Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse sisu Hageja sõlmis kostja Karel Juhkamiga 10.11.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0739594/96it, mille alusel kostjale anti laenu 12 297 krooni intressimääraga 29,20 % aastas. Tagasimaksed pidid toimuma igakuuliselt. Kostja ei ole laenu tagasimaksmise kohustust täitnud. Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest võla tasumata jätmisel 22.02.2008 kirjaga. 18.03.2008 saadetud kirjaga ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja asunud hageja nõudeid tasuma. Hageja nõue kostja vastu on 19 517.89 krooni, millest 12 297 krooni moodustab põhivõlg, 1 928.68 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4 092.21 krooni on viivis ja 1 200 krooni hageja kulud seoses võla sissenõudmisega. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses maksekäsu kiirmenetluses vaidles hageja nõudele vastu, sest ta ei saa aru, mille eest hageja kostjalt raha nõuab ning palub saata nõude aluseks olevate dokumentide koopiad. Hageja esitas nõuetekohase hagiavalduse koos lisadega, mille kohus võttis menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuväidete esitamiseks. Kostja on kätte saanud kohtumääruse ja hagimaterjalid 09.04.2009. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS §-le 404 on kohus määranud asjas kirjaliku menetluse. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks täiendavaid vastuväiteid esitanud. Hageja esindaja ei ole samuti kirjalikus menetluses täiendavaid tõendeid, taotlusi või seisukohti esitanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõuded on tõendatud tarbijakrediidilepinguga nr 0739594/96it, võlateatistega 14.12.2007, 14.01.2008, 12.02.2008 ja 22.02.2008, lepingu üleütlemise teatisega 18.03.2008, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta on hagejalt saanud tarbijakrediidilepingu alusel laenuks 12 297 krooni, mis lepingu kohaselt kanti üle müüjale sülearvuti komplekti ostuks. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on laenusumma osaliselt või täielikult tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista 12 297 krooni laenusumma katteks. Tarbijakrediidilepingus nr 0739594, 10.11.2007 on hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja annab kostjale laenu tasu eest, mis moodustab 29.2 % krediidisummast aasta kohta. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja oli kohustatud lepingu kehtivuse ajal maksma laenuks saadud raha kasutamise eest intressi, mis kuni lepingu ülesütlemiseni moodustas hageja arvutuste kohaselt 1 928.68 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid intressi tasumise kohustuse ja intressi arvestuse õigsuse kohta. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on kuni 31.03.2009 arvutanud tasumata võlalt viivist 4 092.21 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise tasumise kohustuse ja viivise arvestuse osas. Viivise määr on võrdne intressi määraga, so 29,20 % võlgnetavalt summalt aastas, vastavalt tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktile 6.1. ja VÕS §-le 113 lg 1 3. lausele. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkt 9.3. kohaselt on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist saadetud kirjalike teadete eest vastavalt hinnakirjas sätestatule. Hinnakirja kohaselt on meeldetuletuskirja hind 200 krooni. Neid on kostjale saadetud 4 tükki: 14.12.2007, 14.01.2008, 12.02.2008 ja

22.02.2008. Teate saatmine lepingu ülesütlemisest on hinnakirja kohaselt 400 krooni. Teade on kostjale saadetud 18.03.2008. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista 1 200 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja on alla kirjutanud tarbijakrediidilepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele. Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivistega, intressiga ja võla sissenõudmise kuludega summas 19 517.89 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue põhineb seadusel ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab Karel Juhkamilt välja viivise 29,20 % viivitatud summalt päevas alates 01.04.2009 kuni krediidisumma 12 297 krooni täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.