2-09-6473/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku juhatuse liige Mattias Lepp on asunud seisukohale, et OÜ Paperlink maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et 2008. aastal lahkusid ettevõttest töötajad, kes asusid tööle konkureerivas ettevõttes, asudes välja töötama samu tooteid ja tarkvaralahendusi. Ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal on haldur seisukohal, et OÜ Paperlink maksejõuetuse on tinginud kaks asjaolu: Ajutine haldur nõustub võlgniku juhatuse liikme seisukohaga selles osas, et töötajate lahkumisega ettevõttest on tekkinud ettevõttel raskused oma äriprojektides ettenähtud eesmärkide saavutamine ja seetõttu ka toodete arendamine ja turustamine. 13.03.2008.a. on andnud Advokaadibüroo Glimsted Straus & Partnerid õigusliku arvamuse, et OÜ’st Paperlink lahkunud Tõnu Runnel rikub konkurentsikeeldu. Lisaks sellele võiks võlgnikul olla nõuded endiste töötajate Katriin Tšepuurini ja Priit Haameri vastu. Ajutine haldur on konsulteerinud antud küsimust ka arvamuse koostajatega ning on seejuures seisukohal, et arvestades aegumistähtaegu, on kindlasti aegumistähtaja tõttu ära langenud töölepingust tulenevad nõuded endiste töötajate Katriin Tšepurini, Priit Haameri ja Tõnu Runneli vastu ning samuti Tõnu Runneli vastu ÄS § 185 lõike 2 alusel konkurentsikeelu rikkumisest tulenev keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõue. Kõne alla võiksid tulla üksnes Tõnu Runneli vastu kahju hüvitamise nõue (kuid siin küsimus kahju tõendamisest) ning Fraktal OÜ vastu, kuid mõlema nõude puhul ei ole tõendite koosseis ja seetõttu nõuete perspektiivsus selge. Ajutisele haldurile teadaolevalt on algatatud ka kriminaalasi Lõuna Prokuratuuris seoses intellektuaalse omandi vargusega, kuid mis on veninud seejuures just avaldaja enda tegevusetusest tingituna. 18.02.2008.a. on Lõuna maksu- ja tollikeskus teinud korralduse nr. 12-2.1/2104, mille kohaselt kontrolliti OÜ Paperlink poolt töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete ning käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober 2007 kuni jaanuar 2008. Analüüsides OÜ Paperlink maksude tasumist ning jooksvate maksekohustuste täitmist, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatus on tahtlikult jätnud maksud deklareerimata. Juhatus on teinud pangakontolt regulaarselt väljamakseid töötajatele, s.h. ettevõtlusega mitteseotud kulusid, jättes kõik väljamaksed deklareerimata. Sellise järjepideva käitumisega on tegemist teadva suhtumisega ning sooviga mitte seadusi järgida. Lisaks nähtub Maksu- ja Tolliameti vastusest (aruande Lisa 4), et OÜ Paperlink ei ole esitanud alates 01.03.2008.a. kuni käesoleva ajani mitte ühtegi käibe- ja tuludeklaratsiooni, kuid ometi on näha pangakontodelt jätkuvalt töötasude maksed. Sellest tulenevalt on võlgniku maksukohustused märkimisväärselt suuremad, kui seda kajastab hetkel võlgnik ja Maksu- ja Tolliameti vastus ajutisele haldurile. Ajutise halduri hinnangul situatsioonis, kus tööandja hoiab arvestatud palkadelt kinni füüsilise isiku tulumaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makse ning jätab seejuures teadlikult kinnipeetud summad edasi kandmata, on tegemist raske juhtimisveaga pankrotiseaduse tähenduses. Maksude tahtlik mittemaksmine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses. Lisaks eeltoodule on ajutine haldur seisukohal, et arvestades 2008 suveks välja kujunenud olukorda, oleks pidanud võlgniku juhatus esitama kohtule viivitamatult pankrotiavalduse. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on samuti üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks ÄS § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmises. Pankrotiavalduse esitamine 16.02.2009.a. ei ole tähtaegne. Kokkuvõtvalt on võlgniku maksejõuetuse tinginud võlgniku poolt tahtlikult maksude tasumisest kõrvalehoidumine, millele on mõju avaldanud võtmetöötajate lahkumine konkureerivasse ettevõttesse. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud, et OÜ Paperlink pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Tagasivõitmise aluseid ei esine. Küll võib võlgnikul esineda kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme M. Lepp vastu seoses raske juhtimisveaga, samuti kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus Tõnu Runneli ja OÜ Fraktal vastu. Kohus leiab, et nimetatud nõuete esitamise perspektiivikus ei ole hetkel selge. Nõuete esitamise perspektiivikus nõuab täiendavaid kulutusi, mis on võimalik üksnes sisi, kui võlausaldajad on huvitatud pankrotimenetluse läbiviimisest. Võlgniku pangakontol on küll maksuameti kasuks arestitud rahalisi vahendeid 22 719.79 krooni, millest aga ei piisa kogu pankrotimenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik sh riik Maksu- ja Tolliameti kaudu tasuda kohtu deposiiti täiendavalt raha pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu ei ole võimalik pankrotimenetluse kaudu realiseerida võimalikke kahju hüvitamise nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt tahtlikult maksude tasumisest kõrvalehoidumine, millele on mõju avaldanud võtmetöötajate lahkumine konkureerivasse ettevõttesse. Maksude tahtlik mittemaksmine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses. ÄS § 180 lg 5 `kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et hiljemalt augustis 2008. a, mil lõppes Maksu- ja Tolliameti kontroll, mille tulemusena suurenes võlgniku maksukohustus 1 025 561 krooni (lk 63), pidi võlgnik aru saama, et ta on alaliselt maksejõuetu. Käesoelval juhul on võlgnik esitanud pankrotiavalduse alles veebruaris 2009, pärast seda, kui registripidaja oli 9. detsembril 2008. a andnud ühingu sundlõpetamise küsimuse otsustamiseks üle kohtule (tsiviilasi nr 2-08-84662) ja kohus oli asjas pidanud 13. jaanauril 2009. a kohtuistungi võlausaldaja Katrin Laiapea osavõtul. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud ÄS § 180 lg 5` sätestatud kohustust kas tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest ja seega saab tegevusetust pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel käsitleda raske juhtimisveana. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Raske juhtimisviga on KA raamatupidamise korraldamata jätmine juhatuse liikme poolt.

Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur I. Lepsoo vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule Mattias Lepp ́ale. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 16 800 krooni ja kulutuste katteks 1449.50 krooni välja mõistmiseks. Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-138-08 asunud seisukohale, et PankrS § 17 lg-st 3 ja TMS § 51 lg-st 1 järeldub, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata (nt raugemise või avalduse rahuldamata jätmise tõttu), võib võlgniku suhtes jätkuda enne pankrotimenetluse algatamist alustatud täitemenetlus. Riigikohus asus ka seisukohale, et pankrotiseaduse §-i 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja väljamakete järjekord) saab kohaldada siis, kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot. Praegusel juhul seda normi pankrotimenetluse lõpetamise tõttu enne pankroti väljakuulutamist kohaldada ei saa, mistõttu ei ole võimalik võlgniku likvideerimismenetluse käigus ajutise halduri kulude katmine võlgniku arvel olevate ja Maksuja Tolliameti kasuks arestitud rahaliste vahendite arvel. KujunenuD olukorras nõustus võlgniku juhatuse liige menetluskulude kandmisega. Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele täielikult juhatuse liikme poolt kohtu deposiitarvele tasutud raha arvelt.