Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuistungi toimumise „22“aprill 2009.a. aeg: Kohtuistungist osavõtjad:

Istungisekretär Kersti Pütsep. Hageja, Jekaterina Šarõmova ning tema lepinguline esindaja, Ilja Sipari, aga samuti, kostja, Osaühingu Ismart, esindaja kohtuistungile ei ilmunud;

RESOLUTSIOON: J. Š. hagi Osaühingu Ismart vastu rahuldada osaliselt. Osaühingu Ismart vastuhagi J. Š. vastu jätta kõigi nõuete osas rahuldamata. Tuvastada, et J. Š. ja Osaühingu Ismart vahel 03.mail 2004.a. sõlmitud töölepingu nr.8 lõpetamine Osaühingu Ismart algatusel TLS §86 p.6 alusel seoses töötajapoolse töökohustuste rikkumisega alates 08.septembrist 2005.a. oli ebaseaduslik. Tuvastada, et alates 08.septembrist 2005.a. tekkis J. Š. õigus nõuda Osaühingult Ismart TLS §117 ja §119 ettenähtud hüvitisi ning kuna J. Š. ei soovi enda tööle ennistamist, siis lugeda J. Š. ja Osaühingu Ismart vahel 03.mail 2004.a. sõlmitud tööleping nr.8 lõpetatuks J. Š. algatusel TLS §79 lg.1 alusel, seoses töötaja omal algatusel lahkumisega alates 25.oktoobrist 2005.a. so päevast, kui J. Š. sai teada enda ühepoolsest tööle ennistamisest Osaühingu Ismart poolt. Mõista Osaühingult Ismart (registrikood: xxx, juhatuse liige (seaduslik esindaja): R. K. (isikukood: xxx)) välja 27 629.38 krooni (kakskümmend seitse tuhat kuussada kakskümmend üheksa krooni ja 38 senti) J. Š. (isikukood: xxx) kasuks. Ülejäänud nõuete osas jätta J. Š. hagi Osaühingu Ismart vastu rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta J. Š. ja Osaühingu Ismart enda kanda sellises ulatuses nagu J. Š. ja Osaühing Ismart on kohtukulusid tegelikult juba kandnud.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

J. Š. esitas Ida – Virumaa Töövaidluskomisjonile avalduse Osaühingu Ismart vastu (mida kohus käsitleb edaspidi hagiavaldusena) järgmiste nõuetega: 1) töölepingu alates „08“septembrist 2005.a. TLS §86 p.6 alusel lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes; 2) Osaühingult Ismart J. Š. kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise kuue kuu keskmise palga ulatuses, summas 27 629.38 krooni, väljamõistmise nõudes, kuna J.Š. ei soovi enda tööle ennistamist; 3) Osaühingult Ismart J. Š. kasuks sunnitult töölt puudutud aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudes; 4) Osaühingult Ismart J. Š. kasuks tööraamatu kinnipidamise eest 2 401.- krooni väljamõistmise nõudes; 5) Osaühingult Ismart J. Š. kasuks iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest keskmise palga väljamõistmise nõudes; 6) Osaühingult Ismart J. Š. kasuks kasutamata põhipuhkuse päevade eest hüvitise, summas 2 037.- krooni, (koos viivisega 0,5% päevas iga väljamaksmisega viivitatud päeva eest) väljamõistmise nõudes ning 7) Osaühingult Ismart J. Š. kasuks 2005.a. augustis ja 2005.a. septembris vähem makstud palga, summas 2 852.krooni, (koos viivisega 0,5% päevas iga väljamaksmisega viivitatud päeva eest) väljamõistmise nõudes. Töövaidlusasjas nr.xxx Ida – Virumaa Töövaidluskomisjon oma otsustega 08.novembrist 2005.a. ja 29.novembrist 2005.a. rahuldas osaliselt J. Š. nõuded Osaühingu Ismart vastu. J. Š. palub hagis nõuded rahuldada samas ulatuses nagu seda tegi Ida – Virumaa Töövaidluskomisjon. Osaühing Ismart Ida – Virumaa Töövaidluskomisjoni otsusega 08.novembrist 2005.a. ja otsusega 29.novembrist 2005.a. ei nõustunud ning esitas Viru Maakohtule kehtivas seadusandluses ettenähtud tähtaja jooksul hagiavalduse Je. Š. vastu (mida kohus käsitleb edaspidi vastuhagiavaldusena) järgmiste nõuetega: 1) tuvastada töösuhte olemasolu Osaühingu Ismart ja J. Š. vahel vastavalt 03.mail 2004.a. sõlmitud töölepingule nr.8; 2) tuvastada Osaühingul Ismart kohustuse puudumist anda J. Š. kätte tööraamat ajavahemikul alates 08.septembrist kuni 19.septembrini 2005.a.; 3) tuvastada Osaühingul Ismart

