2-09-11085/2 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Määrata ajutisele pankrotihaldurile E Selbergile tasuks 19 500 (üheksateist tuhat viissada) krooni (lisandub sotsiaalmaks) pankrotivara arvelt. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 16.03.2009. a esitas OÜ S juhatuse liige avalduse OÜ S pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ S kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ S täita võlausaldajate nõudeid. 16.03.2009. a seisuga on OÜul vara 2 957 253 krooni väärtuses, kohustusi 3 032 719 krooni. OÜ on püsivalt maksejõuetu. 02.04.2009. a algatas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaat E Selbergi. Ajutise halduri aruanne OÜ S on kantud registrisse 19.03.1998.a. Käesoleval ajal on võlgniku osakapitali suuruseks 179 300 krooni, osanikeks on T S (osa suurus 91 500 krooni) ja M V (osa suurus 87 800 krooni). Võlgniku juhatuse liige on T S . Võlgniku põhitegevuseks oli mööbli tootmine ja müük ning furnituuri jae- ja hulgimüük. Varasemalt tegeles võlgnik ka puidutöömasinate müügiga. Võlgnikul olid mööblisalongid Tallinnas ja Tartus. Lisaks põhitegevusele investeeris võlgnik kinnisvarasse, omandades AS-ilt Hansapank saadud pangalaenu abil 26.05.2005.a. kinnistu asukohaga xxx Tallinnas, kuhu kavatses võlgnik ehitada 900 ruutmeetrise ehitusalase pinnaga ärihoone (kinnistusraamatu väljavõte lisatud ettekandele lisana nr 3). Tallinna Linnaplaneerimise Amet aga ei kiitnud xxx kinnistute ning lähiala detailplaneeringu eskiisi heaks ning detailplaneering puudub käesoleva ajani. Põhjuseks oli 30 meetrise rohekoridori laiuse määramine antud piirkonnas vastavalt Tallinna üldplaneeringule. Võlgnik ei saanud planeeritud arendustegevust alustada ning pidi tegutsema üüripinnal. 2007.a. oli võlgniku keskmine töötajate arv 23 töötajat, 2008.a. vähendas võlgnik töötajate arvu ning aasta lõpus määras Eesti Töötukassa võlgniku 5 töötajale töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise. Käesoleva ettekande esitamise ajaks on töölepinguid lõpetamata 16 töötajaga, kelle ees võlgnikul on võlgnevus kokku summas 243 780 krooni. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid majandusraskused 2008.a. sügisel, kui tellimuste arv tunduvalt langes. Võlgniku võlgadest hankijatele nähtub, et hankijatele jäädi võlgu alates septembrikuust 2008.a., samuti tekkisid võlad üürileandjate ees. Septembris 2008.a. tekkis üürivõlg AS S ees, 20.02.2008.a. saatis võlgnik AS-ile S lepingu lõpetamise teate, üüritud ruumid vabastati, leping sooviti lõpetada seisuga 01.03.2009.a. Vastavalt lepingule oli võlgnik kohustatud teavitama AS-i S lepingu lõpetamisest 6 kuud ette, millest tulenevalt on AS S esitanud üüri nõude etteteatamisaja lõpuni, kokku moodustab AS S nõue võlgniku vastu 120 669,70 krooni. Võlgniku poolt OÜ-ga L sõlmitud üürileping XXX Tartus ruumide üürimiseks lõpetati kokkuleppel alates 31.03.2009.a. Käesoleval ajal asub võlgniku vara Merimets tee 1 asuvates

ruumides, kus puudub kehtiv üürileping ning millised tuleb kiiresti vabastada. Võlgniku poolt kohtule 16.03.2009.a. esitatud andmete kohaselt on tal vara kokku 2 985 141 krooni väärtuses. Käesoleva ettekande esitamise ajaks on võlgnikul vara alles vähem 279 474 krooni võrra just käibevara osas. Võlgniku põhivaravara nimekirjas kajastub Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX Tallinnas, pindalaga 2 724 m 2, sihtotstarbega ärimaa 50 % , tootmismaa 50 % maksumusega 1 399 307 krooni. Detailplaneeringu puudumise ja kinnisvaraturul valitseva madalseisu tõttu on kinnitu turuväärtus tunduvalt väiksem, ajutine pankrotihaldur hindab kinnistu turuväärtuseks 700 000 krooni. Võlgniku põhivara hulgas kajastuvad 2005.aastal 61 222 krooni eest soetatud puurimismasin bilansilise jääkmaksumusega 0 krooni ning 18 600 krooni eest soetatud veekatel bilansilise jääkmaksumusega 0 krooni, millel turuväärtus puudub. Võlgniku selgituse kohaselt tegeles ta puidutöömasinate müügiga, nimetatud masinat ei õnnestunud realiseerida. Põhivara hulgas kajastub ka