Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi OÜ Shatsui Maijong vastu keskkonnakahju 86 250 krooni hüvitamise nõudes. Hagi hind 86 250 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
04.05.2009.a / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Shatsui Maijong (registrikood xxx, registrijärgne asukoht Silikaltsiidi 3-28, 11216 Tallinn, tegelik asukoht on teadmata) Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu, arveldusarve xxx SEB Pank viitenumber 2800049463) kasuks 86 250 (kaheksakümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni.
3.Välja mõista OÜ-lt Shatsui Maijong riigituludesse riigilõiv 10 000 (kümme tuhat) krooni. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank viitenumber 2900072136 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulud.
Jätta kõik menetluskulud kostja OÜ Shatsui Maijong kanda.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
1 (6)
2-08-54494 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.19. augustil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt toimus ajavahemikus 03.06.2003.a13.06.2006.a Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Kahula külas, Alliku maaüksusel eraldistel 1 ja 3 ebaseaduslik harvendusraie, millega tekitati keskkonnale kahju summas 86 250 krooni. Raie käigus ei olnud kinni peetud raie ajal kehtinud metsaseaduse (MS) §17 lg3 alusel keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega kehtestatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest.
2.Karistusseadustiku §5 lg2 kohaselt on keskkonnakahju suuruse osas tehtud parandusi. 2007.a jõustunud MS §31 lg4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga muutus raiega keskkonnale tekitatud kahju väiksemaks.
3.Eraldisel 1 teostati raiet 1.0 ha suurusel pindalal. Raiekohal kasvas 60 aasta vanune, 2. boniteediga, 20.9 meetri kõrgune kase. Metsa majandamise eeskirja lisa nr 1 kohaselt on 20.9 meetri kõrguse kase enamusega puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet 15.34 m2/ha. Mõõdetud rinnaspindala koos lubatud veaga on 6.96 m2/ha. Enamraie eraldisel 1 oli 8.38 m2/ha lubatust rohkem. Seega eraldisel 1 on looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruses 62 850 krooni.
4.Eraldisel 2 teostati raiet 0.3 ha suurusel pindalal. Raiekohal kasvas 80 aasta vanune, 2. boniteediga, 22.6 meetri kõrgune männi enamusega puistu. Metsa majandamise eeskirja lisa nr 1 kohaselt on 22.6 meetri kõrguse kase enamusega puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet 22.4 m2/ha. Mõõdetud rinnaspindala koos lubatud veaga on 9.10 m2/ha. Enamraie eraldisel 2 oli 13 m2/ha lubatust rohkem. Seega eraldisel 2 on looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruses 23 400 krooni
5.Hageja palus vastavalt MS §67 lg1, lg12, VÕS §133 lg1, lg2, §1043, välja mõista kostjalt tekitatud keskkonnakahju summas 86 250 krooni.
KOSTJA VASTUS HAGILE
6.27. septembril 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt tekkis hageja väidetav nõue ajavahemikus 03.06.2003.a-26.06.2003.a, mitte aga hagiavalduses märgitud ajavahemikus 03.06.2003.a- 13.06.2006.a. Väidetava nõude tekkimise aega tõendab ka hageja poolt esitatud Ida Politseiprefektuuri 06.06.2008.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. TsÜS §150 lg1 alusel on aegumistähtaeg 3 aastat, seega aegus hageja nõue 26.06.2006.a.
7.VÕS §1043 kohaselt peab kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1050 lg1 alusel kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kuna 03.06.2003.a sõlmis ta töövõtulepingu nr. 030603 R. K.`i, T. P.`a, I. P.`a ja V. K.`iga. Kostja maksis teostatud
2 (6)
2-08-54494 tööde eest töövõtjatele tasu, mida tõendab 30.06.2003.a OÜ Termobalt kassa väljamineku order. Kostja vastutus on välistatud, sest kostja ise ei teostanud ebaseaduslikku harvendusraiet, tema tegevus ei olnud õigusvastane ning tema ei ole kahju tekitanud.