kohustuse puudumist maksta J. Š. alates 02.oktoobrist 2005.a. lõpparvet seoses 03.mail 2004.a. sõlmitud töölepingu nr.8 ebaseadusliku lõpetamisega; 4) tuvastada Osaühingul Ismart kohustuse puudumist maksta J. Š. TLS §117 lg.2 alusel hüvitist 19 212.- krooni seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega 07.septembril 2005.a.; 5) tuvastada Osaühingul Ismart õigust mitte täita J. Š. kasuks Ida – Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi Töövaidluskomisjoni poolt töövaidlusasjas nr.xxx 08.novembril 2005.a. tehtud otsuse p.2 tervikuna ja p.1 osas, kus loetakse pooltevaheline töösuhe lõppenuks J. Š. algatusel 08.novembril 2005.a. ning 6) mõista J. Š. Osaühingu Ismart kasuks välja Osaühingu Ismart kohtukulud. Vastavalt kohtule esitatud vastuhagiavaldusele palus Osaühing Ismart kohtul oma nõuded rahuldada järgmistel põhjustel. J. Š. asus Osaühingusse Ismart tööle, 03.mail 2004.a. sõlmitud töölepingu nr.8 järgi, klienditeenindajana. 07.septembri 2005.a. käskkirjaga nr.2 lõpetas Osaühing Ismart J. Š. töölepingu TLS §86 p.6 alusel töökohustuste mittetäitmise tõttu alates 08.septembrist 2005.a.. Vastavalt tööraamatu kandele on töölepingu lõpetamise päevaks 08.september 2005.a. ning J. Š. ei ole seda tööraamatu kannet vaidlustanud. Töölepingu lõpetamise päeva hommikul, 08.septembril 2005.a., lahkus J. Š. omavoliliselt töölt, ilma Osaühingut Ismart oma töölt lahkumisest teavitamata, jättes samal ajal vastu võtmata tööraamatu. Vaatamata Osaühingu Ismart poolsetele meeldetuletustele ja kutsetele (sh ka kirjalikele kutsetele) ei ilmunud J. Š. tööraamatule järgi kuni 19.septembrini 2005.a.. 19.septembril 2005.a. koostati J. Š. tööraamatu üleandmise kohta akt. 30.septembril 2005.a. avastas Osaühing Ismart, et J. Š. töölepingu lõpetamise käskkiri nr.2 oli ebaseaduslik ning tühistas käskkirja nr.2 07.septembrist 2005.a. „J. Š.töölepingu lõpetamise kohta“ käskkirjaga nr.3 30.septembrist 2005.a., milles Osaühing Ismart ennistas J. Š. tööle endisele töökohale, avaldas J. Š. vabanduse seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega ning maksis J. Š. kompensatsioonina välja 2 057.- krooni. Osaühing Ismart üritas käskkirja nr.3 J. Š. teatavaks teha allkirja vastu, kuid J. Š. keeldus tunnistaja (M. K.) juuresolekul käskkirja kättesaamise kohta allkirja andmisest, mille tõttu andis Osaühing Ismart J. Š. käskkirja nr.3 kätte ELS kiirkulleri vahendusel 25.oktoobril 2005.a.. Käskkirjast nr.3 teadasaamisest hoolimata pöördus J. Š. 03.oktoobril 2005.a. avaldusega töövaidluskomisjoni poole, kes tegi asjas otsuse 08.novembril 2005.a.. 25.oktoobril 2005.a. loobus J. Š. töövaidluskomisjonis kirjalikult oma nõudest töölt sunnitud puudumise aja eest hüvitise saamise osas. Osaühing Ismart asus vastuhagis seisukohale, et kuna Osaühing Ismart ise tühistas J. Š. töölepingut lõpetava käskkirja, siis tuleb lugeda töösuhe Osaühingu Ismart ja J. Š. vahel taastatuks vaatamata sellele, et J. Š. ise ei soovi enam jätkata töötamist Osaühingus Ismart vaid soovib rakendada Osaühingu Ismart suhtes töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kehtiva seadusandlusega ettenähtud varalisi sanktsioone (nagu näiteks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses jne.). Osaühing Ismart asus vastuhagis seisukohale, et alates käskkirja nr.3 30.septembrist 2005.a. vastuvõtmisest jätkub töösuhe Osaühingu Ismart ja J. Š.

