Eesti Vabariigi hagi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) OÜ Alumerk (likvideerimisel) vastu keskkonnakahju 70 259 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
70 259 krooni
apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. novembri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Alumerk (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. aprill 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Alumerk (likvideerimisel) (registrikood: 10544422), esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik (Keskkonnainpsektsiooni kaudu), esindaja Madis Piirla Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2008 otsus osaliselt OÜ-lt Alumerk (likvideerimisel) Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud keskkonnakahju suuruse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda
väljamõistetuks OÜ-lt Alumerk (likvideerimisel) Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks 60 809 (kuuskümmend tuhat kaheksasada üheksa) krooni. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 86,5% ulatuses UÜ Alumerk (likvideerimisel) kanda ja 13,5% ulatuses Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) esitas kohtule hagiavalduse, milles palus Heiki Kõomägilt välja mõista keskkonnakahju 70 259 krooni. Hagiavalduse kohaselt teostas H. Kõomägi 2005 maikuu alguses Võru maakonnas Meremäe vallas Tiglasõ külas Mereääre kinnistul ebaseadusliku raie, rikkudes sellel hetkel kehtiva metsaseaduse § 18 lg 1 nõudeid, s.t raius puid, mis ei vastanud rikkumise hetkel keskkonnaministri poolt kinnitatud Metsakaitse eeskirja p-s 8 lubatule, tekitades keskkonnale olulise kahju 70 259 krooni. Kriminaalmenetluse käigus selgitati välja, et H. Kõomägi teostas 2005 maikuu alguses Võru maakonnas Meremäe vallas Tiglasõ külas Mereääre kinnistul puude ebaseadusliku raie, raiudes eraldisel 3 9,3 tm tooreid puid, keskkonnakahju 5369 krooni; eraldisel 4 6,5 tm tooreid puid, keskkonnakahju 3886 krooni; eraldisel 5 2,8 tm tooreid puid, keskkonnakahju 1680 krooni; eraldisel 6 79,4 tm tooreid puid, keskkonnakahju 46421 krooni; eraldisel 9 7,2 tm tooreid puid, keskkonnakahju 4324 krooni ja eraldisel 10 15 tm tooreid puid, keskkonnakahju 8579 krooni, kokku keskkonnakahju 70 259 krooni. Metsaseaduse (MS) § 67 lg 1 järgi keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras. MS § 67 lg 2 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni raieliigist. Põhiseaduse (PS) § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele ning vastavalt PS §-le 53 on igaüks kohustatud säästma elu- ja keskkonda ning hüvitama kahju, mille ta on keskkonnale tekitanud.
VÕS § 1043 kohaselt peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 133 lg 1 ja 2 järgi kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. 17.07.2008 esitas hageja taotluse kaasata kostjana OÜ Alumerk ning mõista välja tekitatud keskkonnakahju kostjatelt solidaarselt. 18.11.2008 kohtuistungil loobus hageja hagist kostja H. Kõomägi vastu ja palus hagi rahuldada OÜ Alumerk (likvideerimisel) suhtes.
