2-09-9921/3 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 10.03.2009. a esitas JOÜ juhatuse liige avalduse JOÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad JOÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda JOÜ täita võlausaldajate nõudeid. 10.03.2009. a seisuga on osaühingul vara 22 600 krooni väärtuses, kohustusi 926 633 krooni. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. 01.04.2009. a algatas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks A Aro. Kohtuistung Kohtuistungil 22.04.2009. a võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega. Halduri hinnangul on äriühing maksejõuetu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutise halduri arvamus Äriühing asutati 2004.aastal. Oü juhataja EJ. Osanik EJ. muudatusi juhatuse koosseisus ja osanike nimekirjas pole toimunud. JOÜ põhiline majandustegevus seisnes lasteaia mööbli, mängunurkade ja lapsi arendavate mänguasjade müügis. Majandustegevuse 2008 a. aruandest nähtub, et võlgnikul oli 31.12.2007a. seisuga lühiajalisi kohustusi summas 249 238 krooni ning käibevara 849 790 krooni. Ettevõtte likviidsuskordaja (Käibevarad/lühiajalised kohustused) 2007 aasta lõpul oli 3,41. Kuna likviidsuskordaja oli suurem kui 1,6 siis on ajutisel halduril põhjust lugeda ettevõtte majandusseisu heaks. Majandustegevuse 2008. a. aruande bilansist nähtub, et võlgnikul oli 31.12.2008a. seisuga lühiajalisi kohustusi 765 920 krooni väärtuses, aga samal ajal oli käibevarade kogumaht arvestuslikult 468 881 krooni ning ettevõtte likviidsuskordaja oli 0,61. Kuna likviidsuskordaja oli väiksem kui 1, mis näitab probleeme ettevõttel tasuda lühiajalisi kohustusi. Omakapital oli aga samaaegselt 249 286 krooniga miinuses. Võlgniku likviidsusprobleemid ning negatiivne omakapital tekkisid 2008a. majandusaasta 566 260 krooni suuruse kahjumi tagajärjel. Kasumiaruandest on näha, et müügitulu on 2008a. kasvanud 16% võrreldes 2007a.-ga, kuid 27 722 krooni suurusest kasumist on saanud 566 260 kroonine kahjum kaupade, toore, materjali ning teenuste kulukomponendi kasv 28% 4,8 miljonilt 6,1 miljonini ning samuti mitmesuguste tegevuskulude kasv 17% 1 miljonilt kroonilt 1,2 miljoni kroonini. 2008a. majandusaastaaruandest on näha, et omanik on võtnud 425 000 krooni jaotamata kasumit 2007.aasta eest dividendidena välja. Antud näitajate põhjal on ajutisel halduri põhjust arvata, et ettevõtja ei osanud jahenevat majanduskliimat, kallinevat kaupade ja toorme hinda ning tegevuskulude märgatavat tõusu ette näha ning otsustas realiseerida 425 000 krooni dividendide näol, mis väljavõtmata oleksid suutnud jaotamata kasumi näol hoida omakapitali plussis ning ettevõtte piisava likviidsusega, et edasi tegutseda. JOÜ säilitas likviidsuse ainult tänu ettemaksudele ning hiljem tekkis võlgnevus hankijate ees. Äriühingul peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga äriühingu peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine äriühingu eksisteerimise vältimatu tingimus. Äriühingu tegevuse üks eesmärke oli mööbliprojektide arendamine. Menetluse käigus on selgunud , et ainus materiaalselt hinnatav vara on mööbel (kontoritoolid). Müügipakkumine hinnaga 5 600 krooni. 10.märtsi 2009a. seisuga on JOÜ varade maht 22 600 krooni (sularaha kassas 7 499 krooni; kontorimööbel bilansilise väärtusega 15 101 krooni). 2008 majandusaasta (kalendriaasta) käive oli 7,97 miljonit krooni, kahjum 566260 krooni,