vahel vaatamata sellele, et J. Š. ei ole tööle tagasi tulnud ja on juba asunud tööle uue tööandja juures. Samal põhjusel asub Osaühing Ismart seisukohale, et tööandjana ei lasu Osaühingul Ismart kohustust anda J. Š. kätte tööraamatut, maksta temale välja lõpparvet ning maksta J. Š. palka sunnitult töölt eemalviibitud aja eest jne.. Samal põhjusel asus Osaühing Ismart seisukohale, et temal kui tööandjal ei lasu kohustust täita Ida – Virumaa Töövaidluskomisjoni otsuseid, mis on langetatud Osaühingu Ismart ja J. Š. vahelise töösuhte lõpetamise kohta. Palus vastuhagi rahuldada. Kirjaliku vastuse kohaselt (tl.48-52) hageja, J.Š., vastuhagi ei tunnista ja palub vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata ning jõustada Ida – Virumaa Töövaidluskomisjoni otsus 08.novembrist 2005.a., millega tunnistati töölepingu lõpetamine Osaühingu Ismart algatusel ebaseaduslikuks ja loeti tööleping lõpetatuks J. Š. algatusel alates 08.novembrist 2005.a.. Samuti mõisteti töövaidluskomisjoni otsusega Osaühingult Ismart välja J. Š. kasuks hüvitised ja kompensatsioonid, millised palub J. Š. kohtul Osaühingult Ismart välja mõista samas mahus. Kirjalikus vastuses asus J. Š. seiskohale, et Osaühingu Ismart algatusel töölepingu lõpetamine TLS §86 p.6 alusel käskkirjaga nr.2 oli ebaseaduslik, kuna käskkirjas nr.2 ei ole Osaühing Ismart põhjendanud, milles seisnes J. Š. poolne töökohuste täitmata jätmine, aga samuti ei olnud käskkirjas nr.2 esitatud tõendeid selle kohta, et J. Š. jättis täitmata oma töökohustused. Samas on ka Osaühing Ismart ise leidnud, et töölepingu lõpetamine käskkirjaga nr.2 oli ebaseaduslik ja tühistas töölepingu lõpetamise käskkirjaga nr.3. J. Š. seisukoha kohaselt, lõppes tööleping Osaühingu Ismart ja J. Š. vahel alates 08.septembrist 2005.a. ning tööl oleku viimseks päevaks tuli lugeda 07.september 2005.a.. J. Š. asus seisukohale, et töölepingu lõpetamisel käskkirjaga nr.2 toimis Osaühing Ismart seadusevastaselt ja pahauskselt määrates tööandjana töötajale, J. Š., distsiplinaarkaristuse töölepingu tööandja algatusel lõpetamise näol ilma, et oleks J. Š. distsiplinaarkaristuse määramisel järginud kehtivas seadusandluses kehtestatud töötajale distsiplinaarkaristuse määramise korda. TLS §103 kohaselt oli Osaühingul Ismart õigus lõpetada tööleping J. Š. TLS §86 p.6 alusel ainult siis, kui Osaühing Ismart oleks esitanud tõendeid selle kohta, et J. Š. pani toime süüteo, J. Š. poolt toimepandud süütegu häiris tööd ja töötajal, J. Š., juba oli distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Samuti oleks Osaühing Ismart võinud töölepingu lõpetada seoses J. Š. poolt esmakordse jämeda töökohustuste rikkumisega. Selliseid tõendeid ei ole Osaühing Ismart aga esitanud ning veelgi enam Osaühing Ismart ei ole töölepingu lõpetamisel J. Š. järginud J. Š. distsiplinaarkaristuse määramise korda. J. Š. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest (mida Osaühing Ismart ka ise tunnistas tühistades oma ebaseadusliku käskkirja) tuleneb Osaühingul Ismart seadusega pandud kohustus maksta J. Š. TLS §117 lg.2 alusel hüvitist, aga samuti kohustab seadus

