Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingutest tulenev võlgnevus summas 5513.65 krooni, mis koosneb võlast teenuste eest 1607.27 krooni, lepingulisest trahvist 3290 krooni, viivisest 143.38 krooni ja võla sissenõudmise kulust 473 krooni. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet lepingujärgse põhivõla osas ja palus välja mõista kokku 5221.98 krooni, s.h lepingujärgne võlg teenuste eest 1315.60 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2007.a kliendilepingu nr 6148087. 20.04.2007.a allkirjastas kostja ka kampaaniatingimused („Korrusmaja lahendusega kaheks aastaks liitujale hea hinnaga sülearvuti“). Nimetatud kampaaniatingimuste p 3 alusel omandas kostja sülearvuti HP Paviljon DV6103 hinnaga 5995 krooni (jaehind 11990 krooni). 20.04.2007.a arve alusel ostus kostja sülearvuti välja ja tasus selle eest 5995 krooni. Vastavalt kampaaniatingimustele liitus kostja tootega Korrusmaja lahendus. Pooled sõlmisid ka vastava lahenduse kasutamise aluseks oleva lepingu, mis võimaldas kostjal kasutada digitaaljaama telefoni teenust ja internetiteenust. Kostja kohustus tasuma nimetatud lahenduse kasutamise eest hagejale kuutasu 24 kuud. Internetiteenuse on hageja kostja soovitud elukohas Tähe 12-5 Jõgeva aktiveerinud 04.05.2007.a. Lisaks oli hageja ja kostja vahel 14.05.2007.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 6247151, mille kohaselt ostis kostja hagejalt digikaamera Olympus FE-210 hinnaga 1990 krooni. Nimetatud lepingu p 3 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingust tulenevaid makseid hagejale vastavalt arvetele. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja jättis tasumata arved. Kostjal tekkis võlgnevus alates septembrist 2007.a. Hageja ütles tasumisega viivitamise tõttu korrusmaja kasutamise lepingu ja järelmaksu lepingu üles 29.02.2008.a. Kostja ei tasunud hageja nõudeid, mis tal tekkisid seoses lepingute ülesütlemisega. Hageja leidis, et kostja on kohustatud tasuma kampaania tootest ennetähtaegse loobumise trahvi vastavalt kampaaniatingimiste punkt 10 ja 11, sest leping lõpetati 14 kuud enne tähtaega. Hageja palus välja mõista teenuste ja kauba järelmaksu võlgnevuse seisuga 07.01.2008.a 1607.27 krooni, kuid nimetatud osas vähendas nõuet, sest kostja tasus menetluse kestel 291.67 krooni. Hageja palus välja mõista ka viivised õigeaegselt tasumata arvete eest ning võla sissenõudmisega soetud kulud vastavalt Elioni hinnakirja p 2.8.2.ja Elion Ettevõtted AS Üldtingimuste p 6.10. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, sest leidis, et hageja on lõpetanud lepingud ebaõigesti, sest kostja ei ole, rikkunud lepingutingimusi. Kostja võttis omaks, et sõlmis hagejaga korrusmaja lahenduse kasutamiseks lepingu ja võttis sellega kohustuse tasuda teenuse kasutamise eest 24 kuu jooksul teenuse aktiveerimisest alates. Samas sai ta ka õiguse nimetatud ajal teenust kasutada. Kuna internetti ei olnud võimalik kasutada, siis kostja teatas sellest hagejale ja ei tasunud alates 2008.a jaanuarist enam ka kuutasu. Internetiühenduse puudumise pärast on kostja pöördunud hageja poole korduvalt juba 2007.a suvest alates. Kostja leidis, et hageja rikkus lepingut ka sellega, et ei paigaldanud talle telefon, millega rikkus tema õigust nimetatud teenust kasutada. Telefoni paigaldamiseks nõudis hageja ettemaksu paigaldustööde teostamise eest. Kostja ei soovinud lepinguid lõpetada ja pöördus vastava sooviga ka hageja poole. Seetõttu on kostjale arusaamatud ka hageja nõuded trahvi, viivise ja sissenõude kulude osas. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja nõuete juurde vähendades vaid teenuste eest võlgnetava summa osas nõuet, sest kostja on vahepeal osaliselt tasunud. Kostja poolt esitatud rikketeated olid järgmised: 31.07, 29.10 ja 11.12.2007.a ja 11.02.2008.a, kusjuures viimane pretensioon oli

juba tingitud asjaolust, et seoses leping lõpetamisega oli kostjal internet välja lülitatud. Teiste pöördumiste puhul käis tehnik kostjal kodus ja kõrvaldas vea, v.a 20.10.2007.a pöördumisel korral, kus ei saadud kostja korterisse sisse, kuna kedagi polnud kodus. Arveid osutatud teenuste eest hageja kostjale ei esitanud. Kostja pöördumisele saatis hageja ka kirjaliku vastuse 03.03.2008.a. Hageja selgitas, et järelmaksu müügileping lõpetati samuti, kuna kostja tasus igakuise makse, milleks oli 73.05 krooni asemel igakuiselt 75 krooni. Kostja vaidles istungil jätkuvalt hagile vastu ja viitas reklaamile, mille kohaselt hageja lubas telefoniteenuse ja interneti paigaldamist tasuta. Kostja parandas hagejat märkides, et internet lülitati sisse alles 09.05. 