Tsiviilasi nr.2-08-76933
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-76933
Tsiviilasi
RM hagi A Š vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: RM, isikukood xxx elukoht xxx Kostja: A Š , isikukood xxx, elukoht xxx
esindajad Menetluse liik
Lihtmenetlus
Hagi rahuldada põhinõude osas ja osaliselt viiviste osas. Välja mõista A Š 5260 (viis tuhat kakssada kuuskümmend) krooni RM kasuks. Välja mõista A Š viivis 9,5 % aastas tasumata põhinõudelt 5260 krooni alates 04.01.2009 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni RM kasuks. Välja mõista A Š lt menetluskulud 350 (kolmsada viiskümmend) krooni RM kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista 5260,80 krooni õigusvastselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõitis kostja 28.04.2007 kella 13.25 ajal Sikupilli kaubanduskeskuse parklas ostukäruga otsa hageja sõidukile Ford Transit, registrimärgiga 560 AYG. Hageja sõiduki parempoolne tagauks sai muljuda. Kostja suhtes koostati väärteomenetluse protokoll. Hageja kahju suuruseks on 5260,80 krooni.
Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hagejale kahju põhjustanud, tema suhtes on väärteomenetlus lõpetatud, sest tal puudus tahtlus hageja sõidukit vigastada.
Kohus leiab, et asja saab lahendada lihtmenetluse kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Hageja nõue viiviste nõude osas on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja kohustuseks on tõendada kahju tekkimist, kahju suurust ja põhjuslikku seost kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. Kohtule esitatud Põhja politseiprefektuuri 18.07.2007 kirjast ja 14.08.2007 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusest selgub, et kostja sõitis Sikupilli kaubanduskeskuse parklas ostukäruga vastu hageja sõidukit. Väärteoasja nr 2315,07,003155 materjalides asuvatest Sikupilli kaubanduskeskuse valvekaamera salvestustest tehtud fotodest nähtub, et kostja sõitis hageja väikebussile ostukäruga otsa. Hageja sõiduk sai kahjustusi. Kohus leiab, et kostja tegevus on otseselt põhjustanud hageja asja kahjustamise, seega on kostja tegevus põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kohus leiab, et sellega on tõendatud, et kostja põhjustas hagejale varale kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja vastuväited selle kohta, et väärteo menetluse lõpetamine vabastab ta tsiviilõiguslikust vastutusest hageja ees, ei ole õiged. Väärteomenetluse lõpetamine kostja suhtes ei võta ära kostja kohustust hüvitada tema poolt tekitatud kahju. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad menetlusosalised tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja poolt väärteomenetluse raames esitatud Info-Auto pakkumisest nähtub, et sõiduki küljeukse taastusremont maksab 5260 krooni. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks taastada kannatanu jaoks olukord, mis eelnes kahju tekkimisele. VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb asja kahjustumisel kahju hüvitisena arvestada eelkõige asja parandamise kulusid. Hageja on kohtule esitanud tema sõiduki parandamise kulude kohta tõendid. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud kahju hüvis ja teostatavad remonttööd on vastavuses hageja asja kahjustustele ning need kuuluvad hüvitamisele. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude. Kohus leiab, et viivise nõue tuleb jätta osaliselt rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmata jätmisel viivist. VÕS § 113 lg 2 järgi Kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kostja sai kahju tekitamisest teada selle tekkimise ajal, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtuväliselt pöördunud kostja poole kahju hüvitamiseks. Seega tuleb kohtu arvates rakendada VÕS § 82 lg 7
sätestatut mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja on kohustuse täitmisega viivituses pärast mõistliku tähtaja möödumist. Kohus asub seisukohale, et kostja jäi kohustuse täitmisega viivitusse pärast seda, kui ta sai kätte hagiavalduse. Hagiavalduse esitamisega kohtule võib lugeda, et hageja esitas kostja vastu nõude. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alates hagiavalduse kättetoimetamisele järgnevast päevast so 4.01.2009 VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatule on VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimääraks 2,5 % aastas, millele lisandub 7%, seega kokku 9,5 % aastas. TsMs § 163 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.