetlust. Väärteomenetluse käigus tunnistas kostja ennast süüdi, talle määrati väärteokaristus 6800 krooni trahvi. Vaatamata hageja ettepanekutele ei ole kostja asunud kahju korvama. Ta hüvitas vaid kahju heastamise esmase kulu 500 krooni. Hageja laskis kahju likvideerimise kulud hinnata OÜ SRD „Kivimeister“, mille järgi on kogu kahju likvideerimise hinnanguline väärtus 37 170 krooni. Hageja nõuab kostjalt tekitatud kahju hüvitamist osaliselt, summas 23 170 krooni, millest hauaplaat koos alusega 14000 krooni, hauaplaadil tekst koos portreega (taastamine) 7690 krooni, transpordikulu 1300 krooni. Kohtukulud palus jätta kostja kanda. Hageja lisas OÜ SR „Kivimeister“ tellimuse (tl.30). Pärast 19.12.2008 toimunud kohtuistungit ja kostja vastuväiteid hageja täpsustas oma nõuet (tl.58-59) ja jäi nõude juurde hüvitada purustatud hauakivi restaureerimisega seotud kulutused, uue raami valmistamise ja paigaldamisega seotud kulutused kokku summas 18100 krooni. Hageja on jõudnud arvamusele, et hauakivi on võimalik restaureerida. Aga ei ole võimalik parandada hauakivi kukkumise tagajärjel purunenud lillekasti ümber olevat raami. See on vaja asendada uuega. Restaureerimisele kulub 18100 krooni, millest lilleraam 7400 krooni, lilleraami paigaldus 3500 krooni, hauaplaadi restaureerimine 1000 krooni, hauakivi paigaldus 2000 krooni ja transpordikulu (Tallinn- Jõgeva- Tallinn) 4200 krooni. Hageja esitas „Kivimeister“ poolt tehtud uue hinnapakkumise (tl.60). Kostja seisukohad Kostja Txxxxx Txxxxxxxxesitas 07.08.2008.a. kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus määras riigi õigusabi ja määras, e kostjal tuleb hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulutused täielikult osamaksetena 6 kuu jooksul tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest arvates (tl.36-38). 2(3)

