Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 630 lõikega 2 ning vastavalt poolte kokkuleppele käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebuse. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on Narva linna (Narva Humanitaargümnaasiumi kaudu) hagi N Z vastu 38 507,70 krooni nõudes. 04.05.2009.a toimunud kohtuistungil pooled jõudsid kompromissile võlgnevuse suuruse ja raha tagastamise korra küsimustes. Pooled keeldusid edasikaebamise õigusest. 05.05.2009.a esitas kostja taotluseväljamõistmisele kuuluva summa täpsustamiseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Kohus jätab kostja 05.05.2009.a taotlus tähelepanuta, kuna hagiavaldusele lisatud materjalides sisaldub hüvitise arvestamise dokument - andmik (t 7), millega kostjal oli võimalus tutvuda ja vajaduse korral menetluse käigus vastuväiteid esitada. Sealt nähtub, et hagejale arvestati ja maksti koondamise hüvitisena 4 kuu keskmise palga suurune hüvitis summas 36 232,75 krooni ning hüvitis ettenähtust lühema etteteatamise tähtaja kompenseerimiseks 24 kalendripäeva eest summas 10 476,95 krooni, mis kokku moodustab hüvitiste summa 46 709,79 krooni, millest tasuti ettenähtud maksud. Lõpparve selle summa hulka ei kuulunud. Pärast maksude mahaarvamist kanti kostja arveldusarvele summa 38 507,70 krooni. Kumbki pool pole kohtule tõendit esitanud, millega tuvastada et see summa sisaldas töötasu, puhkuse kompensatsiooni – lõpparvet.. Kostja aga oma vastuses hagiavaldusele ega kohtuistungil hüvitise arvestamist ei vaidlustanud, millest teeb kohus järelduse, et hüvitis on arvestatud õigesti ja seega puudub vajadus kostjalt väljamõistetava summat täpsustada. Kohus selgitas pooltele, et olukorra muutumisel, võivad pooled väljaspool kohtumenetlust kokkuleppeid ja maksegraafikut mõlema poole kirjalikul kokkuleppel ka muuta. Vastavalt TsMS § 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 630 lg 2 järgi apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled keeldusid istungil edasikaebamise õigusest.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku selles, et nad kannavad oma menetluskulud ise. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.