AS-ilt Swedbank Liising liisingulepingu lepingu alusel võlgniku poolt liisitud sõiduauto XXX jääkmaksumusega 35 783 krooni. Kokku on võlgnikul põhivara bilansilise väärtusega 1 435 090 krooni. Võlgniku vara nimekirjas kajastub debitoorne võlgnevus summas 124 078 krooni (ostjate tasumata arvete nimekiri lisatud ettekandele lisana nr 4 ). Ajutine pankrotihaldur tutvus nõuete alusdokumentidega, 73 382 krooni ulatuses on tegemist 2007.a. ja 2008.a. tekkinud nõuetega, mida võlgnikul ei õnnestunud sisse nõuda, mille tõttu nende laekumise tõenäosus on küllaltki väike, samuti ei ole nõuete alusdokumendid vormistatud korrektselt, puuduvad allkirjad, seega on debitoorse võlgnevuse suuruseks 50 696,00 krooni. Varud bilansilise maksumusega 1 160 471 krooni, (nimekiri- laoseis – lisatud ettekandele lisana nr 5). Tegemist on ostetud kaupade jääkidega ( 1 129 992 krooni + 30 479 krooni = 1 160 471 krooni), mille turuväärtus on tunduvalt väiksem ja realiseerimine problemaatiline. Saldo Võlgniku arvelduskontol nr XXX Swedbank AS-is on 0 krooni. Saldo Võlgniku arvelduskontol nr XXX Danske Bank AS Eesti filiaalis 127,02 krooni. Seega on võlgnikul raha pangas 127,02 krooni. Muud lühiajalised nõuded 1 890,00 krooni. Võlgniku poolt kohtule esitaud vara nimekirjas kajastusid ettemakstud rendi maksed summas 55 696 krooni, käesolevaks ajaks on üürileandjad võlgnikule teatanud teostatud tasaarvestustest, mille tõttu nimetatud maksed enam võlgniku vara hulgas ei ole. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud summas 57 392,98 krooni. Kokku on võlgnikul käibevara bilansilise väärtusega 1 270 577 krooni. Seega on võlgnikul vara maksumusega 2 705 667 krooni, mille turuväärtus on tunduvalt väiksem ja likviidne vara puudub täiesti. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollkeskuse andmetel Võlgnikul on maksuvõlgnevused seisuga 24.04.2009.a. kokku 683 773 krooni Võlgniku poolt on koostatud nimekirjad lühiajaliste kohustuste kohta seisuga 24.04.2009.a., mille kohaselt on võlgnikul lühiajalisi kohustusi hankijate ees kokku 1 209 436,97 krooni (nimekiri lisatud ettekandele lisana nr 8 ). Võlgnikul on ka võlgnevus töötajatele kokku summas 243 834 krooni, sealhulgas saamata jäänud töötasu osas. Laenu võlgnevus 680 856 krooni AS-ile Swedbank. Kapitalirendi võlg AS-ile Swedbank Liising 23 325 krooni. Laenuvõlgnevus omanikule 115 100 krooni. Võlad aruandvatele isikutele 42 841 krooni. Üürivõlgnevus AS S 66 154,40 krooni. AS S poolt

esitatud nõue summas 120 669,70 krooni, sellest 54 515,30 krooni kajastub võlgniku esitatud kohustuste hulgas hankijate ees (120 669,70 – 54 515,30 = 66 154,40 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 3 065 320,37 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil 27.04.2009. a jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Äriühing on püsivalt maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ S pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus E Selberg. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara väärtuses 2 705 667 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 3 065 320.37 krooni. Võlgniku majandustegevuse tulemuseks 2007. a oli kahjum 289 365 krooni. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas mööblitootmise mahtude vähenemine ja üldine majanduskriis, samuti hindade langus kinnisvara turul ning ebaõnnestunud kinnisvarainvesteering, millest tulenevalt võlgnik ei suutnud tasuda AS-ile Swedbank kinnistu asukohaga XXX Tallinnas, ostuks võetud investeerimislaenu makseid. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt toodud maksejõuetuse põhjustega. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku raamatupidamist tuleb edasises pankrotimenetluses revideerida. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. Ajutine pankrotihaldur E Selberg on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku summas 19 500 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks19 500 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Karin Sonntak Kohtunik