Osaühingut Ismart, kui tööandjat, maksma J. Š. hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest ning hüvitist lõpparve kinnipidamise eest. Viru Maakohus 21.mai 2007.a. otsusega (tl.147-153) rahuldas J. Š. hagi Osaühingu Ismart vastu osaliselt, aga samuti jättis kõigi nõuete osas rahuldamata Osaühingu Ismart vastuhagi J. Š. vastu. Viru Ringkonnakohus 01.aprilli 2008.a. kohtuotsusega (tl.213-220) tühistas täies ulatuses Viru Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr.2 – 05 – 21902 ja saatis tsiviilasja uuesti esimese astme kohtule läbivaatamiseks. Viru Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei esitanud keegi pooltest kohtule nõuet otsuse tegemiseks saamata jäänud palga ja kasutamata jäänud puhkepäevade osas, millega Viru Maakohus rikkus TsMS §5 ja §439 sätteid tehes otsuse nõuete osas, mida keegi ei olnud kohtule esitanud. Nimetatud menetlussätete rikkumise tõttu pidas Viru Ringkonnakohus vajalikuks saata tsiviilasja tagasi lahendamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilasja uuesti Viru Maakohtus menetlemise käigus esitas J. Š. kohtule kirjaliku taotluse haginõude täpsustuseks (tl.255-257), milles J. Š. loobus osaliselt hagist. J. Š. kirjaliku taotluse kohaselt ei soovi J. Š. Osaühingult Ismart TLS §119 lg.1 alusel hüvitiste väljamõistmist ning loobus Osaühingu Ismart vastu TLS §119 lg.1 alusel esitatud nõuetest. Samas palus J.Š. kohut rahuldada hagi osaliselt ja mõista Osaühingult Ismart välja J. Š. kasuks 27 629.38 krooni, mis koosneb hüvitisest töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses, kuna J. Š.ei soovi enda tööle ennistamist, aga samuti ka keskmisest palgast J. Š. poolt sunnitult töölt puudutud aja eest. Täiendavalt taotles J. Š. tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma J. Š. osavõtuta kirjalikus menetluses. Osaühing Ismart tsiviilasja uuesti Viru Maakohtus läbivaatamise ajal kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Samuti ei olnud Osaühingule Ismart võimalik kätte anda kohtukutset ning teisi menetlusdokumente Osaühingu Ismart äriregistrisse kantud aadressil: Sinimäe tn.12 – 3, Tallinn, aga samuti ei olnud võimalik kohtukutset ning teisi menetlusdokumente kätte anda Osaühingu Ismart seadusliku esindaja, juhatuse liikme, R. K. (isikukood: xxx), aadressil (TsMS §318 nõuetest lähtuvalt). Juhindudes TsMS §317 sätetest toimetas Viru Maakohus Osaühingule Ismart ja tema seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele, kohtukutse ja teised menetlusdokumendid kätte avalikult (tl.253-254), millega loetakse kohtukutse ja teised menetlusdokumendid Osaühingule Ismart kättetoimetatuks.

HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL

Hageja, J. Š. ja tema lepinguline esindaja (abikaasa), I. S., kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule esitatud kirjalikus taotluses oli J. Š. taotlenud tsiviilasja