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, teha osaotsus ning tunnistada hageja nõue aegunuks. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT
9.25. novembril 2008.a esitatud hageja seisukoha kohaselt kriminaalasja nr 02942300021 raames kostja on ülekuulatud kahtlustatavana. Kuna kriminaalasja raames oli esitanud hagi, siis kriminaalasja algatamisest oli kostja kahju tekitamisest teadlik. Kriminaalasja lõpetamisel aegumise tõttu tekib kannatanul õigus pöörduda talle tekitatud kahjude hüvitamiseks hagiga kohtu poole, mida hageja ka tegi.
10.Kuna kostja on omandanud raieõiguse, siis ta on võtnud endale vastutuse järgida metsaraiega tehtud ja tehtavat kohustust. Õigusvastasus tuleneb VÕS §1045 lg1 p7, sest raie käigus ei ole kinni peetud raie ajal kehtinud MS §17 lg3 alusel keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr 39 kehtestatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest.
11.Töövõttuleping ei vabasta kostjat vastutusest, sest töömahu ja töö ettenäitamine on kostja määrata. Ka kasusaajaks on kostja. Hageja ei nõustunud osaotsuse tegemisega. Hageja leidis, et hagi on põhjendatud, ilmneb objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü ning õigusvastasust välistatavaid asjaolusid VÕS §1045 alusel ei esine.
KOHTUISTUNG
12.02. detsembril 2008.a toimunud kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Esindaja seletuste kohaselt töövõtuleping ei vabasta kostjat vastutusest. Hagile lisatud raieõiguse müügilepingust nähtub, et kostja oli teadlik kõikidest omapoolsetest kohustustest. Esindaja leidis, et aegumist ei saa kohaldada, kuna kriminaalmenetluse raames on hageja esitanud tsiviilhagi, mis jäeti läbi vaatamata. Seega tekkis hagejal õigus esitada hagi tsiviilkorras alates kriminaalasja menetluse lõpetamisest 06.06.2008.a.
13.Kostja esindaja hagiga ei nõustunud. Esindaja ei nõustunud asjaoluga, et kriminaalmenetluse käigus oli esitatud tsiviilhagi. Esindaja seletuste kohaselt kriminaalmenetluses oli ebaselge, kelle vastu oli nõue esitatud, kas U. M., OÜ Termobalt või kellegi teise vastu. Kostja esindaja jäi oma seisukoha juurde nõude aegumise kohta. Kostjal ei olnud vaidlust kahju suuruse ega selle arvestamise metoodika üle. Kuna töövõtuleping oli sõlmitud kolmandate isikutega, siis ka kolmandad isikud peavad vastutama kahju tekitamise eest solidaarselt.
MENETLUSE KÄIK
14.02.12.2008.a kohtuistungil teatas kohus, et teeb kohtuotsuse teatavaks 22.12.2008.a kell
16.00.17. detsembril 2008.a sai kohus teada, et kriminaasja raames ei ole kellegi vastu tsiviilhagi esitatud. 22.12.2008.a teatas kohus sellest pooltele ja küsis neilt, kas nimetatud asjaolu muudab midagi asjas ning kas sellega seoses tekivad pooltel täiendavad taotlused asjas. Kohus teatas, et teeb asjas otsuse teatavaks 19.01.2009.a kell 16.00 tingimusel, kui pooled täiendavaid taotlusi ei esita.
3 (6)
2-08-54494
15.29.12.2008.a esitas hageja täiendava seisukoha, millele lisas ka kriminaalasja raames esitatud tsiviilhagi. Hageja palus VÕS §133 lg1, lg2, §1043 ja MS §67 lg12 alusel hagi rahuldada.
16.Viru Maakohtu 14.01.2009.a kohtumäärusega uuendati asja arutamine ja määrati asjas uus kohtuistung 19.02.2009.a algusega kell 11.00. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Menetluse käigus muutus kostja ärinimi. Kostja viidi üle Harju Maakohtu registripiirkonda, kostjal muutus juhatus ja osanik ning kostja endine juhatuse liige ei ole enam kostja seaduslik esindaja.
