Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Töövaidluskomisjoni istungil loobus avaldaja hüvitise nõudest tööraamatu kinnipidamise eest. Töövaidluskomisjon rahuldas 11.08.2008 otsusega avalduse osaliselt, tunnistas KOÜ ja PO vahel 26.07.2005.a. sõlmitud töölepingu lõpetamise TLS § 86 alusel 16.05.2008.a. ebaseaduslikuks ning luges töölepingu lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 16.05.2008.a. KOÜ-lt mõisteti PO kasuks välja hüvitis TLS § 117 lg 2 järgi kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 17 000 krooni. Töövaidluskomisjon jättis PO avalduse rahuldamata lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitise nõudes. KOÜ taotles 03.10.2008 kohtult PO avalduse läbivaatamist hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud nõuete osas. Hagiavalduse asjaolud Hageja PO töötas KOÜ-s töölepingu nr 13 alusel alates 26.07.2005.a. tehniku ametikohal. 2008 aasta algusest vähenes kostja juures tellimuste hulk, mistõttu kostja juhatuse liige hakkas hagejale andma töid, mis ei kuulunud temaga kokkulepitud tööülesannete hulka või töid teises ettevõttes TOÜ-s. 2008 a. aprillikuu lõpus ja maikuu alguses sai hageja kostjalt korduvalt teateid, et tal ei ole vaja tööle tulla, kusjuures kostja ei selgitanud hagejale, kas ja kui suures ulatuses vabad päevad hüvitatakse. Hageja esitas 14.05.2008 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumise tõttu. 16.05.2008.a. karistas tööandja hagejat distsiplinaarkorras käskkirjaga nr 1 ning lõpetas töölepingu töökorralduste ebakorrektse täitmise ja usalduse kaotamise tõttu. 16.05.2008.a., tuginedes eelnimetatud käskkirjale, vormistas tööandja töölepingule nr 13, 26.07.2005.a. lisa nr. 4, mille kohaselt lõpetati avaldajaga tööleping 16.05.2008.a. tööandja algatusel TLS § 86 alusel seoses töökorralduste ebakorrektse käitumise ja usalduse kaotuse tõttu. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt kaotas hageja usalduse, kuna töötas tööandja konkurendi juures ega täitnud tööandja korraldusi. Kohtuotsuse põhjendused Kohtule esitatud töölepingu punktiga 2.1, on tõendatud, et hageja töötas kostja juures alates 26.07.2005.a. tehniku ametikohal. Töötasu osas leppisid pooled lepingu punktis 4.1.kokku, et töötaja põhipalk on 2 690 krooni. Lepingu punktis 2.3. märgib töötaja, et on andnud õiget informatsiooni oma tööoskuste kohta s.o tehniku ametikohal töötamiseks, kuid ei töölepingus ega tööandja muus dokumendis ei ole sätestatud avaldaja töökohustusi. Hageja kirjaliku avaldusega on tõendatud, et ta esitas 14.05.2008 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumise tõttu. Enne etteütlemistähtaja möödumist - 16.05.2008.a., karistas tööandja hagejat distsiplinaarkorras käskkirjaga nr 1 töökorralduste ebakorrektse täitmise ja usalduse kaotamise tõttu. 16.05.2008.a., tuginedes eelnimetatud käskkirjale, vormistas tööandja töölepingule nr 13, 26.07.2005.a. lisa nr. 4, mille kohaselt lõpetati avaldajaga tööleping 16.05.2008.a. tööandja algatusel TLS § 86 alusel seoses töökorralduste ebakorrektse käitumise ja usalduse kaotuse tõttu. Tööandja selgitustest nähtuvalt luges ta hagejaga töölepingu lõppenuks § 86 p 6 järgi s.o töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu ja § 86 p 7 alusel s.o seoses töötaja suhtes usalduse kaotamisega. Kostja vastuväidete kohaselt oli hagejale vabade päevade määramine 30.04.2008.a., 02.05.2008.a., 05.05.2008.a., 06.05.2008.a. ja 07.05.2008.a. tingitud töötaja oskamatusest teostada vajalikke töid, töötajapoolsest tahtlikust töökorraldusest mittearusaamisest ja töökorralduste täitmata jätmisest. Töötasu languse põhjustas töösse suhtumine. Töötaja tööoskused ja suhtumine leidsid halba tagasisidet klientidelt ja ettevõte oli seoses sellega sunnitud langetama teenuse hinda. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks

kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 11 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva - süüteo toimepanemise aja, süüteo ja karistamisel arvesse võetud asjaolude kirjelduse. Eeltoodust tuleneb, et töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Karistamise dokument, mis on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, on ebaseaduslik ega ole seetõttu arvestatav töölepingu lõpetamise tingimuste täitmisena. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et töölepingu lõpetamise käskkirjas ja töölepingu lõpetamises lisas nr 4 puuduvad nii täpne lepingu lõpetamise formuleering viitega töölepinguseaduse (TLS) § 86 punktidele ( p 6 ja p 7) kui ka viide vastava aluse rakendamist sätestavale paragrahvile (§ 103 ja § 104), lõikele ja punktile, nagu seda kohustab TLS § 73 lg 1. Karistamise dokumentidest ei nähtu millal ja milles seisnes töötaja süü TLS § 86 punktide 6 ja 7 tähenduses, ega ole märgitud õigusakti sätet (tööleping, ametijuhend, töösisekorraeeskirjad jne) mida töötaja rikkus. Karistamise dokumentidest ei nähtu kas ja mil viisil töötaja süütegu häiris tööd, rikkumise tagajärgi tööandjale, tööandja hinnangut süüteole ega seda, kas töötajal on varasem kehtiv distsiplinaarkaristus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja süü TDS § 2 tähenduses ei ole tõendatud ning tööleping hagejaga lõpetati selleks seaduslikku alust omamata. ITLS § 29 lg 2 kohaselt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Seega tuleb lugeda hageja töölt omal soovil lahkunuks TLS § 79 alusel 16.05.2008.a. TLS § 117 lg 2 järgi kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja hüvitise nõue TLS § 117 lg 2 järgi 2 kuu keskmise palga ulatuses summas 17 000 krooni (2x8500) kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.