Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Elisa Eesti AS sõlmis kostjaga liitumislepingu, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud Elisa poolt pakutud kaupu/teenuseid nende eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Vastavalt lepingule ja nimetatud eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0.5% maksmisele kuuluvast summas iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade punkti 7.3 kohaselt kostjaga mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Kostja ei reageerinud Elisa Eesti AS-i nõudele tasuda võlgnevus ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Samuti väljastati kostjale nõude loovutamise teade. Loovutatud nõude suuruseks oli 4528.30 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlgnevuse tasumise kohustamiseks võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitnud ja nõuet rahuldanud. 17.12.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 4528.39 krooni ning viivised 4527.30 krooni, kokku 9055.60 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja on 02.02.2009 kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on 30.03.2009 kostja elukohas toimetatud kätte kostja elukaaslasele. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 06.01.1998 liitumislepinguga nr 29249, Elisa Mobiilsideteenused AS poolt esitatud arvetega, Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjadega, 14.02.2007 Elisa Mobiilsideteenused AS poolt väljastatud teatisega nõude loovutamise kohta, ning kostjale 27.02.2007 väljastatud võlateatise ja 26.03.2007 saadetud pretensiooniga.

Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 kohaldatakse käesolevale võlasuhtele tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 190 lg-le 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Tulenevalt TsK § 191 lg-st 1 loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt TsK § 231 lg-st 1 on võlgnik rahalise kohustusega viivitamisel kohustatud maksma viivitamisaja eest kas seaduse või lepinguga kindlaks määratud protsendimäära. Kuna nõude loovutamine leidis aset peale 1. juulit 2002, tuleb Elisa Mobiilsideteenused AS-i ning hageja vahelisele nõude loovutamise tehingule kohaldada kehtivat seadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla ja viivise kokku summas 9055.60 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja poolt hagiavalduses toodud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud juhul esindajatasu 2500 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 250 krooni ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 3000 krooni, mille hageja palub kohtul kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §s 218 sätestatule. Arvestades, et kohtuotsus on tehtud kirjalikus menetluses ning tagaseljaotsusena, leiab kohus, et mõistlik ning põhjendatud on määrata hageja õigusabikuludeks 1500 krooni. Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja (1500 + 250 + 250) 2000 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.