Kirjalikus vastuses (tl.40-41) kostja nõuet ei tunnistanud. Ta sai väärteootsusest teada pärast vaidlustustähtaja lõppu ja seetõttu jäi otsus vaidlustamata. Kostja on seisukohal, et selle süüteo toimepanemise eeldusena ei ole tegemist ei kaudse ega otsese tahtlusega. Kostja on eakas inimene, kelle jalg vääratas kalmistu teerajal ja kes seetõttu võiski toetada hauaplaadile. Hauaplaat oli nõrgalt aluse külge kinnitatud, tuli aluse küljest lahti ja kukkus. Kostja ei lükanud hauaplaati ümber tahtlikult. Alkoholi kostja tarvitanud ei ole. Kostja ei ole saanud kokku leppida kahju hüvitamise ulatuses ja viisis, kuna hageja on esitanud ebareaalseid nõudmisi 500 000 krooni saamiseks. Kostja on tasunud juba hagejale 500 krooni, mille hageja maksis kivi parandajale L.Lxxxxxxx. Hauaplaat oli kinnitatud poldiga, mis oli lahti tulnud. Kostja esitas tõendi 500 krooni maksmise kohta (tl.42). Kohus edastas kostja vastuse hagejale (tl.43) ja kohustas hagejat esitama oma seisukoha kõigi kostja väidete kohta 20.oktoobriks. Hageja kohtule midagi ei vastanud. Kohus nõudis Lõuna Politseiprefektuurist välja väärteomaterjali xxxxxxxx kalmistul toimunu asjas. Kohtuistungil 19.12.2008 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja kinnitas esmalt, et tal on olemas esindaja, kuid hageja on kutsutud kutsega üksi ja seetõttu tal esindajat kaasas ei ole. Hageja selgitas, et L.Lxxxxx pani hauakivi kohale tagasi, see oli ajutine paigaldus. Hageja maksis 500 krooni. Lilleraam, milles lilled on, oli pooleks ja seda ei ole võimalik taastada. Hageja laskis teha kalkulatsiooni Tallinnas vastavas büroos. Hinnapakkumises on uue kivi tegemise hind. Hageja osutas fotodel, et hauaplaadil on üks nurk katki, tükk küljest ära. See vajab lihvimist. Kivi on vaja paigaldada segu ja naelaga. Kivi on toodud sugulaste poolt Karjalast. Hageja tahaks uue kivi panna, vana restaureerida ei taha. Katkine raam on ka vaja vahetada. Kohtuistungil jäi hageja siiski selle juurde, et ta ei soovi kivi vahetamist ja soovib kivi restaureerimist. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, kohustades hagejat esitama täpsustatud nõude koos tõenditega (tl.55). Kostja esitas kohtule fotod hauakivi ja hauaplatsi kohta. Kohus määras uueks kohtuistungiajaks 03.veebruar 2009. Hageja palus määrata uus kohtuistungiaeg (tl.62). Kohus määras uueks istungiajaks 26.märts 2009, võttes arvesse arstitõendil märgitut (tl. 63). 26.03.2009 hageja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud eelnevalt oma mitteilmumise põhjusi (tl.65,66). Kostja oli seisukohal, et asja arutamine tuleb edasi lükata. Kostja esinduskulu panna hageja kanda, kelle tõttu on istung edasi lükatud. Kostja avaldab, et soovib esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et lähemates kiviraidumistöökodades saab vajalikud tööd teha odavama hinnaga kui hageja osutatud Tallinna töökojas (tl.69,70). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendid 26.märtsil ilmumata jäämise põhistamiseks (tl.68). Hageja tõendeid ei esitanud. Kohus määras kohtuistungi 04.maile. Kohtuistungil 04.mail jäi hageja oma nõustaja abil nõude 18100 krooni juurde. Väärteootsus on kahjunõude aluseks. Hageja peab vajalikuks vahetada välja purunenud lilleraami kõik neli külge, et lillekasti välimus jääks ühesugune. Kostja on esitanud hinnapakkumise lilleraami ühe külje kohta. Hauakivi tuleb restaureerida, praegu on korrigeeritud vaid üht nurka. Hageja arvates tegeleb karjala marmoriga vaid firma Kivimeister ja teised kiviraidurid ei tegele. Hauakivi restaureerimise hind on kirjas tl.60 tellimusel. L.Lxxxxx paigaldus on ajutine ja kivi parandada ei õnnestunud. Kivi paigaldati hageja sugulaste poolt vastavalt tegija juhenditele liimi ja armatuurpoldiga aasta pärast hageja abikaasa surma. Varem seisis kivi sirgelt ja ei olnud kaldu. Hageja avaldab, et ta soovib uue kivi paigaldamist, tahab kivi sellisena nagu see oli. Seda kivi, mida kostja pakub, ei taha hageja kindlasti. 3(3)