3.Kostja OÜ Alumerk vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole leidnud tõendamist, et OÜ Alumerk või H. Kõomägi oleks raiunud 2005 mais Askersund Trading OÜ-le kuuluvalt kinnistult ebaseaduslikult puid ja tekitanud sellega hagis märgitud ulatuses kahju. Askersund Trading OÜ-le oli väljastatud metsateatis, mille kohaselt oli lubatud raiuda Meremäe kinnistul tormikahjustusega puid kokku 690 tm. Alumerk OÜ poolt raiuti ainult tormikahjustusega ja osaliselt ka juure ning okkakahjustusega puid ca 565 tm ulatuses. Keskkonnainspektsiooni töötajad jätsid tähelepanuta, et 2005 jaanuaritorm oli kahjustanud kinnistul suures ulatuses puid, mille latv oli murdunud või puu tüvi oli keskelt murdunud pooleks, kusjuures puu tüve alumine osa oli juurestikus tugevalt kinni. Ekspert-patoloog tunnistas ka need puud tormiheite puudeks ja metsateatise kohaselt kuulusid need mahavõtmisele. Ekspertarvamuses on otseselt märgitud kahjustavate teguritena tormiheide ja puude koolutamine. Tormikahjustuse ulatus kinnistul oli eksperdi arvamuse kohaselt kuni 95 %. Keskkonnainspektsioon võttis arvesse ainult koolutatud puud (juurest lahti murtud), jättes tähelepanuta muud tormikahjustused (puud, mille latv või tüvi oli tormikahjustuse tagajärjel murdunud, kuid puu tüvi oli juurestikus kinni). 2007 märtsis viidi kinnistul läbi uus ekspertiis, mille kohaselt tuvastati, et 2005 tormikahjustuste tagajärjed olid tunduvalt suuremad, mille tõttu anti täiendav luba teostada nimetatud kinnistul täiendavat raiet ca 600 tm ulatuses. Õige on H. Kõomägi seisukoht, et VÕS-i § 1054 lg 1 kohaselt vastutab tekitatud kahju eest tööandja OÜ Alumerk. VÕS-i § 1054 lg 1 välistab solidaarse vastutuse ja kahjusaaja võlanõude esitamise võimalikkuse nii tegeliku kahjutekitaja ja ka äriühingu, kelle korraldusel töötaja teostas raiet, vastu. Puudub õiguslik alus VÕS § 1043 kohaldamiseks, kuna VÕS § 1054 lg 1 on erisäte, mille järgi äriühing vastutab oma kutsetegevuses tema töötajate poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest. Hagi OÜ Alumerk vastu on tuleb jätta rahuldamata aegumise motiivil. Materjalidest nähtub, et hageja sai teada kahju tekitamisest, kahju ulatusest ja, et kahju tekitati H. Kõomägi poolt OÜ Alumerk töötajana, 2005 mais. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi esitamine mittekohase isiku vastu ei peata hagi aegumise kulgemist.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 27. novembri 2008 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Alumerk (likvideerimisel) välja Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektiooni kaudu) kasuks keskkonnakahju 70 259 krooni.
Otsuse kohaselt: 1) on iseenesest õige kostja OÜ Alumerk (likvideerimisel) seisukoht, et hagi esitamine mittekohase isiku vastu ei peata hagi aegumise kulgemist. Kuid kuna hageja selgituse kohaselt sai hageja kohasest kostjast teada Tartu Maakohtu 06.03.2007 otsusest, mille järgi mõisteti H. Kõomägi süüdi, kuid keskkonnale tekitatud kahjunõue jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras VÕS § 1054 lg 1 järgi, ei saa jätta hagi rahuldamata kostja OÜ Alumerk (likvideerimisel) vastu aegumise motiivil; 2) on ebaõige OÜ Alumerk (likvideerimisel) seisukoht, mille järgi ei ole tõendatud, et OÜ Alumerk või H. Kõomägi oleks raiunud 2005 mais Askersund Trading OÜ-le kuuluvalt kinnistult ebaseaduslikult puid ja tekitanud sellega looduskeskkonnale kahju. Nimetatud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud keskkonnakahju väljaselgitamise käigus koostatud kändude lugemislehtedega, nimetatud dokumentide alusel koostatud sortimentatsiooni arvestuslehtedega ja ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju arvestustega. Viidatud dokumentides esitatud andmete õigsuses puudub kohtul