Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamisel otsuse peale kaebetähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 08.01.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja M H laenulepingu , mille alusel sai M H laenu 118’750.- DEM elamu asukohaga Tallinn, XXX ostmiseks ja renoveerimiseks. Laenulepingu punkti 2.1 järgi kohustus M H seadma laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandi nimetatud elamule ja korterile Tallinnas, XXX. Vastavalt laenulepingu punktile 2.2 kohustus M H alates võimaluse tekkimise päevast vormistama koos hagejaga lepingu punktis 2.1 nimetatud pandi ümber hüpoteegiks. Pandi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seadsid hageja ja M H 03.04.1998 notariaalse ehitise pandilepinguga. Pandilepingu punkti 3 järgi on pandiga tagatud M H ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevad hageja kõik nõuded M H vastu. Pandilepingu punktist 9.1 nähtub, et kui pandi ese muutub maa või hoonestusõiguse oluliseks osaks, on hagejal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandi ümbervormistamist kinnistut koormavaks hüpoteegiks. Punkt 9.2 täpsustab, et hüpoteegi sissekandmise saavutamiseks on M H ja hageja kohustatud sõlmima asjaõigusliku lepingu 10 päeva jooksul alates pandi eseme aluse maa kandmisest kinnistusraamatusse või pandi eseme omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisest. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele on pandi ese s.o kinnisasi asukohaga Tallinn XXX, 13.02.2007 asjaõiguslepingu alusel registriosa avamisel sisse kantud 27.03.2007. Tallinna notari Tiit Sepa 12.02.2008 teatise kohaselt on M H surnud 24.08.2007 ning tema pärandi on vastu võtnud kostjad. Notar Tiit Sepalt saadud informatsioonile tuginedes saatis hageja kostjatele 19.02.2008.akirja hüpoteegi seadmisest, milles teavitas, et M H oli hagejalt saanud laenu, millest 19.02.2008 seisuga oli tasumata 161 706,62 Eesti krooni. Hageja selgitas, et laenulepingu tagamiseks on sõlmitud ehitise pandileping kinnistu asukohaga Tallinn, XXX suhtes, mis tuleb vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ümber vormistada hüpoteegiks. Hageja palus kostjatel teada anda, millise piirkonna notari juures soovivad nad vastava tehingu teha ning kes täidab edaspidi M H laenukohustused. Kostjad said hageja kirja kätte 20.02.2008.a, kuid ei vastanud sellele. Kostjate taoline käitumine ei ole võimaldanud hüpoteegikandeks vajaliku kinnistamisavalduse koostamist notari juures ning selle esitamist kinnistusametile. Sellega on kostjad rikkunud hageja õigust pandiõiguse ümberregistreerimiseks, mis tuleneb laenulepingust, ehitise pandilepingust ja seadusest. Hüpoteegisummana taotleb hageja 236’289,93 Eesti krooni kandmist kinnistusraamatusse. Hüpoteegisumma põhineb järgmistel arvestustel: laenu põhiosa jääk 139 848,39 Eesti krooni; kolme aasta intress 55 174,38 Eesti krooni (intressimäär 13,151% aastas); kohtutäituri tasu 18 777,16 Eesti krooni (täitemenetluse alustamise tasu vastavalt KTS § 2511 lg 2 ja sissenõude summast sõltuv tasumäär 9,5% nõude summast vastavalt KTS § 2512 lg 2 p 6); Hageja palub lugeda kostjate tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks 03.04.1998 sõlmitud pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegiga hageja kasuks ning säilitada kohesele sundtäitmisele allumise säte ka pandiõiguse ümberregistreerimisel ja tunnustada hageja õigust hüpot ja teha hüpoteegikanne hüpoteegisummaga 236 299,93 Eesti krooni M H kuuluva, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna elamumaa kinnistusregistri registriosa nr XXX all sisse kantud kinnistu neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks, märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusest kohesele sundtäitmisele allumise kohta. 11.03.2009.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kinnistu

asukohaga Tallinn, XXX on pärandiks, mille kostjad on vastu võtnud. Seda kinnitab Tallinna notari Tiit Sepa 12.02.2008 kinnituskiri hagejale. Pärandi vastuvõtmisest ei saa kostjad enam loobuda. Seega ei oma tähendust käesolevas asjas pärimismenetluse ajaline kestus, vaid pärandi vastuvõtmise fakt. Pärimisseaduses puudub regulatsioon, mille kohaselt läheksid pärandaja õigused ja kohustused pärijale üle alles pärimismenetluse lõppemisel. Järelikult on kostjatel kõik õigused ja kohustused, mis on vajalikud vastava laenu- ja pandilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks s.o ehitisele seatud pandi hüpoteegiks ümbervormistamiseks. Pärimisõiguse tunnistus on formaalse tähendusega tõenduslikku jõudu omav dokument, mille alusel saab pärija registreerimisele kuuluva pärandvara enda omaks vormistada. