Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-13880

OÜ võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik POÜ lepinguline esindaja esitas 30.03.2009 avalduse POÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 13.04.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks I Lepsoo.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on POÜ juhatus seisukohal, et äriühing on püsivalt maksejõuetu ning äritegevuse jätkamine ei ole seetõttu majanduslikult põhjendatud ega võimalik. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud Eestit ja muud maailma hõlmav majanduskriis, seda eriti kinnisvara- ja äriruumide üürimise turul, mis on olnud ka võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks. Võlgnikul on pankrotiavalduse esitamise seisuga kohustusi 4 530 654 krooni, seisuga 28.02.2009 on võlgnikul bilansi kohaselt kohustusi kokku 3 108 019.60 krooni. Seisuga 28.02.2009 on võlgniku omakapital negatiivne. Võlgniku juhatus ei pea kujunenud majanduslikus olukorras võimalikuks võlgniku äritegevuse olulist parandamist ja kasumlikkuse saavutamist. Kuna võlgnikul puudub vara kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku juhatuse esimees võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotiavaldusele lisatud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud Eesti ja muu maailma kiiresti halvenenud majandusolukord. Kinnisvara-, äriruumide- ja teenindussektori halb olukord Tallinnas on viinud võlgniku äritegevuse väga kahjumlikuks. Kujunenud majandusolukorras ei näe äriühingu juhatus võimalust äritegevuse oluliseks parandamiseks ja kasumlikkuse saavutamiseks. Lisaks pidevale kahjumile koormavad äriühingu tulemust ka äritegevuse alustamiseks tehtud investeeringud, nagu näiteks ärikeskustes ehitustööde teostamine.

2-09-13880 III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu POÜ on äriregistrisse kantud 02.03.2005 aastal registrikoodiga XXX. Osaühingu osakapital on hetkel 204 000 krooni, mis kuulub ainuosanikule OY P (registrikood XXX). 10.01.2007 kuni 13.10.2008 oli ainuosanikuks OÜ H (registrikood XXX). Alates 10.05.2007 kuulub võlgniku juhatusse J L L ja alates 11.06.2008 kuulub juhatusse ka M A V . Nõukogu ega audiitorit registrisse kantud ei ole. POÜ peamiseks tegevusalaks on olnud lühi- ja pikaajalise täisteenusega büroopindade rentimine koos sekretäri- ja IT-teenustega. Tegutseti Tornimäe ärikeskuses ja Ülemiste Citys ning ka Narva mnt 7 Ärihoones. P OÜ töötab täna töölepingu alusel 10 töötajat. Töötasuvõlgu võlgniku kinnitusel hetkel ei ole. Võlgniku majandustegevus on alates 2005.a olnud kahjumlik: 2005. a oli majandusaasta tulemuseks kahjum 30 425 krooni; 2006. a oli majandustegevuse tulemuseks kahjum 146 906 krooni; ajavahemikus 01.01.2007-31.06.2008 oli majandustegevuse tulemuseks – 1 527 540 krooni; ajavahemikus 01.07.2008-13.04.2009 oli võlgniku majandustulemuseks – 1 087 796 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates 2006.a vastanud põhikirja ja seaduse nõuetele: 2006.a oli võlgniku omakapital – 77 332 krooni; ajavahemikus 01.01.2007-31.06.2008 oli võlgniku omakapital – 666 733 krooni; ajavahemikus 01.07.2008-13.04.2009 oli võlgniku omakapital – 1 754 529 krooni. Võlgnikul on vara ca 410 000 krooni, kohustusi on võlgnikul 4 911 320 krooni. ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole keegi nõus võlgniku majandustegevusse investeerima ja seeläbi puudub võlgnikul võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust jätkata. Tuginedes asjaolule, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid oma kohustuste täies mahus rahuldamiseks ning võlgniku omakapital on pikka aega olnud negatiivne, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti leiab ajutine pankrotihaldur, et puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Kuigi võlgniku omakapital on olnud negatiivne alates 2006. a ja ettevõtte lühiajalised kohustused on ületanud tema käibevarasid kogu tegutsemisaja jooksul, ei ole võlgniku juhatuse liikmed esitanud pankrotiavaldust kohtule varem kui 30.03.2009. Kuna nimetatuga on rikutud ÄS § 180 lg 51 nõudeid, on nimetatud raske juhtimisvea tunnuseks. Samuti leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku juhatus ei ole täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatus ei ole järginud ühingu huve, sest maksejõuetu äriühingu majandamine ei ole omanike ega ka võlausaldajate huve arvesse võttes otstarbekas. Arvestades aga asjaolu, et võlgnik on jooksvalt oma kohustused siiski tasunud ja hankijatele tasumata arvete maksetähtajad on alates 2009. aasta veebruarist ning samuti oli osanikfirma laenu esimese osamakse tagasimakse aeg alles 2009. aasta veebruaris, ei saa haldur kinnitada, et tegemist on juhatuse liikmete poolt võlgniku tahtliku käitumisega maksejõuetuse tekitamisel. Ajutine haldur ei ole võlgniku majandustegevuses tuvastanud otsuseid või maksed, mis oleksid otseselt avaldanud mõju maksejõuetuse tekkele. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist.