alus kahtlemiseks; 3) on tl-l 7 asuv õiend käsitletav sisuliselt tsiviilhagi nõude põhistusena H. Kõomägi suhtes läbiviidud kriminaalmenetluse raames ja seega käsitletav abistava iseloomuga dokumendina. Teised hageja poolt esitatud ja nõude aluseks olevate asjaolude olemasolu tõendavad eelosundatud dokumendid on koostatud kohtueelse menetluse käigus ametisikute poolt ja sellistena usaldusväärsed. Seega ei ole hagi rahuldamist välistavad väited, et keskkonnainspektorid on lugenud keskkonnale tekitatud kahjude hulka ka need puud, mille ladvad või tüved olid jaanuarikuu tormi poolt kahjustatud ja võimalik on, et keskkonnainspektorite poolt loetud kändude hulka võis sattuda ka kände, mis olid tekkinud varasema raide tulemusena. Nii ei ole Askersund Trading OÜ õiendiga võimalik lugeda välistatuks hagiavaldusele lisatud dokumentaalsetes tõendites esitatud asjaolusid; 4) asjaolu, et tormikahjustuse ulatus kinnistul oli eksperdi arvamuse kohaselt kuni 95 %, ei välista hagi rahuldamist, sest ekspertarvamusena pealkirjastatud metsapatoloogi poolt koostatud dokumendis sisalduvatest asjaoludest oli keskkonnainspektsiooni ametnik ettekande koostamisel ettekandest sisalduvatest faktilistest asjaoludest (sh metsapatoloogi otsusega lubatud raie) nähtuvalt teadlik; 5) ei välista ekspertarvamus hagi rahuldamist, sest sellest dokumendist ei nähtu asjaolu, et keskkonnakahju 2005 kostja töötaja ei tekitanud või et keskkonnakahju 2005 ei saanud tekkida, sest 2007 on olemas tormikahjustus, tüvekahjurite asustus või tuuleheitega harvikud. Ka Keskkonnaministeeriumi kirjad ja metsateatised (2007) ei välista hagi rahuldamist, sest nimetatud dokumentidest ei nähtu asjaolud, mis tooksid kaasa hagiavaldusele lisatud dokumentide ebaõigeks tunnistamise.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Alumerk (likvideerimisel) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.novembri 2008 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus apellandi seaduses ettenähtud korras kostjana menetlusse kaasamata. Maakohus saatis apellandile hagiavalduse materjalid, millele apellant vastas, kuid menetlusdokumentidest ei nähtu, et kohus oleks määrusega rahuldanud hageja taotluse ja kohus
oleks kaasanud OÜ Alumerk (likvideerimisel) menetlusse kaaskostjana. TsMS § 463 lg 1 järgi lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega; 2) maakohus, tehes 18.11.2008 kohtuistungil määruse, millega lõpetati tsiviilasjas menetlus H. Kõomägi suhtes, ei oleks tohtinud jätkata kohtuistungit 18.11.2008 ilma mõlema kostja osavõtuta, kuna määrus ei olnud veel jõustunud. 18.11.2008 seisuga tuli lugeda kostjateks nii H. Kõomägi kui ka OÜ Alumerk (likvideerimisel). 03.11.2008 toimunud kohtuistungil määras kohus, et hageja on kohustatud esitama kohtule kõik taotlused hiljemalt 12.11.2008. Kuna hageja määratud tähtajaks taotlusi ei esitanud, eeldas apellant, et menetluses on kaks kostjat – H. Kõomägi ja OÜ Alumerk (likvideerimisel), kellelt hageja nõuab solidaarset kahju hüvitamist. Hageja hagist loobumine ühe solidaarvõlgniku vastu, mis toob kaasa teise kostja täieliku vastutuse tekitatud kahju eest, võrdub sisuliselt hagi aluse muutmisega, seetõttu oleks pidanud kuulama ära ka OÜ Alumerk seisukoha. TsMS-i § 656 lg 1 p 1 järgi loetakse oluliseks menetlusnormi rikkumiseks isiku ärakuulamata jätmise enne kohtuotsuse tegemist, mis annab aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Seoses hageja hagist loobumisega H. Kõomägi suhtes halvenes eeldatava kostja OÜ Alumerk (likvideerimisel) seisund menetluses; 3) jättis maakohus ilma õigusliku aluseta tunnistajad üle kuulamata. 03.11.2008 kohtuistungil määras maakohus, et 18.11.2008 kuulatakse üle kostja H. Kõomägi poolt taotletud tunnistajad Uuno ja Aino Tuuling. 