Kostja andis kohtuistungil seletuse, et ta ei tea, kas lilleraam oli varem katki või mitte. Kivi oli kukkumas ja mehed lasid sellel aeglaselt vajuda, mitte kukkuda. Kivi oli kinnitatud lühikese poldiga ja raam ära vajunud. Kostja eitab alkoholitarvitamist. Kivi lihtsalt hakkas kukkuma kui kostja sealt mööda läks ja kostja pani käe vastu. Tunnistaja H.Lxxxxx oli koos kostjaga surnuaial. Gxxxxx kivi juurest mööda minnes Txxxxxxx kas komistas või mis seal oli, kui ta käe kivile pani, hakkas kivi kohe ümber vajuma. Tunnistaja ja kalmistuvalvur haarasid kivist kinni, kuid kivi oli nii raske, et kukkus ikkagi raami peale. Kivi läks hooga, lõi ühe raami ääre pooleks ja kivi nurgast umbes 1 cm pikkuse killu välja. Tunnistaja arvates oli nii suur kivi paigaldatud ebasobivat mõõtu poldiga. Lxxxxx pani kivi püsti, kuid see on hiljem ikka ära vajunud. Lxxxxx parandas kivi ära ja seal ei ole enam midagi näha. Raamil on mõra näha ja see võiks välja vahetatud olla. Tunnistaja võttis hauakivitöötlejatelt hinnapakkumisi Tartus, seal on väga palju sorti kive ja saab välja vahetada..Tunnistaja on mõõtnud katkise raamiosa mõõdud. Poleerimine on kõige kallim ja tunnistaja võetud hinnapakkumises on kõik neli külge poleeritud. Pakutav kivi on karjala marmorist ja on siin saada. Tunnistaja ei tea kostja alkoholitarvitamise kohta midagi öelda. Kostja palub hagi jätta rahuldamata põhjusel, et hageja on esitanud avalduse kriminaalasja algatamiseks, kuid hiljem nõustunud väärteoprotokollis teo kvalifitseerimisega KarS § 218 lg.1 järgi kui tegu väheväärtusliku asja vastu. Väheväärtuslik asi- see on maksimaalselt 1000 krooni. Järelikult on ka hageja ise nõus, et kahju on kuni 1000 krooni. Kui kohus kostjalt kahju hüvitamist nõuab, siis võib see olla maksimaalselt 1000 krooni, millest kostja on 500 juba tasunud. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole praeguseni selge, Tallinna firmasid kasutades kaasneb põhjendamatult suur transpordikulu. Txxxxxxx võis komistada ja toetuda hauakivile. Txxxxxxx ei olnud kahju tekkimises süüdi, kuna kivi oli halvasti paigaldatud ja seetõttu kukkus alla. Kostja esindaja palub jätta hageja kanda esindajakulud seoses kahel kohtuistungil käimisega, mis lükati edasi hagejast tulenevatel põhjustel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, seisukohad ja põhjendused Kohus on seisukohal, et esitatud asjaolud ja uuritud tõendid tõendavad, et hauakivi on kukkunud hauaplatsil olevale lilleraamile. Seda tõendavad fotod 1,2, hageja ja kostja seletused ja tunnistaja ütlused. Hauakivi ühest alumisest nurgast on tükk küljest ära (foto 5) ja lilli ümbritsevas raamis on mõra (foto1). Seda tõendavad samuti hageja ja kostja seletused, tunnistaja ütlused. Neid faktilisi asjaolusid tõendavad ka väärteomaterjali juures olevad fotod. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hauakivi kukkus ümber 29.mail 2007.a. kui kostja hauakivist möödumisel sellele toetus. Kohus on seisukohal, et kahju hindamise seisukohalt ei ole tähtsust, kas kostja oli alkoholi tarvitanud või mitte või missugune oli hauakivi kinnituskonstruktsioon. Hauakivi, mis oli vähemalt aasta samal kohal seisnud (paigaldati aasta pärast surma, surma-aasta 2005), kukkus ümber kostja mõjutuse tulemusena, mistõttu kostja käitumine ja tegevus on otseses põhjuslikus seoses kahju tekkimisega- hauakivi ja lilleraami kahjustamisega. Iseenesest võib küll õige olla, et hauakivi paigaldamisel kasutatud konstruktsioon on sellise suurusega kivi jaoks ebasobiv, kuid sellele vaatamata kivi püsis ja kukkus alles siis, kui kostja oma käega seda mõjutas. Seetõttu saab siit teha ümberpööratud järelduse, et kostja mõjutuse puudumisel oleks kivi seisnud edasi. Kivi kukkumise tulemusena see kahjustus ja kahjustada sai ka lillekasti ümbritsev raam. Vaidlust ei ole selle üle, et hauakivi ja lillekasti raam kujutavad endast hageja omandit. VÕS § 1045 lg.1 sätestab: kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati (p.5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 sätestab: teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 4(3)