17.Kostja esindaja ilmumata jäämise tõttu ei saanud kohus asja kohtuistungil arutada. Hageja esindaja nõustus asja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega.
18.Kohus teatas kostjale asja kirjalikus menetluses lahendamisest ja andis talle tähtaja võimalike taotluste ja tõendite esitamiseks. Kostja poolt äriregistrile näidatud aadressile Silikaltsiidi 3-28, Tallinn postasutuse kaudu saadetud materjalid on tagastatud kohtule hoiutähtaja möödumisel. Ka Põhja Politseiprefektuur ei saanud kostjale kirjaliku menetluse teadet kätte toimetada, sest politseiametnike poolt on tuvastatud, et kostja ei asu aadressil Silikaltsiidi 3-28, Tallinn. Kohus saatis kostjale kirjaliku menetluse teated kahel korral kostja poolt äriregistrile teatatud e-maili aadressile [email protected], mille saatmise kinnitus asub tsiviilasja toimikus. Kostja vastuväiteid tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisele ei ole esitanud. Täiendavaid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §306, mille 1. lõike kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. TsMS §314 lg2 kohaselt menetlusdokumendi võib kätte toimetada elektrooniliselt saaja üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile. Kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilised dokumendid toimetatakse menetlusosalistele kätte elektronposti teel, välja arvatud juhul, kui elektrooniline edastamine ei ole eeldatavasti võimalik või kui menetlusosaline ei saa eeldatavasti elektroonilise dokumendi sisuga tutvuda või seda välja trükkida.
21.Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas vaidluses ei ole kostja vahetunud. See, et kostja ärinimi muutus ja kostja viidi üle teise kohtu registripiirkonda, ei tähenda, et tegemist on kostja asendamisega. Kostja on teadlik käimasolevast vaidlusest, kuid vaatamata sellele, kostja ei tunne huvi vaidluse käigu vastu. Olukorras, kus kohtul ei ole võimalik kostjale teisiti menetlusdokumenti kätte toimetada, asub kohus seisukohale, et kostja on kirjaliku menetluse teate kätte saanud ja ta on asja kirjalikus menetluses lahendamisega nõus. Kuigi kostja ei ole menetlusdokumendi kätte saamise fakti kinnitanud, siiski toimikus on kinnitus dokumendi kostjale kättetoimetamise kohta. Kohus leiab, et kostja ei vastanud kirjaliku menetluse teatele
4 (6)
2-08-54494 sellepärast, et tema välismaalastest juhatuse liikmed ei saanud aru kohtu teate sisust. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
22.03.06.2003.a sõlmitud raieõiguse müügilepinguga omandas kostja raieõiguse G. B.’ile kuuluval Alliku maaüksusel, asukohaga xxx Ida-Virumaa, katastritunnus 25201:002:0243. Raide teostamise koht on tähistatud sama lepingu lisas 1 oleval plaanil (t.lk. 12-14). Hagiavalduse järgi kinnistu Alliku eraldistel 1 ja 3 teostatud harvendusraie käigus ei ole kinni peetud raie ajal kehtinud metsaseaduse (MS) §17 lg3 alusel keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega kehtestatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest, millega tekitati keskkonnale kahju summas 86 250 krooni.
23.26.06.2003.a teostatud rinnaspindala mõõtmistega on tuvastatud (t.lk. 9-11), et eraldusel 1 oli kasvama jäänud puid rinnaspindalaga 6.96 m2/ha. Eralduse pindalaks oli 1 ha. Seal kasvanud 60 aastase 20.9 kõrguse kase enamusega puistus harvendusraie tegemisel rinnaspindala lubatud alammäär oli 15.34 m2/ha. Seega eraldusel 1 raiuti 8.38 m2/ha lubatust rohkem. Lähtudes 51-60 aastase puistu kahjutasu määrast 7 500 krooni/m2 on eraldisel 1 looduskeskkonnale tekitatud kahju 62 850 krooni (1x 8.38 x 7 500).