18.11.2008 toimunud kohtuistungil kohus nimetatud tunnistajaid ei kuulanud. Kuna kostja H. Kõomägi juba taotles üle kuulata tunnistajatena Uuno ja Aino Tuuling, siis apellant samade isikute ülekuulamiseks täiendavat taotlust ei teinud. Tunnistajate ütluste alusel pidi maakohus kontrollima, kas kinnistul võis olla neid puid, mille latv või tüvi oli tormikahjustuse tagajärjel kahjustatud ja kui palju neid puid raiuti. Apellant nõustuks keskkonnainspektsiooni ja maakohtu seisukohaga, et ebaseadusliku raie ulatus on võimalik kindlaks määrata kändude järgi, kui ei oleks olnud 2005 jaanuaris tormi, mille tagajärjel murti puid maha mitte ainult juurestikust, vaid suures ulatuses murdus puid tüvest või ladvast, mida metsapatoloog käsitles tormikahjustusena ja sellest tulenevalt oli õigus nimetatud puud langetada. Kriminaalmenetluses puudulikult läbiviidud eeluurimine ja puudulikult koostatud dokumendid ilma asjaosaliste osavõtuta ei anna alust kolmandalt isikult tsiviilmenetluses selle alusel kahju väljamõistmiseks; 4) on maakohus otsuse tegemisel arvestanud ainult hageja esitatud dokumente, millel ei ole küllaldast tõenduslikku väärtust. Hageja ei ole vaidlustanud apellandi väidet, et Keskkonnaministeeriumi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 07.03.2005 ekspertarvamuse puistute seisundi kohta nr 8-2.2/4 alusel 02.05.2005 väljastatud metsateatise nr 4490502269 kohaselt oli lubatud raiuda Askersund Trading OÜ-le kuuluvalt Meremäe kinnistult puitu kogumahus 690 tm (kahjustusega kuni 95%, põhjused- torm, juuremädanik, okkakahjustused). Tegelikult raiuti esialgu ainult tormiheitest kahjustatud puid koguses 565 tm. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta eksperdi arvamuse, mille kohaselt oli metsakahjustus kinnistul kuni 95 %. Kuna maakohus ei ole tuvastanud tegelikku kahjustuse ulatust, tuleb asuda seisukohale, et kahjustuse ulatus oli kuni 95 %. Maakohtu arvamus, et keskkonnaametnik võis olla ekspertarvamusega tutvunud (seda aga tuvastatud ei ole), ei välista veel asjaolu, et metsakahjustused antud kinnistul ei oleks 95 %; 5) on ebaõige maakohtu seisukoht, et Askersund Trading OÜ õiendiga ei ole võimalik lugeda välistatuks hagiavaldusele lisatud tõendites esitatud asjaolusid. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et 12.03.2007 teostas Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus antud kinnistul uue täiendava ekspertiisi ja 26.03.2007 väljastati Askersund Trading OÜ-le ekspertarvamus 14-2/146, mille kohaselt tuvastati Meremäe kinnistul endiselt olulise kahjustusega (15-60 %)
puid koguses kokku 650 tm. Askersund Trading OÜ-le väljastati 02.07.2007 metsateatis nr 152001501 raie kogumahus 650 tm lisaks 2005 raieteatisele, mille kohaselt oli lubatud antud kinnistult raiuda 690 tm puitu. Kui OÜ Alumerk oleks jätnud raiumata ka hageja arvates ebaseaduslikult raiutud 120 tm ulatuses puid, oleks kahjustuse ulatus tunduvalt suurem; 6) on ebaõige maakohtu järeldus, et hagi aegumine algas 06.03.2007, mil Tartu Maakohtu otsusega mõisteti H. Kõomägi süüdi, kuid keskkonnale tekitatud kahju jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. See, et H. Kõomägi mõisteti süüdi 06.03.2007, ei tähenda, et hageja sai kahju tekitamisest teada 2007 märtsis. Hageja esindajad teostasid kinnistul kändude lugemise 2005 mais ning leidsid, et keskkonnale on tekitatud hagiavalduses märgitud kahju. Asjaolu, et hageja ei tunne VÕS § 1054 lg-s 1 sätestatut, ei anna alust lugeda hagi aegumise alguseks aega, mil kohus juhtis hageja tähelepanu VÕS § 1054 lg-le 1. Hageja sai või pidi teada saama oma subjektiivsete õiguste rikkumisest 2005 mais, hagi esitati OÜ Alumerk vastu alles 2008 augustis. Seega on hagi aegunud ning hagi oleks tulnud jätta rahuldamata ka hagi aegumise motiivil.