sisulist läbivaatamist ja hagi osalist rahuldamist ilma J. Š. osavõtuta kohtuistungist. Kostja, Osaühing Ismart, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse ja teised menetlusdokumendid toimetatud Osaühingule Ismart kätte avalikult, millega seaduse kohaselt loetakse, et Osaühing Ismart on kohtukutse ja teised menetlusdokumendid kätte saanud. Osaühing Ismart kohtule kirjalikku taotlust kohtuistungi edasilükkamise kohta ei esitanud, aga samuti puudus kohtul informatsioon Osaühingu Ismart, seadusliku esindaja, R. K. (isikukood: xxx), kohtuistungile mitteilmumise põhjuste kohta. Kohus rahuldas J. Š. taotluse ning vaatas tsiviilasja läbi sisuliselt ilma poolte ja nende esindajate kohalolekuta.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid, millega luges hagi osaliselt põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks osaliselt, vastuhagi aga põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks. Töölepinguga nr.8 (tl.17-20). Osaühingu Ismart käskkirjaga nr.2 07.septembrist 2005.a. J. Š. töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kohta alates 08.septembrist 2005.a. (tl.21). Osaühingu Ismart poolt kohtule esitatud J. Š. tööraamatu fotoärakirjaga (tl.22), mille kohaselt lõpetati tööleping J. Š. 08.septembril 2005a.. Aktiga 19.septembrist 2005.a. (tl.23) Osaühingu Ismart poolt J. Š. tööraamatu üleandmise kohta. Osaühingu Ismart käskkirjaga nr.3 30.septembrist 2005.a. (tl.24-25), millega Osaühing Ismart tunnistas töölepingu lõpetamise J. Š. ebaseaduslikuks ning tühistas töölepingu lõpetamise aluseks oleva käskkirja nr.2 07.septembrist 2005.a.. Sama käskkirjaga ennistas Osaühing Ismart J. Š. tööle endisele töökohale ja maksis J. Š. kompensatsiooni töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 2 057.- krooni. ELS Posti kviitungiga J. Š. käskkirja kättetoimetamise kohta (tl.26), mille kohaselt sai J. Š. käskkirja kätte 25.oktoobril 2005.a. kell 13.35. J. Š. avaldusega Ida – Virumaa Töövaidluskomisjonile töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes (tl.27-28). Avaldusel oleva templijäljendi kohaselt saabus avaldus töövaidluskomisjoni 03.oktoobril 2005.a.. Avalduses töövaidluskomisjonile ei soovi J. Š. enda tööle ennistamist, vaid soovib Osaühingult Ismart kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist. J. Š. poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõuete täiendamise avaldusega (tl.29). Ida – Virumaa Töövaidluskomisjoni 08.novembri 2005.a. otsusega (tl.30-33). J. Š. kirjaliku vastusega vastuhagile (tl.48-52), milles J. Š. vastuhagi ei tunnista ja palub vastuhagi jätta rahuldamata. J. Š. pangakonto väljavõttega (tl.53-63). J. Š. mobiiltelefoni numbri kõneeristusega (tl.64-65). Osaühingu Ismart täiendavate kirjalike selgitustega (tl.75-77). Osaühingu Polven tõendiga selle kohta (tl.104), et J. Š. töötab alates 01.märtsist 2006.a. Osaühingus Polven töölepingu alusel ja tema põhipalk on 5 506.- krooni kuus. 18.oktoobril 2006.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.105-106). J. Š. poolt kohtule esitatud haginõude suurendamise kirjaliku avaldusega (tl.114-115). 05.veebruaril 2007.a. toimunud

kohtuistungi protokolliga (tl.119-120). Osaühingu Ismart tõendiga 07.novembrist 2005.a. selle kohta (tl.137), et J. Š. viimase kuue kuu keskmine palk oli enne töölepingu lõpetamist 2 731.- krooni, millega luges kohus tõendatuks, et J. Š. hüvitiseks ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest jääb 16 386.- krooni. J. Š. enda poolt esitatud keskmise palga arvestusega (tl.138), mis ei ühti Osaühingu Ismart poolt esitatud keskmise palga arvestusega. Kohus võtab J. Š. keskmise palga kindlaksmääramisel arvesse Osaühingu Ismart, kui tööandja, poolt esitatud palgaarvestuse. J. Š. poolt esitatud arvestuse jätab kohus arvestamata. 18.aprillil 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.144-146) Viru Maakohtu otsusega 21.maist 2007.a. (tl.147-153). Viru Ringkonnakohtu otsusega 01.aprillist 2008.a. (tl.213-220). Väljatrükiga äriregistri B – osa kaardist Osaühingu Ismart andmetega (tl.229-230). Osaühingu Ismart endise lepingulise esindaja, R. G., kirjaliku avaldusega 24.oktoobrist 2008.a. (tl.234), mille kohaselt ei ole R.G. volikiri enam kehtiv, aga samuti ei ole R. G. enam Osaühingu Ismart lepinguline esindaja. J. Š. lepingulise esindaja (abikaasa), I. S., volitusi tõendavate dokumentidega (tl.237-239). 26.novembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.240-241). Osaühingu Ismart äriregistri kaardi B – osa väljatrükiga (tl.246). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist Osaühingu Ismart juhatuse liikme (seadusliku esindaja): R. K. (isikukood: xxx), andmetega (tl.247). Viru Maakohtu 02.märtsi 2009.a. määrusega ja kohtuteatega (tl.253-254) Osaühingule Ismart kohtukutse avalikult kätteandmise kohta. J. Š. kirjaliku avaldusega kohtule 15.aprillist 2009.a., milles J.Š. taotleb tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma tema osavõtuta (tl.255-257). 22.aprillil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Ida – Virumaa Töövaidluskomisjoni töövaidlustoimiku nr.9.02 – 02 / 2365 – 2005 materjalidega (töövaidlustoimik lk.1-40). Ida – Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjoni otsusega 29.novembrist 2005.a..

