Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Kohtuotsusele on hagejal õigus selle rahuldamata jäetud osas esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 28.11.2005 tarbijakrediidilepingu, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29.24% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud tasuma hagejale intressi summas 26 749.23 krooni. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Algselt kokku lepitud üldtingimusi on krediidiandja hiljem ühepoolselt muutnud üldtingimuste punktis 6.2 sätestatud korras. Uute krediidilepingute üldtingimuste kehtestamise kohta on avaldatud teade 13.03.2006 ajalehes Postimees. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja lepingu üles. 03.06.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista 64 036.48 krooni, millest 29 949.02 krooni on tagastamata krediidisumma, 4550.33 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5989.80 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 22 647.33 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja mõista kostjalt alates 30.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29.24% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on 07.04.2009 kostja elukohas kätte toimetatud kostja elukaaslasele. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui

ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 28.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0501571/15tt maksegraafiku ja üldtingimustega, kostjale 23.01.2006 ja 28.02.2006 saadetud meeletuletuskirjadega, 07.04.2006 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatusega, 26.04.2006 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu ülesütlemisavaldusega, hageja poolt kehtestatud hinnakirjaga, viivise arvestusega, 13.04.2006 ajalehes Postimees avaldatud teatega hageja poolt kasutatavate krediidilepingute üldtingimuste muutmise kohta, väljavõttega Balti Investeeringute Grupi Pank AS juhatuse käskkirjast nr 18 „Muudatused krediidilepingute üldtingimustes“, ja krediidilepingute üldtingimustega S (Vers 2.0). TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata Kohus leiab, et hagi tuleb antud juhul jätta rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi väljamõistmist kostjalt summas 5989.80 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega ei ole hagejal antud juhul võimalik nõuda kostjalt leppetrahvi. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 58 046 krooni, millest 29 949.02 krooni on tagastamata krediidisumma, 4550.33 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 22 647.33 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, ning lisaks mõistab kostjalt alates 30.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni hageja kasuks välja viivise 29.24% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi summas 5989.80 krooni väljamõistmist kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hageja ja kostja vahel jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 58 046.68 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 91% algsest nõudest (58 046.68x100/64036.48=90.6). Seega tuleb menetluskulud jätta 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.