6.Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. novembri 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige apellandi seisukoht, et maakohus rikkus menetlusnorme apellandi kaasamise osas. TsMS § 208, mis reguleerib kostja asendamist ja kaasamist, ei näe ette kirjaliku määruse tegemist kaasamise või asendamise taotluse osas. 03.11.2008 toimunud eelistungil tegi maakohus teatavaks, et menetlusse on kaasatud teise kostjana OÜ Alumerk (likvideerimisel) ning kostjale on hagiavaldus koos materjalidega kätte toimetatud; 2) on õige apellandi seisukoht, et 18.11.2008 kohtuistungi poolteks tuleb lugeda hageja ning kostja 1 (H. Kõomägi) ja kostja 2 (OÜ Alumerk); 3) on ebaõige apellandi väide, et hageja taotles kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt. 14.07.2008 esitas hageja taotluse kaasata apellant menetlusse TsMS § 208 lg 2 ja VÕS § 1054 lg 1 alusel, märkides et taotleb keskkonnakahju väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Hageja mõte antud taotluses viidatud solidaarsele kahju hüvitamisele seisnes selles, et hageja ei välista solidaarsust. Hageja taotlusele kaasata teise kostjana apellant vaidlesid mõlemad kostjad vastu põhjendusel, et VÕS § 1054 lg 1 välistab solidaarvastutuse. Seega ei ole põhjendatud apellandi seisukoht ja eeldus, et 18.11.2008 toimunud istungil tuleb käsitlusele keskkonnakahju väljamõistmine solidaarvastutusena; 4) on ebaõige apellandi seisukoht, et vastustaja pidi esitama hiljemalt 12.11.2008 ka hagist loobumise avalduse. Vastustaja taotles 03.11.2008 toimunud eelistungil H. Kõomägi ja OÜ Alumerk vahelise töölepingu originaali esitamist. H. Kõomägi kohustati esitama töölepingu originaal 18.11.2008 toimuval kohtuistungil. Alles töölepingu originaali esitamist pidas vastustaja piisavaks põhjenduseks loobuda hagist kostja H. Kõomägi vastu. Apellandi seisukoht, et juhul, kui ta oleks teadnud, et hageja kavatseb loobuda hagist, oleks apellant tingimata kohtuistungist osavõtnud, on selgelt otsitud põhjendus; 5) apellandi esitatud tõend Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 07.03.2005 ekspertarvamus omab antud asjas dokumentaalse tõendi väärtust, mitte ei ole tegu ekspertarvamusega. Dokumendist tuleneb, et Mereääre kinnistu kahjustuste ulatus on 35-95%, mitte apellandi esitatud 95%. Vastustaja on nimetatud dokumendi alusel tuvastanud ka tekitatud kahju ulatuse ja mahu (tl 8-10); 6) sai vastustaja teada 06.03.2007, et ühe võimaliku kostjana tuleb käsitleda OÜ-t Alumerk. Vastustaja lähtus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest ja osales kriminaalmenetluses
kui kannatanu, eeldades, et kahju tekitaja oli H. Kõomägi, kuna kriminaalasjas oli H. Kõomägi tunnistatud kahtlustatavaks. Vastustaja esitas kriminaalasja raames tsiviilhagi. Tartu Maakohtu 06.03.2007 otsusega jäeti tsiviilhagi läbi vaatamata, kuna kostjana ei olnud kaasatud OÜ-t Alumerk.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud keskkonnakahju suuruse osas ning OÜ-lt Alumerk (likvideerimisel) tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 60 809 krooni. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta 86,5 % ulatuses UÜ Alumerk (likvideerimisel) ja 13,5% ulatuses Eesti Vabariigi kanda.
