2-09-16171/4 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-16171 Võlgnikul on vara ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansi kohaselt kokku väärtuses 3 185 047 krooni. Võlgnikul on raha 6 231 krooni, nõudeid ja ettemakseid 151 349 krooni, varusid 424 krooni, pikaajalised finantseeringud 84 073 krooni, materiaalne põhivara 2 698 436 krooni, immateriaalne põhivara 244 534 krooni. Ajutine pankrotihaldur on teinud järelpärimised krediidiasutustesse, Eesti Riikliku Autoregistrikeskusesse, ehitisregistrile ja kinnistusraamatule. Krediidiasutuste andmetel omab võlgnik Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arvet, mille saldo on 0 krooni, konto on arestitud. AS-s SEB Pank omab võlgnik samuti arveldusarvet, mille saldo on 0 krooni ja AS-s Swedbank saldo on 11 203.83 krooni ja – 31 955.82 EUR. Konto on arestitud. Võlgnik nimele ei ole registreeritud sõidukeid, ega ehitisi, võlgnikule kuulub korteriomand aadressil XXX. Arvestades võlgniku vara koosseisu ja kehtivat turusituatsiooni hindab ajutine haldur võlgniku vara reaalseks väärtuseks 2 500 000 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku seadusliku esindaja poolt esitatud andmete kohaselt summas 6 153 192 krooni. Laenukohustusi summas 1 549 665 krooni, võlad ja ettemaksed 1 091 038 krooni ning pikaajalised kohustused 3 512 489 krooni. Võlgniku suurimad võlausaldajad on AS SEB Pank ja Maksu- ja Tolliamet. AS SEB Pank põhinõue on 4 526 020.93 krooni, millele lisanduvad viivised ja intressid ning Maksu- ja Tolliameti ees on võlgnikul maksuvõlgnevus summas 613 628.30 krooni. Arvestamata võimalike kasutusrendilepingute lõppemisest tuleneda võivaid nõudeid on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku mitte vähem kui 6 200 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul on eelpool toodud andmetest nähtuvalt selge, et võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat klientide vähesust ja müügimahtude langust. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud.

2-09-16171 raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. DOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 14.04.2009 avalduse DOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 21.04.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks M Krupp’i. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara turuväärtuses 2 500 000 krooni, kohustusi on võlgnikul vähemalt 6 200 000 krooni. Võlgniku 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 567 412 krooni ja 2009. a majandustegevuse tulemuseks kuni pankrotiavalduse esitamiseni oli samuti kahjum 3 535 688 krooni. Võlgniku müügimahul on 2009. a langenud võrreldes 2008. a sama perioodiga 14 korda, võlgniku juhatuse liikme hinnangul müügimahud lähiaastatel ei parane. Võlgnik on vähendanud 2009. a oma kulusid märkimisväärselt, kuid lepingulisi püsikulusid – 50 000 krooni kuus, mille moodustab investeerimislaenu igakuine tagasimakse ja 40 000 krooni kuus, mille moodustab sõidukite kasutusrendimakse – ei ole võlgnikul vähendada võimalik. Võlgnik on püüdnud müüa kasutusrendis olevaid sõidukeid ja kontoriruume, kuid ostuhuvilisi selleks pole. Võlgniku juhatuse liige leiab, et kuna kallimate sõidukite müügimahud on langenud ja puuduvad perspektiivid majanduse parenemiseks, millest tulenevalt ei ole lähiaastatel automüügis kasvutrendi oodata, siis ei ole võlgniku äritegevus jätkusuutlik. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele; võlgniku 2007.a majandusaasta aruanne; 2008. a bilanss ja kasumiaruanne; võlgniku bilanss ja kasumiaruanne seisuga 24.04.2009 – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kohus leiab, et kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kuna kinnisvara turuväärtus on märkimisväärselt langenud, on võlgnik 2009. a hinnanud bilansis kinnisvara väärtuse ümber, millest tulenevalt on võlgniku omakapital muutunud negatiivseks. Kohus leiab, et üldteada asjaoluks tuleb pidada seda, et kinnisvara väärtus ei ole langenud mitte 2009. aastal, vaid selle väärtus on langenud alates 2007. a teisest poolest. Seega leiab kohus, et võlgnik pidanuks tulenevalt RpS § 16 p 8 hindama kinnisvara bilansilise maksumuse konservatiivsuse printsiibist tulenevalt alla juba varem, s.o juba turuväärtuse langemisel. Arvestades kinnisvara turuväärtuse pikaajalist langust, tulnuks võlgnikul kohtu hinnangul kinnisvara bilansilist maksumust korrigeerida alates 2007. a tõenäoliselt mitu korda, kuna seda ei tehtud, oli võlgniku kinnisvara bilansiline maksumus ülehinnatud. Kohus leiab, et juhul, kui võlgnik oleks õigeaegselt hinnanud vara bilansilist väärtust konservatiivsuse printsiibist tulenevalt, selgunuks võlgniku juhatusele asjaolu, et võlgnik on maksejõuetu, juba oluliselt varem. Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise ajast sõltub ka pankrotiavalduse esitamise tähtaeg. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, millal kujunes võlgniku maksejõuetuse välja.