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjad sellist tunnistust notarilt taotlenud ega pärandvara s.o Tallinnas, XXX asuvat kinnistut enda omaks vormistanud. Järelikult on kinnisasja omanikuvahetus toimumata kostjate tegevusetuse tõttu. Kostjate vastuväited ja põhjendused. Kostjate 17.02.2009.a kohtusse laekunud vastuse kohaselt kostjad hagi ei tunnista. Kostja I poeg ja kostja II vend M H suri 24.08.2007.a. Kostja, kostja poeg MH ja tütar M L , kes on Hooldekodu hoolealune, on M.H seadusjärgsed pärijad. Kostjad esitasid Tallinna notarile Tiit Sepale avaldused M H pärijatena. Kostja I määrati M L eestkostjaks. Kuna käeoleval ajal on pärimismenetlus Tallinna notar Tiit Sepa juures veel lõpetamata, siis ei ole kostjad ja M L Tallinnas, XXX asuva kinnistu omanikud. Kostjad ei ole kantud kinnistusraamatusse Tallinnas, XXX asuva kinnistu omaniku või kaasomanikuna. Kostjatel ei ole käesoleval ajal õigust M H kuulunud vara käsutada. Käesoleval ajal ei ole kinnisasjal omanikku. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja M H sõlmisid laenulepingu (tl 7-12), mille alusel sai M H laenu 118’750.- DEM elamu asukohaga Tallinn, XXX ostmiseks ja renoveerimiseks. Laenulepingu punkti 2.1 järgi kohustus M H seadma laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandi nimetatud elamule ja korterile Tallinnas, XXX. Vastavalt laenulepingu punktile 2.2 kohustus M H alates võimaluse tekkimise päevast vormistama koos hagejaga lepingu punktis 2.1 nimetatud pandi ümber hüpoteegiks. Vaidlust ei ole ka selles, et 03.04.1998.a sõlmisid hageja ja M H ehitise pandilepingu (tl 13-15), millega seati pant laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, pandilepingu p 3 järgi on pandiga tagatud M Hja hageja vahel sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevad hageja kõik nõuded M Hvastu, lepingu punktist 9.1 tuleneb, et kui pandi ese muutub maa või hoonestusõiguse oluliseks osaks, on hagejal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandi ümbervormistamist kinnistut koormavaks hüpoteegiks. Vaidlust ei ole selles, et p-st 9.2 tulenes M H kohustus sõlmida asjaõiguslik leping 10 päeva jooksul alates pandi eseme aluse maa kandmisest kinnistusraamatusse või pandi eseme omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisest. Vaidlust ei ole selles, et kinnisasi asukohaga Tallinn XXX on 13.02.2007 asjaõiguslepingu alusel registriosa avamisel sisse kantud 27.03.2007.a (tl 16) ja kostjad on pärandi vastu võtnud (tl 17), kuid vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi (tl 18-20), sest kostjad vastavaid tahteavaldusi ei tee. Kostjad ei ole vaielnud vastu hüpoteegisumma suurusele 236’299.93 krooni (AÕS § 346 lg 1) ega selle arvestuse metoodikale (tl 21-40). Notari kirjast hagejale nähtub, et kostjad on pärandi vastu võtnud enne 12.02.2008.a, seega tuleb kohaldamisele vastaval ajal kehtinud pärimisseaduse (edaspidi PärS) redaktsioon. Kostjad on seega pärandi vastu võtnud ja laenu- ning pandilepingust tulenevad õigused ja

kohustused on neile üle läinud (PärS § 115 lg 2 ja § 130 lg 1). Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt pandilepingu alusel kinnistusraamatu kande tegemist (AÕSRS § 133 lg 1 ja 3). Kostjad ei ole esile toonud asjaolu, et neile ei väljastata pärimistunnistust. Kostjate väited, et nad ei ole vaidlusaluse kinnisasja omanikud, ei ole eelnevast tulenevalt asjakohased. Kuivõrd kostjad vabatahtlikult nõusolekut kinnistusraamatu kande tegemiseks ei anna, on hagejal õigus taotleda kohtu kaudu vastava kande tegemiseks kostjate tahteavalduse tuvastamist (AÕS § 65 ja TsÜS § 68 lg 5). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded põhjendatud ja tuleb rahuldada, st lugeda kostjate tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks 03.04.1998 sõlmitud pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegiga hageja kasuks ning säilitada kohesele sundtäitmisele allumise säte ka pandiõiguse ümberregistreerimisel ja tunnustada hageja õigust hüpoteek ja teha hüpoteegikanne hüpoteegisummaga 236 299,93 Eesti krooni M H kuuluva, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna elamumaa kinnistusregistri registriosa xxx all sisse kantud kinnistu neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks, märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusest kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuivõrd tegemist ei ole solidaarvõlausaldajatega, tuleb 1⁄2 hageja menetluskuludest jätta MH kanda ja 1⁄2 hageja menetluskuludest jätta A H kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.