8.Ebaõige on apellandi väide, et hagi on aegunud ja seetõttu tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsÜS § 150 lg-le 1 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sai kahjust teada 2005 mais. Vaidlus on selle üle, millal sai hageja teada kahju hüvitama kohustatud isikust. Hageja väite kohaselt sai ta teada sellest, et kahju on kohustatud hüvitama kostja, mitte aga H. Kõomägi, Tartu Maakohtu 06.03.2007 otsusest, millega jäeti tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuni 06.03.2007 pidas hageja kahju tekitajaks H. Kõomäge ning ta ei teadnud, et H. Kõomägi oli töösuhtes kostjaga ning tekitas kahju seos tööülesannete täitmisega. Kostja väitel pidi hageja teada saama nii kahju tekitamisest kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust 2005 mais, kuid hagi esitati OÜ Alumerk (likvideerimisel) vastu alles 2008 augustis, s. o hagi on aegunud. Kuna hageja on vastu vaielnud sellele, et ta sai teada mais 2005 sellest, et tegelikult on kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju mitte H. Kõomägi, vaid OÜ Alumerk (likvideerimisel), siis lasus kostjal kohustus tõendada, et hageja sai kahju hüvitama kohustatud isikust (s.o OÜ-st Alumerk) teada 2005 mais, kuid ta ei ole seda teinud. Kuna kostja ei ole tõendanud vastupidist, siis tuleb eeldada, et hageja sai teada kahju hüvitama kohustatud isikust 06.03.2007 ning lähtudes sellest on hagi esitatud tähtaegselt ja ei ole aegunud.
9.Iseenesest õige on apellandi väide, et menetluslikult korrektne oleks olnud maakohtu poolt hageja taotluse kostja kaasamiseks lahendamine TsMS § 463 lg 1 järgi määrusega, kuid samas ei ole kostja seetõttu sattunud protsessiõiguslikult halvemasse olukorda. Kohus on kostjale hagiavalduse koos materjalidega kätte toimetanud ja asja läbivaatamist on alustatud algusest peale. Lähtudes eeltoodust ei saa see asjaolu olla vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ebaõige on siinkohal apellandi väide, et kuna maakohus ei teinud TsMS § 463 lg 1 kohast määrust, siis on kohtuotsus tehtud isiku suhtes, keda ei ole seaduses ettenähtud korras menetlusse kaasatud. Kostja oli TsMS § 208 kohaselt menetlusse kaasatud, talle oli saadetud hagiavalduse ärakiri koos lisadega ning ka kohtukutse.
10.Õige on ka apellandi väide, et maakohus, tehes 18.11.2008 kohtuistungil määruse, millega lõpetas tsiviilasjas menetluse H. Kõomägi suhtes, ei oleks tohtinud jätkata asja sisulise arutamisega. Seoses H. Kõomägi suhtes menetluse lõpetamise määruse tegemisega muutus menetluslik olukord oluliselt. Asjas jäi kostjaks ainult OÜ Alumerk (likvideerimisel), kes ei olnud ilmunud 18.11.2008 istungile ja ei teadnud seetõttu menetluse lõpetamisest kaaskostja suhtes. Kuna OÜ Alumerk (likvideerimisel) ei teadnud menetluse lõpetamisest kaaskostja suhtes, kuid samas ta eeldas, et kaaskostja poolt esitatud tõendid tõendavad ka tema vastuväiteid hagile, siis puudus OÜ-l Alumerk (likvideerimisel) võimalus kujundada ümber oma tõendamiskoormist
lähtudes sellest, et ta jäi asjas ainukeseks kostjaks. Seetõttu on õigustatud apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult üle kuulamata kostja H. Kõomägi poolt esitatud tunnistajad U. Tuulingu ja A. Tuulingu. Kuna ringkonnakohus saab ise kõrvaldada maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise, siis ei ole see rikkumine aluseks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele.
