Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostja omab korterit nr 12 aadressil Kavastu X, Tartumaa ja on Korteriühistu Kavastu X liige, kellel on kohustus tasuda korteriühistu poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid. Hageja on esitanud kostjale kommunaalteenuste arveid alates aprillist 2007 kuni detsembrini 2008. Esitatud arveid pole kostja tasunud vaatamata hagejapoolsetele korduvatele nõudmistele. Hagiavalduse esitamise kuupäevaga on kostjal hageja ees tekkinud võlgnevus. 10.12.2008 andis hageja kostja tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenust osutavale Lõunalaenud OÜ-le. Esindaja saatis kostjale kirjaliku võlanõude, millele kostja ei vastanud. 18.12.2008 kontakteerus esineja kostjaga. Viimane tunnistas võlgnevust ning teatas, et tasub kogu võlgnevuse hiljemalt 08.01.2009. Oma lubadust kostja ei täitnud. 08.01.2009 kontakteerus esindaja taas kostjaga, kes palus päeva mõtlemisaega, et esitada esindajale ettepanek võla tasumiseks maksegraafiku alusel. Hagiavalduse koostamise päeva seisuga ei olnud võlgnik ettepanekut esitanud. Hageja on asunud seisukohale, et kostjat pole võimalik usaldada korduvate alusetute lubaduste tõttu ning hageja enam maksegraafikut ei aktsepteeriks. Võlgnevus on alates esindaja menetluse alustamisest suurenenud 964.70 krooni võrra, mis on 2008. a. novembri- ja detsembrikuust hagejale võlgu jäädud maksed. Hageja on teinud kõik endast sõltuva, leidmaks küsimuses kohtuvälist lahendit. Kostja võlgnevus hageja ees, mis koosneb täielikult tasumata kommunaalmaksetest, on 6657.15 krooni. 23.01.2009 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub nimetatud summa kostjalt enda kasuks välja mõista. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 12.05.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kostja on hagimaterjalid 23.03.2009 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud kostja võla väljavõttega hageja raamatupidamisest seisuga 10.2008, esindaja poolt kostjale esitatud võlanõudega, ning väljavõtetega Kinnistusregistrist ja Maksehäireregistrist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla summas 6657.15 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud juhul riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1400 krooni, ning õigusabikulud 4500 krooni, mille hageja palub kohtul kindlaks määrata ning kostjalt enda kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §s 218 sätestatule. Arvestades, et kohtuotsus on tehtud kirjalikus menetluses ning tagaseljaotsusena, leiab kohus, et mõistlik ning põhjendatud on mõista õigusabikuludena kostjalt välja 1500 krooni. Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas (1400 + 1500) 2900 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.