2-09-13880 Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine ja riskide hindamine. Lisaks nii suures mahus investeerimine üüripindade parendusse olukorras, kus pole millegagi kindlustatud selliseid investeeringuid kattev käive ning on teada, et üürilepingu alusel ei ole üürileandja kohustatud tehtud lisakulutusi hüvitama, ei ole kindlasti äriühingu seisukohalt otstarbekas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114.

IV Kohtuistung 28.04.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜ pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. POÜ seaduslik esindaja esitas 30.03.2009 avalduse POÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted;

2-09-13880 vastused järelepärimistele; 2006. a ja 01.01.2007-30.06.2008 majandusaasta aruanne; bilanss ja kasumiaruanne seisuga 13.04.2009; ostu- ja müügireskonto seisuga 16.04.2009; põhivara nimekiri; laenusaldo nimekiri – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara ca 410 000 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 4 911 320 krooni. Võlgniku majandustegevus on alates 2005. a olnud kahjumlik: 2005. a oli majandusaasta tulemuseks – 30 425 krooni; 2006. a oli majandustegevuse tulemuseks – 146 906 krooni; ajavahemikus 01.01.2007-31.06.2008 oli majandustegevuse tulemuseks – 1 527 540 krooni; ajavahemikus 01.07.2008-13.04.2009 oli võlgniku majandustulemuseks – 1 087 796 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates 2006. a vastanud põhikirja ja seaduse nõuetele: 2006. a oli võlgniku omakapital – 77 332 krooni; ajavahemikus 01.01.2007-31.06.2008 oli võlgniku omakapital – 666 733 krooni; ajavahemikus 01.07.2008-13.04.2009 oli võlgniku omakapital – 1 754 529 krooni. Võlgniku juhatuse esimees tunnistab, et võlgniku äritegevuse jätkamine ei ole majanduslikult põhjendatud ega võimalik. Võlgniku juhatuse esimees tunnistab võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud Eesti ja muu maailma kiiresti halvenenud majandusolukord. Kinnisvara-, äriruumide- ja teenindussektori halb olukord Tallinnas on viinud võlgniku äritegevuse väga kahjumlikuks. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes toonud välja asjaolusid, mis võimaldavad kohtul hinnata võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja nende väljaselgitamisel ei saa kohus lähtuda vaid võlgniku selgitustest, tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused ning asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. Äriregistri andmetel on võlgniku omakapital ajavahemikus 24.11.2005-10.05.2007 olnud 100 000 krooni ja alates 10.05.2007 204 000 krooni. Võlgniku 2006. a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital 31.12.2006 seisuga – 77 332 (tl 68), Ajavahemikus 01.01.2007-31.06.2008 oli võlgniku omakapital – 666 733 krooni (tl 80); ajavahemikus 01.07.2008-13.04.2009 oli võlgniku omakapital – 1 754 529 krooni (tl 95). Seega ei vastanud võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 ÄS § 136 ja 176 ja võlgniku põhikirja nõuetele. Võlgniku osanikud ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 – 77 332 krooni ning seisuga 31.12.2005 oli võlgniku omakapital 69 575 krooni, siis järeldub eeltoodust, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2006. a vältel. Täpsemat perioodi ei ole kohtul võimalik hinnata võlgniku

2-09-13880 igakuiste raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu. Eeltoodust järeldub, et võlgnik juhatus pidanuks esitama pankrotiavalduse 2006. a jooksul, seda kohustust võlgniku juhatuse liikmed täitnud ei ole, mida tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas võlgniku juhatuse liikmed on seoses võlgniku netovara vähenemisega ja tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p 1 kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku. Kuna nimetatud kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku juhatuse liikmed täitsid osanike koosoleku kokkukutsumise kohustust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. I Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks POÜ pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.