11.Apellant ei ole vaidlustanud seda, et VÕS § 1054 lg 1 alusel ta tööandjana vastutab H. Kõomägi poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Hageja on esitanud hagi kostja vastu keskkonnakahju 70 259 krooni väljamõistmiseks. Oma nõude tõendamiseks on ta esitanud keskkonnainspektori K. Kägo ettekande (tl 8-10), tabelid sortimentatsiooni arvestuse ja ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju arvestuse kohta (tl 11-22) ning kändude lugemislehed (tl 23-27). Asjaolu, et keskkonnainspektsioon on teinud kahju arvestuse ilma, et oleks kutsunud kändude lugemise juurde kostjat, ei muuda esitatud arvestust ebausaldusväärseks. Apellant on nõudele vastu vaielnud ja vastuväite kohaselt ei ole H Kõomägi poolt keskkonnale õigusvastaselt kahju tekitatud, kuna metsaraie teostati metsateatise nr 4490502269 kohaselt, s.o tegemist oli seadusliku metsaraiega ning raiuti vaid tormiheitest kahjustatud puid (s.o puid, mille latv või tüvi oli tormikahjustuse tagajärjel murdunud ja puid, mis olid tormiheite tagajärjel pikali ja mille juurestik oli maast lahti). Vastavalt MS § 23 lg-le 1 (raie toimumise ajal kehtinud redaktsioon) võib metsaomanik teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal. Nähtuvalt asja materjalidest, teostati antud juhul raiet eraldistel nr 3, 5, 6, 10 metsateatise nr 4490502269 alusel ning selleks oli kohaliku keskkonnateenistuse luba. Samas ei ole esitatud metsateatist raie lubatavuse kohta eraldistel nr 4 ja nr 9, seega kuna raie tegemine oli lubatud vaid metsateatise alusel, mis oli kooskõlastatud keskkonnateenistusega, siis oli raie eraldistel nr 4 (puid 16 tk, kahju 3886 kr) ja nr 9 (puid 24 tk, kahju 4324 kr) õigusvastane. MS § 56 lg 2 kohaselt (raie toimumise ajal kehtinud redaktsioon) metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad kehtestab Vabariigi Valitsus. Sama paragrahvi lg 3 p 1 alusel keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad, metsaraiel ei peeta kinni lubatud raievanusest, liitumisajast, raieviisist või raieajast või raiutakse metsa kohas, kus raie on keelatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid seoses keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluste ja määraga ning seetõttu ringkonnakohus ei kontrolli keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrasid.
