Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-08-88069
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.mail 2009a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-08-88069
Tsiviilasi
BIG Pank AS hagi Mxxxxx Pxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIG Pank AS( registrikood 10183757; asukoht Rüütli 223, 51006 Tartu); esindaja Robert Laid; Kostja: Mxxxxx Pxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
16.aprill 2009a Jõgeval
Hagi rahuldada. Mõista välja Mxxxxx Pxxxxxx Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks võlgnevus summas 24 141.18 (kakskümmend neli tuhat ükssada nelikümmend üks krooni ja 18 senti) krooni. Sissenõutavast võlgnevusest moodustab 9730.16 krooni tagastamata krediidisumma; 2072.48 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 9392.51 krooni sissenõutavaks muutunud viivis; 1946.03 krooni leppetrahv ja 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Mõista välja Mxxxxx Pxxxxxt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis 29,33 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 15.12.2008.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista Mxxxxx Pxxxxxx hageja kasuks välja riiglõiv 772 krooni. Edasikaebamise kord (3)
Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
BIG Pank AS esitas 22.12.2008a. kohtule hagiavalduse Mxxxxx Pxxx vastu võlgnevuse 24 141,18 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on polte vahel sõlmitud 17.11.2005a tarbijakrediidileping nr 05500189/16st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 10 000eek krediiti. Lepingu järgne intress on 29,33% krediidisummast ühe aasta kohta. Algselt kokkulepitud krediidilepingute üldtingimusi on krediidiandja hiljem ühepoolselt muutnud üldtingimuste punktis 6.2. sätestatud korras, vastavalt BIG Pank AS juhatuse käskkirjale nr 18 ja mille kohta on avaldatud teade 13.03.2006a ajalehes Postimees. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt ja vaatamata hageja saadetud meeldetuletuskirjadele, ei asunud lepingulisi kohustusi täitama. Hageja poolt on 09.06.2006a ülesütlemisavaldusega poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping üles öeldud. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 24 141,18eek, millest tagastamata krediidisumma on 9730,16eek; tasumata intress 29,33% krediidisummast aastas, summas 2072,48eek; viivis 29,33% aastas 15.12.2008a. seisuga kokku summas 9392,51eek; leppetrahv 1946,03 krooni; summa sissenõudmisega seonduvad kulud summas 1000 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja avaldas, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ja taotleb kostja mittevastamise korral tagaseljaotsuse tegemist. Hagi võeti Jõgeva kohtumajas 04.02.2009a. määrusega menetlusse ja kohus kohustas kostjat vastavalt TsMS § 394 hagile vastama. Hagimaterjalid ja määruse on kostja isiklikult kätte saanud 09.03.2009a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei ole vastanud ning kohtuistungile ei ilmunud.
Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407, kuna kostja ei vastanud kohtule. Lisaks sellele ei ilmunud kostja ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja Merike Paju vahel on 17.11.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0500189/16st. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostjale krediiti 10 000 krooni. Sealjuures on pooled lepingus tl.6 kokku leppinud ja summaliselt ära näidanud, missugune on kogu krediidi brutosumma (19292.82 krooni) ja missugune on kogu krediidi (3)
kulukuse määr (61,71% aastas). Sellega on kostja juba lepingu sõlmimisel novembris aastal 2005 võtnud endale kohustuse krediidisumma koos kuludega tagastada ja on olnud teadlik, kui suured on laenu põhisummale lisanduvad kulud. Kostja rikkus lepingut alates veebruarikuust 2006, jättes kohaselt tasumata tarbijakrediidilepingust tulenevad osamaksed. VÕS § 416 lg 1 näeb ette krediidiandja õiguse öelda leping üles tarbija makseviivituse korral. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja leiab, et antud juhul tuleb rakendada lepingujärgset viivisemäära (intressimäära) 29,33% võlgnetavalt summalt aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Kostja poolt tagastamata krediidisumma on 9730.16 krooni, lepingu ülesütlemise ajaks tasumata intress 2072.48 krooni, leppetrahv (20% lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata krediidisummast) 1946.03 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni. Hageja on arvutanud viivist (tl.22) alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 9392.51 krooni. Kokku väljamõistetav summa 24141.18 krooni, millele hageja taotleb lisanduva viivise arvutamist kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad kõik võimalikud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja on avaldanud oma menetluskulud: riigilõiv hagihinnalt 750 krooni, riigilõiv dokumentide väljatrükilt 22 krooni, kokku 772 krooni (tl.23).
Kohtunik Ü.Raag
(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.