VÕS § 3 p.2 järgi võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkinud kostja käitumise tulemusena ja poolte vahel on tekkinud võlasuhe. Küsimus sellest, kas kostja on kahju tekitamises süüdi, ei tähenda kindlaks tegemist, kas süü esineb otsese tahtluse või kaudse tahtluse vormis (nagu tehakse kindlaks süüteomenetluses ja millele osutab kostja). Lepinguväline vastutus kahju tekitamise eest võib põhineda 1) õiguskorra poolt taunitaval käitumisel või 2)õiguskorra poolt taunitaval tulemusel. Käesoleval juhtumil on tegemist õiguskorra poolt taunitava tulemusega- on kahjustatud teise isiku omandit. Omandi kahjustumine on saanud võimalikuks seetõttu, et kostja, liikudes hauakivi läheduses, toetus sellele, mille tulemusena hauakivi kukkus. Kohtule ei ole esitatud ühtki asjaolu (hädaseisund, hädakaitse vms), mida saaks kõnesoleva juhtumi puhul käsitleda sellist tegevust õigustava asjaoluna. Kohtuliku arutamise käigus on esitatud erinevaid põhjusi, miks kostja hauakivile toetus: konarlikul maapinnal kostja komistas, komistas kõrge vanuse tõttu, komistas purjusoleku tõttu. Kohus on seisukohal, et kõik need võimalikud põhjused on kahju tekitamise aspektist ühelaadsed ja kujutavad endast sisemise hoolsuse kohustuse rikkumist. See tähendab, et kostjal oli võimalik ette näha, et konarlikul maapinnal ja hauaplatside vahel liikudes võib tal olla raskusi tasakaalu hoidmisega ja sellega hoiduda teiste isikute omandi kahjustamisest. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostjalt nõutava kahju hüvitamise aluseks on väärteoasjas tehtud otsus, millega kostjat karistati KarS § 218 lg.1 järgi. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel analüüsib tsiviilasja lahendav kohus kõiki asjaolusid lahus ja sõltumatult väärteootsusest ja kahju hüvitamist saab nõuda vaid juhul, kui on tehtud kindlaks nii kahju olemasolu, kostja õigusvastane käitumine, tema süü kui ka põhjuslik seos kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg.1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg.1 sätestab: asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg.3 sätestab: kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Uuritud tõendid tõendavad, et hageja omandit hauaplatsil- hauakivi ja lilleraami- on kahjustatud. Kahjustus seisneb hauakivi küljest killu murdumises, lilleraami ühe külje mõranemises ja hauakivi ümberkukkumises. Seega ja tuginedes VÕS § 132 lg.3 peaks kahjuhüvitis katma hauakivi ja lilleraami parandamise mõistlikud kulud. Hageja on esitanud vajalike kulutuste kohta OÜ SED „Kivimeister“ kalkulatsiooni (tl.60), millest nähtuvalt on lilleraami mõõtudega 1,1x 0,60 x0,10 maksumus 7400 krooni ja selle paigaldamine maksab 3500 krooni. Hageja seletusest nähtuvalt tähendab see lilleraami nelja külge, mis kõik tuleb vahetada. Võrdluseks: sama firma kalkulatsiooni järgi (tl.30), milles on lilleraami nelja külje pikkuseks 3,2 meetrit, on 1 meetri hind 2500 krooni, kokku 8000 krooni. Kostja esitas hinnapakkumise tööettevõtjalt Exxxxx Txxxxx (tl.69,70), mille järgi 1,2 meetri pikkuse graniitrandi maksumus on 2000 krooni. Kohus on seisukohal, et kahjustatud lilleraami parandamine saab seisneda mõranenud raamiosa väljavahetamises ja see ei saa tähendada kogu lilleraami (neli külge) asendamist. Kogu lilleraam ei ole kahjustatud, ammugi mitte hävinenud, et oleks alus nõuda uue lilleraami soetamise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg.1 alusel. Kostja on tõendanud, et musta graniitrandi tellimine ja saamine on võimalik, mistõttu olemasoleva musta graniitrandi 5(3)

