Võlaõigus › Muud

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on Margo Hallik ja Ülle Hallik hagi Irina Sõsa ja Valeri Sõsa vastu 90 000 krooni väljamõistmiseks. Hageja Margo hallik ja hageja Ülle Halliku esindaja Tõnu Ivask esitasid 14.04.2009 kohtuistungil suulise taotluse asjas menetluse lõpetamiseks hagist loobumise tõttu. Hageja esindaja taotleb poole riigilõivu tagastamist hagist loobumise tõttu. Kostjad taotlevad kostjate menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ning väljamõistmist hagejatelt. Kohtuistungil ei olnud kostjatel ja nende esindajal vastuväiteid asjas menetluse lõpetamisele. Kohus saatis taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta hagejatele. Hagejad vaidlevad vastu kostjate õigusabikulude suurusele, olles seisukohal, et 15 000 krooni on liiga suur summa ning paluvad õigusabi kulu hagejatelt mitte välja mõista suuremas summas kui 10 000 krooni. Kohtuasja algatamise põhjustas kostja poolne eksitav tegevus lepingu sõlmimisel, mille kohtuvälisest lahendamisest kostjad ei olnud huvitatud. Lisaks paluvad hagejad ajatada menetluskulude tasumine 2000 krooni suuruste maksete kaupa, sest Ülle Hallik on arvel töötuna ja Margo Hallikul on vähendatud töötasu. Hagejad ei vaidlusta kostjate kulutusi ekspertarvamuse tellimisele summas 1000 krooni. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Kohus peab võimalikuks hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Puuduvad seadusest tulenevad takistused hagist loobumise vastuvõtmiseks. Hagejad ei soovi enam hagi menetlemist. Kostjatel ja nende esindajal ei ole vastuväiteid asjas menetluse lõpetamise taotluse rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja esindaja vastav taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hagejatelt võrdsete osades kostja Irina Sõsa kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 16 000 krooni. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asjas menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu ... määrab kohus menetluse lõpetamise määruses... lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad ei ole vaidlustanud kostja Irina Sõsa kulutust hindamisakti saamiseks summas 1000 krooni. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 143 p 2 kohaselt on menetluskuluks dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus mõistab kostjatelt välja I. Sõsa kulutuse hindamisakti saamiseks summas 1000 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostjate mõistlik ja põhjendatud õigusabi kulu on 15 000 krooni. Kostja Irina Sõsa on nimetatud summa kostjate esindajale tasunud, vastavalt esitatud maksekorraldustele. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 100 000 krooni teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude maksimaalselt sissenõutav suurus 50 000 krooni. Käesolevas vaidluses on kostjate esindaja koostanud kirjaliku vastuse hagile koos lisadega ning asjas on peetud kolm kohtuistungit: 28.01.2009, 11.03.2009 ja 14.04.2009.

Kohus on seisukohal, et hagejate taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta menetluskulude tasumise ajatamise võimalust. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Menetluskulude kindlaksmääramist sätestavad paragrahvid sellist võimalust ette ei näe. Lisaks ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit enda majandusliku olukorra kohta, mistõttu kohtul ei oleks võimalik isegi vastava seadusesätte olemasolu korral hagejate taotlust rahuldada, sest see on tõenditega täielikult põhistamata. Pooltel on õigus kohtumääruse alusel tasumisele kuuluva menetluskulu maksmise kord kokku leppida. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.