1.Keelduda A.J.a avaldust tema pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmast.
2.Jätta A.J.a taotlus temale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks läbi vaatamata ja tagastab see avaldajale ühes pankrotiavaldusega. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda riigi õigusabi korras kohtueelse menetlusena pankrotiavalduse koostamiseks endale riigi õigusabi korras esindaja määramist, mida kohus on täpsemalt selgitanud antud määruse punktis 7.
3.Tagastada antud määrusega koos avaldajale pankrotiavaldus ja riigi õigusabi taotlus. Samuti väljastada avaldajale riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse blanketid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates.
1.27.03.2009.a. esitas A.J. maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt puudub A.J.al igasugune raha, et midagi tasuda ja vara tal pole.
2.17.04.2009.a. määrusega /t.l 4-5/ andis kohus A.J.ale tähtaja 14 päeva määruse talle kättetoimetamisest järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: 1) märkida avalduses TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed, aadressid ning sidevahendite andmed, sh ka võlgniku enda aadress. 2) märkida avaldusse asja põhisisu, taotlust põhjendavad asjaolud, menetlusdokumentide lisade nimekiri – TsMS § 338 lg 1 p 3, 6, 7. 3) põhistada oma maksejõuetust PankrS § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt - esitada võlgniku poolt allkirjastatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja allkirjastatud võlanimekiri. Võlanimekirjas tuleb märkida võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.
2-09-13949 4) Tasuda avalduselt riigituludesse riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank AS arvelduskonto nr 10220034796011 või AS-is Swedbank arvelduskonto nr 221023778606, viitenumber 2900072369 ja esitada kohtule andmed riigilõivu maksmise kohta (kes tasus, millal, mis kontole) või vastav maksekviitung. Või esitada kohtule vastaval blanketil menetlusabi taotlus.
3.A. J. kohtu poolt antud tähtajaks määruses märgitud eelpool nimetatud puudusi ei kõrvaldanud. 28.04.2009.a. esitas ta kohtule avalduse, milles teatas, et ta ei saa kuidagi neid dokumente kuhu ta on võlgu ja selleks, et neid dokumente kokku panna ja pabereid täita oleks tal vaja juristi. A. J. palub ka ajapikendust, et ta saaks juristiga asja arutada ja saaks kõrvaldada eelpool nimetatud puudused. Ühtlasi esitas A. J. kohtule riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata talle kohtus esindajaks riigi õigusabi korras advokaat, kes aitaks tal koostada tema pankroti välja kuulutamiseks ja kohtusse esitamiseks vajalikke pabereid.
KOHTU SEISUKOHT
4.Pankrotiseaduse § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. PankrS § 14 lg 1 p 3 sätestab, et kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 12 2 kohaselt on hagita asjad muu hulgas ka pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 mõtte kohaselt avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 3401 lg 1 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2 kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5.27.03.2009.a. esitas A.J. maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt puudub A.J.al igasugune raha, et midagi tasuda ja vara tal pole. Kuna avaldus oli esitatud oluliste puudustega, andis maakohus 17.04.2009.a. määrusega A. J.ale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks /t.l 4-5/. A. J. kohtu poolt antud tähtajaks määruses märgitud puudusi ei kõrvaldanud. 28.04.2009.a. esitas ta kohtule avalduse, milles teatas, et ta ei saa kuidagi neid dokumente kuhu ta on võlgu ja selleks, et neid dokumente kokku panna ja pabereid täita oleks tal
2-09-13949 vaja juristi. A. J. palub ka ajapikendust, et ta saaks juristiga asja arutada ja saaks kõrvaldada eelpool nimetatud puudused. Ühtlasi esitas A. J. kohtule riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata talle kohtus esindajaks riigi õigusabi korras advokaat, kes aitaks tal koostada tema pankroti välja kuulutamiseks ja kohtusse esitamiseks vajalikke pabereid /t.l 8-10/.
6.Kohus asub seisukohale, et kuna A.J. kohtu poolt antud tähtajaks avalduses esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, keeldub kohus tema avaldust enda pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmast. Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 372 lg 6 mõtte kohaselt, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna avaldust menetlusse ei võetud, jätab kohus A. J.a taotluse temale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks läbi vaatamata ja tagastab selle avaldajale ühes pankrotiavaldusega. Avaldajal on õigus taotleda riigi õigusabi korras kohtueelse menetlusena pankrotiavalduse koostamiseks endale riigi õigusabi korras esindaja määramist, mida kohus selgitab täpsemalt järgnevalt.
7.Avaldajal on õigus taotleda õigusdokumendi s.o pankrotiavalduse koostamiseks ja selle kohtusse esitamiseks Riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) sätestatud korras endale riigi kulul esindaja määramist RÕS § 10 lg 2 ja lg 3 alusel. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 9 lg 1 kohaselt otsustatakse riigi õigusabi andmine isiku taotluse alusel. RÕS § 10 lg 2 sätestab muu hulgas et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagita menetluses avalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagita menetluse avalduse läbivaatamine. RÕS § 10 lg 3 sätestab muu hulgas, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kui riigi õigusabi taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib ta taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas ta viibib. Kuna menetlus kohtus toimub hagimenetlusena või hagita asjana (TsMS § 4 ja § 198 lg 1 p 1 ja 2 mõtte kohaselt) ning vastavalt TsMS §-le 475 lg 1 p 16 on hagita asi muu hulgas ka väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine, tuleb vastavalt TsMS §-le 139 lg 2 p 2 ning riigilõivuseaduse §-le 56 lg 22 kohaselt tasuda väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluselt riigituludesse riigilõivu summas 1000 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole 221023778606 AS-is Hansapank, viitenumber 2900072369). Kuna avaldaja soovib oma maksejõuetuse tõestamiseks esitada kohtule pankrotiavalduse tema pankroti väljakuulutamiseks ja arvestades tema kinnipidamisasutuses viibimist, võib avaldaja riigilõivu tasumise osutada raskendatuks selgitab kohus avaldajale riigilõivu tasumiseks riigipoolse menetlusabi saamise võimalust. Menetlusabi saamiseks tuleb kohtule esitada menetlusabi taotlus - TsMS § 184, 185. TsMS § 180 lg 1 kohaselt võib kohus anda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või
2-09-13949 muude kohtukulude kandmisest; võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (punkt 2). Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS §-s 181. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 ja 3 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (lg. 2). Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt (lg. 3). TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui: 1) menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile; 2) menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.