asendamine annab VÕS § 127 lg.1 nõutava tulemuse. Olukorras, kus varasem tulemus on saavutatav väiksemate kuludega ja üht raamiosa asendades, on ilmselgelt ebamõistlik teha suuremaid kulutusi ja asendada kogu raam. Kostja on tõendanud „Hauakivid OÜ“ pakkumist esitades, et vajalikes mõõtudes musta graniitrandi saamine on võimalik 2000 krooni eest. Seetõttu on põhjendamatu teha kulutusi oluliselt kallimale tööle (OÜ SRD Kivimeister), eriti olukorras, kus sama firma erinevad pakkumised ei ole ühetaoliselt mõistetavad. Hauakivi parandamiseks on vajalik selle faasimine ja lihvimine. Hauakivi küljest ära tulnud killu maksimaalseks pikkuseks on 4 cm (foto nr. 5). Hageja esitatud kalkulatsiooni järgi on sellise töö maksumus 1000 krooni (tl.60). Kohus, hinnates sellist kalkulatsiooni, kahjustuse asukohta hauakivi alumisel nurgal, kahjustuse suurust proportsioonis kogu hauakivi suurusega, on arvamusel, et maksimaalselt 4 cm pikkuse kahjustuse parandamise eest 1000 krooni maksmine on ilmselgelt ebamõistlik kulutus. Hauakivi esmase parandamise ja paigaldamise tegi L.Lxxxxxxhageja tellimusel 500 krooni eest ja kohus loeb seda kohaseks kulutuseks. Hageja esitatud kalkulatsiooni kohaselt on lilleraami paigaldamise maksumus 3500 krooni, kivi paigaldamise maksumus 2000 krooni (tl.60). Kostja esitatud Hauakivid OÜ hinnapakkumine paigaldustööle ulatub 2000 kroonini (tl.69). Kohus loeb paigaldustööde põhjendatud kuluks kuni 2000 krooni. Hageja nõue transpordikulude katteks on 4200 kroon marsruudil Tallinn- Jõgeva- Tallinn. Selle aluseks on 600 kilomeetrit hinnaga 7 krooni kilomeeter. Sama firma on varasemas kalkulatsioonis võtnud aluseks 320 kilomeetrit hinnaga 4 krooni kilomeeter (tl.30). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus samas tegevusvaldkonnas on tööettevõtjaid ka Tartus, s.o. 60 kilomeetri kaugusel, on põhjendamatu tellida töö Tallinnas asuvalt tööettevõtjalt. Seetõttu lähtub kohus transpordikulude arvestamisel vahemaaga Tartust Siimustisse, s.o. umbes 60 kilomeetrit, mis hinna juures 4 krooni kilomeeter tähendab transpordikulu 480 krooni. Seega kokku kahjustuse hüvitamise kulud 4980 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades kahjustatud vara liiki ja selle emotsionaalset tähendust hagejale, võib õige olla, et hageja soovib sellise vara juures teha maksimaalseid kulutusi ja saavutada maksimaalset tulemust, kuid kahju hüvitamist kostjalt saab nõuda sellise hinna ulatuses, mis ei sisalda emotsioonide ja tähenduse hinda, s.t. ratsionaalselt mõistlike kulutuste ulatuses. Ka hageja ise kinnitas, et kostja ostetud kivi ta igatahes ei soovi. Selline suhtumine kinnitab, et olenemata kostja poolt hüvitatu rahalisest väärtusest, ei korva see hageja emotsioone ja ebamõistlikke kulutusi ei saa õigustada emotsioonidega. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud on hagejal riigilõiv 1250 krooni (tl.6) ja 250 krooni (tl.27). Kostja menetluskuludeks on riigi õigusabi korras esindaja tasu kokku summas 5732.40 krooni, mille hulgas riigi õigusabi osutamise kulu ja sõidukulu 210 krooni. Kostja taotleb kahel kohtuistungil (19.detsember ja 26.märts) käimise kulud panna hageja kanda, kuna need asja arutamise edasilükkamise kulud on põhjustatud hagejast. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud TsMS § 169 lg.1 alusel panna hageja kanda 26.märtsil toimuma pidanud ja hageja ilmumata jäämise tõttu edasi lükatud kohtuistungil käimise kulud. Hageja ei teatanud oma mitteilmumisest 26.märtsi istungile, ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist ega põhistanud ka hiljem oma mitteilmumist. Seetõttu tuli kohtuistungile ka kostja esindaja, mis tõi kaasa kulutuse 720 krooni ulatuses. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, andes hagejale võimaluse ilmuda. TsMS § 169 lg.1 sätestab: 6(3)

...menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise... menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud.

põhjustanud

Hageja on põhjustanud 26.märtsi kohtuistungi edasilükkamise ja tema kanda tuleb panna sellega seonduvad kulud. Kohus ei pea õigustatuks 19.detsembri istungi kulude panemist hageja kanda, eriti arvestades, et hagejal puudus esindaja, kuid ta soovis esindajat. Arvestades kulutuste tegemist menetluses kummagi poole poolt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda, välja arvates kostja kulud õigusabile seoses 26.märtsi kohtuistungiga summas 720 krooni, mille kohus jätab hageja kanda.

Kohtunik Ü.Raag

7(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.