bilansimaht 516 634 krooni, omakapital – 249 286 krooni. Seega 2008.aasta lõpus oli ettevõtte olukord raske, omakapitali suurus ei vastanud äriseadustik § 136 nõutavale ning ettevõtte oli sisuliselt maksejõuetu. Ettevõttel on 18 kreeditori. Suurimad võlausaldajad on mööblitootjad ja autofirma. Ettevõtte kasutas kontoriks rendipinda. Ettevõttel tehingud Swedbankis , SEB Pangas arvel 505 krooni. Sampo Pangas arve puudub. Juhatuse kinnitusel teistes pankades arved puuduvad. Võlgniku esindaja EJ seletustest lähtub, et majandusraskuse põhjustas riigihangete ära kadumine seoses eelarve kärbetega. Kogu äriühingu miinus oli selles, et tegevus oli suunatud ainult ühele sihtgrupile-kohalikud omavalitused. EJ seletuste kohaselt oli asjaajamine osaliselt tema korraldada. Samas esitati arved ning raha maksti edasi võlausaldajatele, tõsiseid juhtimisvigu pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. OÜ J raamatupidaja MR, raamatupidamine korrektne. Makseraskused tekkisid 2009a. veebruaris seoses turu äralangemisega riiklike kokkuhoiumeetmete rakendamise tõttu. Nimetatud asjaolul kadus käive ning käibevahendite puuduse tõttu tekkisid võlgnevused. Märtsis peatus majandustegevus täielikult. Käesolevas majandusolukorras ning arvestades asjaolu, et avaldajalt ostsid kaupa riigi või kohalike omavalitsuste eelarvevahenditest raha saavad ühingud, ei ole mõeldav, et lähimate kuude või aasta jooksul oleks võimalik majandustegevust taastada. Peamine hankija on olnud JOÜ-le PMOÜ, kellelt hangiti mööblit, mida paigaldada lasteaedadesse. Kahe ettevõtte vaheline koostöö algas aprillis 2004a. PMOÜ ja JOÜ vahel puudus ametlik koostööleping. Käive oli kahe firma vahel 2008. Aastal teisel poolaastal 3,4 miljonit krooni. 2008.aastal oli Kauba (mööbli) müük toimus lasteasutustele vastavalt tellimustele. Veebruaris toimus tellimuste täitmine ning kaup edastati vastavalt tellimustele ja arvetele klientidele. Osad tellimused olid tehtud detsembris 2008 aasta. Tarned klientidele on dokumenteeritud kauba üleandmise aktidega. Juhatus on töötajatega kõik töölepingud lõpetanud. Viimane tööleping nr.3 lõpetati EV TLS § 86 lg 3 alusel, töötaja KE`iga , 27.02.2009. Koondati Alus (EV TLS) § 98 p 1 . Maksti välja koondamistasud 2 kuu keskmise palga ulatuses vastavalt EV TLS § 90 lg 1 p1. Töötajatele võlgnevus puudub. Juhatuse seletuse kohaselt algas aasta alguses seoses majanduslanguse teravnemisega ning mahuka riigieelarvekärpeprogrammiga kriisiaeg lastemööbli turul: mööbliostud keelati omavalitsuste poolt ära, mänguasjade ja õppevahendite rahasid vähendati – seega sihtturg külmutati. Kuna JOÜ äritegevus oli peamiselt suunatud lasteaedadele, siis müügi vähesuse tõttu on äriühing tootnud kahjumit. Ettevõte proovis samuti alternatiivseid mööblimüüke, kuid neid ei olnud võimalik teostada, kuna hetkel puudub turul kauba järele nõudlus. Suurimad avaliku sektori koostööpartnerid olid: Keila Linna- ja Vallavalitsus, Harku Vallavalitsus, Tallinna Linnakantsel ei ja muud Tallinnaga piirnevad vallavalitsused, eraettevõtetest A Oü. Viimane laekumine Swedbank 4. Märts summas 4838. Krooni. Kuna ettevõttel on võlgnevused pankade ees, siis võttis pank raha juba ära. 24.märts kandis Jõelähtme Vallavalitsuselt, mis läks SEB panga võla katteks. 8. Aprilli seisuga võlgnevus SEB Pangale 12 522.11 krooni Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et osaühingu kohustused moodustavad 997 386 krooni ja likviidset vara on 7 499 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Võlgniku makseraskused algasid 2008. a lõpus, püsiv maksejõuetus kujunes välja 2009. a jaanuariks. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni. Võlgnik esitas avalduse 10.03.2009. a, seega hilinenult. Ajutise halduri hinnangul pole toimud siiski võlgniku vara pahatahtlikku vähendamist ning võlausaldajate huvide kahjustamist. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu (majanduskriis, riigihangete ära kadumine seoses eelarve kärbetega). PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 20 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 18 125 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 18 125 krooni A Aro kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule EJile.