12.Kostja on vaidlustanud arvestatud kahju suurust seoses sellega, et ebaseadusliku raie ulatuse kindlaksmääramisel on keskkonnainspektsiooni poolt arvestatud ka tormist kahjustatud puid, mille latv või tüvi oli tormikahjustuse tagajärjel murdunud. Oma vastuväite tõendamiseks on kostja esitanud tunnistajate A. Tuulingu, U. Tuulingu ja H. Kõomägi ütlused. Tunnistajate A. Tuulingu ja U. Tuulingu ütluste kohaselt oli 2005 jaanuarikuu tormi tagajärjel kinnistul puid, mille latv oli murdunud. Tunnistajad ei ole osanud anda ütlusi selle kohta, kui palju konkreetselt võeti maha murdunud ladvaga puid 2005 mais toimunud sanitaarraie käigus. Tunnistaja H. Kõomägi ütluste kohaselt raius ta 2005 mais sanitaarraie käigus ka murdunud tüvega puid ning neid võis olla umbes 50 puud. Kuna hageja ei ole tõendanud seda asjaolu, et kahju arvestamise aluseks olnud kändude lugemise juures oleks arvestatud seda asjaolu, et sanitaarraie käigus oli õigustatud ka murdunud ladvaga
puude mahavõtmine, siis tuleb vähendada väljamõistmisele kuuluva kahju suurust, arvestades H. Kõomägi ütlusi. H. Kõomägi ütluste kohaselt raius ta murdunud ladvaga puid 50 tk. Arvestades seda, et eraldistel nr 4 ja 9 teostati ebaseaduslikku raiet, s.o nimetatud eraldistel ei olnud luba sanitaarraie teostamiseks, siis tuleb vähendada tunnistaja poolt nimetatud murdunud ladvaga puude arvu 5 võrra. Hageja arvestuse kohaselt raiuti kokku õigusvastaselt 335 puud, neist 40 puud eraldistel nr 4 ja 9. Arvestades puude arvu eraldistel nr 3, 5, 6, 10 (295) ja nende eest nõutavat keskkonnale tekitatud kahju (62 049 kr), on iga puu maksumus umbes 210 kr (62 049 : 295 = 210). Kui võtta aluseks tunnistaja H. Kõomägi ütlused, siis 45 tema poolt raiutud puud oli murtud ladva või tüvega. Keskkonnale tekitatud kahju nõue suurust seega vähendada 9450 krooni ulatuses (210 x 45 = 9450) ning kostjalt kuulub väljamõistmisele keskkonnale tekitatud kahjuna 60 809 krooni.
13.Kostja poolt viidatud Keskkonnaministeeriumi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 07.03.2005 arvamus puistute seisundi kohta nr 8-2.2/4 (tl 95-97) ei tõenda seda, milliseid puid raiuti 2005 mais sanitaarraie käigus. Viidatud arvamuses on määratud kindlaks sanitaarraie kogused eraldiste nr 3, 5, 6, 10 lõikes ning need ühtivad metsateatisel märgituga. Arvamuses on märgitud, et puistu kahjustusulatus on 35% - 95% puudest ning kahjustusulatus on täpsustatud ka eraldiste lõikes. Arvamusest ei tulene, et kahjustusulatus oli eraldistel, milledel oli lubatud sanitaarraie, 95 %, nagu on ekslikult leidnud apellant. Ebaõige on ka apellandi väide, et arvamus kinnitab seda, et kinnistul oli 2005 jaanuarikuu tormi tagajärjel puid, mille latv oli murdunud. Arvamus seda ei kinnita, sest selles on märgitud „tormiheide“, kuid ei ole täpsustatud, et see hõlmaks ka puid, mille latv on murdunud.
14.Asjaolu, et reaalselt raiuti mais 2005 puitu vähem, kui oli lubatud metsateatise kohaselt, ei tõenda seda, et kogu puit oli saadud sanitaarraie käigus ning, et ebaseadusliku raiega ei tekitatud keskkonnale kahju.
15.Asjakohatu on kostja viide sellele, et 12.03.2007 teostas Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus antud kinnistul uue täiendava ekspertiisi ja 26.03.2007 väljastati Askersund Trading OÜ-le ekspertarvamus 14-2/146, mille kohaselt tuvastati Meremäe kinnistul endiselt olulise kahjustusega (15-60 %) puid koguses kokku 650 tm. Metsa olukord kinnistul 2007 märtsis ei saa tõendada seda asjaolu, kas raiega mais 2005 tekitati keskkonnale kahju või mitte.
16.Tulenevalt sellest, et apellatsioonkaebus rahuldatakse 9450 krooni ulatuses (s.o 13,5%), tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel muuta menetluskulude jaotust ning kostja kanda jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 86,5 % ja hageja kanda 13,5%.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.