24.Eraldusel 3 oli kasvama jäänud puid rinnaspindalaga 9.1 m2/ha. Eralduse pindala suuruseks oli 0.3ha. Seal kasvanud 80 aastase 2. boniteediga männi enamusega puistus harvendusraie tegemisel rinnaspindala lubatud alammäär oli 22.1 m2/ha. Seega eraldusel 3 raiuti 13 m2/ha lubatust rohkem. Lähtudes 71-80 aastase puistu kahjutasu määrast 6 000 krooni/m2 on eraldisel 1 looduskeskkonnale tekitatud kahju 23 400 krooni (0.3 x 13x 6 000).
25.Karistusseadustiku (KarS) §356 lg1 kohaselt puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS §356 lg3 järgi sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. Kriminaalasja nr 02942300021 kohtueelse menetluse kokkuvõtte kohaselt 26.06.2003.a alustas Ida Politseiprefektuur kriminaalmenetlust karistuseaseadustiku (KarS) §356 lg1 ja lg3 tunnustel maaüksuse Allika eraldustel 1 ja 3 ajavahemikus 03.06.-26.06.2003.a metsaseadusega keelatud viisil teostatud harvendusraie kohta. 27.06.2003.a esitas hageja Ida-Viru Politseiprefektuurile tsiviilhagi avalduse tsiviilhagejaks tunnistamiseks ja ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju 106 230 krooni hüvitamiseks (t.lk. 83). Kokkuvõtte punktide 3.12, 3.13 ja 5 järgi vähendas hageja kriminaalmenetluse käigus esitatud tsiviilhagi 86 250 kroonini (t. lk. 51-62). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega kriminaalasja raames esitatud tsiviilhagi ebaselguse kohta. Kuna kriminaalmenetlus oli algatatud ka juriidilise isiku poolt teostatud ebaseadusliku metsaraie eest, siis oli tsiviilhagi esitatud ka kostja vastu.
26.Kostja vaidleb hagile vastu, sest arvab, et nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §150 lg1 tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. See, et kahju tekitati 2003.a, ei tähenda, et nõudeõigus kostja vastu on aegunud. TsÜS §160 lg1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega (TsÜS §160 lg3). Kuna kriminaalasja menetlus lõpetati 06.06.2008.a KrMS §199 lg1 sätestatud kuriteo aegumistähtaja möödumisel, siis TsÜS §160 lg3 alusel lõppes
5 (6)
2-08-54494 aegumise peatumine kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumisest, s.o alates 06.07.2008.a. Kuna hagi on esitatud 19.08.2008.a, siis ei ole hageja nõue aegunud.
27.Võlaõigusseaduse (VÕS) §1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg1 p7 kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS §133 kohaselt keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. VÕS §133 lg2 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju ja kulud tuleb hüvitada seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kahju tekitamise ajal kehtinud MS §17 lg1 sätestas, et harvendusraiet tohib teha metsa väärtuse tõstmiseks metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks. MS §17 lg3 järgi sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist, keskkonnaminister oma määrusega.
28.Kostjal oma vastuses ja tema esindajal kohtuistungil ei olnud vaidlust harvendusraie teostamise, selle käigus keskkonnale kahju tekitamise, tekitatud kahju arvestamise metoodika ega kahju suuruse 86 250 krooni üle. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega töövõtjatele tasu maksmise tõttu kostjal vastutuse puudumise kohta. Töövõtulepingu mõiste on sätestatud VÕS §635, 1. lõike kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ei ole kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingu pool, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kolmandatelt isikutelt hageja poolt tellitud tööde teostamise käigus tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §1054 lg1 alusel kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Sellepärast tuleb hagi rahuldada kogu haginõude 86 250 krooni ulatuses. Menetluskulud
29.Tulenevalt TsMS §162 lg1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
30.Riigilõivuseaduse (RLvS) §56 lg1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja ei ole hagi esitamisel riigilõivu tasunud. TsMS §145 alusel hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv 10 000 krooni
31.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.