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TLS §86 sätteid, mille kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist: 1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel; 3) töötajate koondamisel; 4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu; 5) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu; 6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel; 7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel; 8) töötaja vääritu teo tõttu; 9) töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu; 10) töötaja vanuse tõttu; 11) põhikohaga töötaja töölevõtmisel ning 12) töötaja korruptiivse teo tõttu. TLS §103 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada TLS §86 p.6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping

TLS §86 p.12 ettenähtud alusel iga töötajaga, kes paneb toime korruptiivse teo. TLS §117 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kui töötajate esindaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma hüvitust tema kuue kuu keskmise palga ulatuses. TLS §119 kohaselt on tööraamatu kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. TLS §73 kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Töölepingu lõpetamise päevaks on töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Kui töötaja on enne töölepingu lõpetamist lahkunud töölt omavoliliselt, siis lõpetab tööandja töötajaga töölepingu päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja töölt omavoliliselt lahkus. TLS §74 kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab tööandja töötaja tööraamatusse töötaja nõudel. Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Vastavalt Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) §3 sätetele on distsiplinaarkaristused: 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva; 4) töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse §86 punktide 6-8 alusel. TDVS §12 kohaselt on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võib tööandja karistatava töötaja juuresolekul võtta tunnistajate allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Niisugusel

juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast. TDVS §22 sätestab, et rahatrahvi, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamise ja töölepingu lõpetamise peale kaebuse esitamine ei takista karistuse täitmist. Vastavalt TDVS §23 võib töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. Kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on karistusena määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka töölepingu seaduse §144. „Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse“ §28 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta, kui see on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus. Kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms.), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis luges kohus tõendatuks, et J.Š. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et käesolevale vaidlusele kuulub kohaldamisele Töölepinguseadus 2005.a. kehtinud redaktsioonis, sest just sellel ajal kehtinud seadusandluse alusel toimus töösuhte lõpetamine ja tööle ennistamine Osaühingu Ismart poolt. Kohus luges tõendatuks, et töövaidluskomisjon on õigesti tuvastanud, et Osaühing Ismart määras J. Š. distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise ebaseaduslikult, mitte järgides selleks seadusega kehtestatud protseduurireegleid. Kohus luges täiendavalt tõendatuks, et Osaühingu Ismart poolt käskkirjas nr.2 loetletud tegevus ei saanud olla distsiplinaarsüüteoks, kuna käskkirjast ei selgu, milliste Osaühingu Ismart siseste õigusaktidega (töösisekorraeeskirjad, J. Š. ametijuhend, juhatuse liikme poolt antud tööülesandega jne.) oli J. Š. tegevus vastuolus. Samuti ei ole Osaühing Ismart tõendanud kohtule, et J. Š. oli viimase rikkumise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus. Ka ei ole Osaühing Ismart esitanud

kohtule tõendeid, milles konkreetselt seisnes J. Š. poolne töökohustuste jäme ühekordne rikkumine, mille eest tuli määrata distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine. Samuti luges kohus tõendatuks, et Osaühing Ismart on oma ebaseaduslikust tegevusest ise aru saanud ja hiljem käskkirjaga nr.3 tühistanud J. Š. määratud ebaseadusliku distsiplinaarkaristuse. Kahjuks oli distsiplinaarkaristus selleks ajaks juba J. Š. suhtes täidetud ning tööleping lõpetatud. Kohus luges tõendatuks, et käesolevas töövaidlusasjas asus Osaühing Ismart ebaseaduslikule seisukohale nagu taastaks distsiplinaarkaristuse tühistamine ühepoolses korras töösuhte J. Š. ilma, et J. Š. seda ise sooviks. Kohus luges tõendatuks, et TLS §117 annab tööajale vaba valiku (sõltumata tööandja tahtest), mida nõuda juhul, kui tööandja lõpetab töölepingu ebaseaduslikult. Nõuda saab, kas tööle ennistamist või siis selle asemel hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidlustoimiku materjalidega luges kohus tõendatuks, et J. Š. vaba tahe oli loobuda enda tööle ennistamisest ja nõuda hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses. Selle tahte avaldas J. Š. kirjalikult 03.oktoobril 2005.a.. Töövaidluskomisjon saatis J. Š. nõude Osaühingule Ismart 04.oktoobril 2005.a. ja määras kindlaks istungi aja 25.oktoobrile 2005.a.. Samas oli J. Š. jätnud vastu võtmata Osaühingu Ismart poolt käskkirjas nr.3 30.septembrist 2005.a. tehtud ühepoolse pakkumise tööle ennistamiseks, kuna ta ei olnud uuesti asunud peale selle käskkirja saamist tööle. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Ismart ei saa sundida, peale töölepingu ühepoolset ebaseaduslikku lõpetamist, J. Š. uuesti samas kohas tööle, kui viimane seda ise ei soovi. Eeltoodut aluseks võttes pidas kohus vajalikuks jätta rahuldamata J. Š. nõude töölepingu ebaseaduslikus tunnistamiseks ja piirduda tuvastamisega, et Osaühing Ismart lõpetas tööandja algatusel J. Š. töölepingu ebaseaduslikult, mille täitis 08.septembril 2005.a., millisest päevast alates tuleb lugeda tööleping lõpetatuks. Samast päevast alates tekkis J. Š. õigus nõuda Osaühingult Ismart, nii lõpparve väljamaksmist, kui ka tööraamatu kätteandmist ning samuti ka tekkis J. Š. nõudeõigus Osaühingu Ismart vastu TLS §117 ja §119 alusel. J. Š. poolt kohtule esitatud kirjaliku taotlusega 15.aprillist 2009.a. luges kohus tõendatuks, et J. Š. on loobunud Osaühingu Ismart vastu TLS §119 lg.1 alusel esitatud nõuetest, mille tõttu jätab kohus J. Š. haginõuded selles osas Osaühingu Ismart vastu rahuldamata. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks rahuldada J. Š. nõuded täies ulatuses ning mõista Osaühingult Ismart J. Š. kasuks välja 27 629.38 krooni hüvitisi ning saamata jäänud palka. Vastuhagi pidas kohus vajalikuks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et vastavalt TsMS §414 lg.1 sätetele, kui pooled või üks pooltest kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Käesoleval juhul luges kohus tõendatuks, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta poolte endi kanda, kuna J. Š. oli võimalus asi lahendada kokkuleppega ja nõustuda enda vabatahtliku tööle ennistamisega Osaühingu Ismart poolt. J. Š. tuleb lugeda töölt lahkunuks töötaja

algatusel alates 25.oktoobrist 2005.a. st. alates päevast kui temale tehti teatavaks ühepoolne tööle ennistamine Osaühingu Ismart poolt, kuid ta ei soovinud tööle asuda. 25.oktoobrist 2005.a. tuleb J. Š. töölt lahkunuks lugeda selle tõttu, et kuni selle päevani ennistas Osaühing Ismart vabatahtlikult J. Š. tööle tagasi. Tööle tagasi ennistamisega seoses kohustus Osaühing Ismart tasuma J. Š.kogu töölt puudutud aja eest saamata jäänud palga. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Ismart ei ole kuni käesoleva ajani esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millal Osaühing Ismart tegelikult maksis J. Š. välja lõpparve. Ülejäänud nõuete osas pidas kohus vajalikuks jätta J. Š. hagi Osaühingu Ismart vastu rahuldamata.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.