2007.a. Pidevalt olid probleemid internetiühendusega- suvel see kaks kuud üldse ei töötanud. Pärast tehnikute käike sai Internet mingiks ajaks korda. Kostja märkis ka, et temalt nõuti telefoni paigaldamise eest raha, kuigi telefoniühendus oli lubatud tasuta. Kõik töökäsud on fabritseeritud. Kostja väitis, et kui ta oleks teadnud, et telefoni paigaldamise eest tuleb maksta, siis ta ei oleks lepingut sõlminud. Lepingu sõlmiks käis kostja teeninduses mitu korda ja leping ja üldtingimused sai ta koju tutvumiseks kaasa. Kostja selgitas, et digikaamera järelmaksu on ta igakuiselt tasunud 75 krooni kuus ja maksta on veel paar kuud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohutused täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ei vaide selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 20.04.2007.a leping, millega kostja liitus hageja poolt pakutava teenusepaketiga Korrusmaja lahendus (t lk 39-40) –pooled on allakirjastanud vastavad kampaaniatingimused. Nimetatud lepingu alusel tekkis kostjal õigus osta soodushinnaga lepingu p 3.1. märgitud arvuti. Lepingu p 3 kohaselt oli arvuti soodustingimustel omandamise eeltingimuseks, et kostja liitub vähemalt kaheks aastaks korrusmaja lahendusega. Liitumise eeltingimus oli aga korrusmaja lahenduse versiooniga 1Mbit/s ja telefoniga või 4Mbit/s ja telefoniga liitumiseks tehnilise lahenduse olemasolu ja kampaaniapakkumise kasutamise soov. Pooled ei vaidle, et kostja soovis liituda korrusmaja lahendusega – kasutada internetiühendust ja telefoni ning ostis ka lepingu p 3.1 märgitud arvuti soodushinnaga. Seega on leping poolte vahel sõlmitud. Lepinguga kohustus hageja võimaldama kostjal kasutada sideteenuseid lepingus märgitud tehniliselt tingimustel. Poolte vaheline vaidlus on sisuliselt selle üle, kas hageja on omapoolsed kohustused täitnud. Kostja vastuväite kohaselt rikkus lepingut hageja, kuna pidevalt olid probleemid internetiühendusega. Kohus uurinud esitatud tõendeid- rikketellimustega (tl 53, 73-75) ja tunnistaja Axxxx Txxxxxx ütlusi- leiab, et hageja ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud. Hageja kohustuseks oli tagada internetiühendus ja kostja pöördumiste korral on võimalikud rikked ka kõrvaldatud. Asjaolu, et kostjal ei olnud suveperioodil ligi kaks kuud internetti, ei ole hageja süü, kuna rikkest peab teenusepakkujale teatama teenuse kasutaja. Kostja märkis ise kohtuistungil, et teatas rikkest alles augusti alguses, kui ta tagasi koju tuli. Rikketellimusest (t lk 75) nähtub, et kostja on pöördunud rikketeatega 31.07.2007 ja rike on kõrvaldatud järgmisel päeval- rikke põhjuseks halb ühendus pistikupesas. Tunnistaja selgituse kohaselt oli interneti puudumisel mitmeid erinevaid põhjusi ning mitte alati ei olnud interneti puudumise põhjuseks hageja poolt pakutava teenuse puudujääk vaid probleemid kostja

riistvaraga (arvutis viirused, sisestamata kasutajanimi ja parool). Nimetatud puuduste kõrvaldamine on tunnistaja sõnul tegelikult tasuline teenus, kuid kostjale arveid osutatud teenuste eest ei esitatud. Eeltoodu alusel märgib kohus, et kuna rikked, mis takistasid interneti kasutamist oli seotud kas kostja valduses oleva liiniosaga või kostja enda arvutiga, ei saa nende eest vastutada hageja. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas hagejal oli kohustus lepingu alusel tagada kostjale ka telefoniühendus või mitte. Eelpool kohus märkis, et kampaaniatingimuste p 3 on kirjas, et liitumise eelduseks on tehnilise lahenduse olemasolu. Hageja selgituse ja tunnistaja ütluse kohaselt kostjal vajalik tehniline lahendus puudus ja see oli vajalik välja ehitada (vedada kaabel). Vastava tehnilise lahenduse olemasolu pidi kostja ise tagama või tellima selle paigalduse hagejalt, kes samuti vastavat teenust pakkus. Pooled kinnitasid, et internetiühenduse hageja kostjale paigaldas. Samuti kinnitasid pooled, et kostjale pakuti ka telefoniühenduseks vajaliku tehnilise lahenduse (kaabli ja pistikupaigaldus) ehitamist, kuid kuna kostja keeldus selle eest tasumast, siis ühendust ei ehitatud. Kostja ei saanud eeldada, et talle tehakse nimetatud töö tasuta, sest seda ei olnud pooled kokku leppinud. Kostja väitel lähtus tema reklaampakkumisest, mille lubati nii telefoni kui internetti tasuta. Oma väite tõenduseks esitas ta vastava reklaami (t lk 85). Nimetatud reklaami kohaselt pakutakse soodushinnaga (poole hinnaga) sülearvutit korrusmaja lahendusega liitujale. Seejuures on liitumine ja esimene kuu tasuta. Selgitusse on ka märgitud, et korrusmaja lahenduse sisuks on pakutav telefoni ja interneti püsiühendus kiirusega 1Mbit/s. Kohus märgib, et nimetatud pakkumises ei ole märgitud, et ka telefoni ja Interneti paigaldustööd pakutaks liitujale tasuta. Sõna „liitumine“ reklaamis ei tähenda tehniliste lahenduste välja ehitamist vaid lülitamist sideteenuse võrku. Nimetatud teenust pakuti tasuta. Kostja väitis istungil ka, et ta ei oleks lepingut sõlminud, kui oleks teadnud, et kaabli paigaldamise eest tuleb eraldi tasuda. Hageja kinnitas, et kostjale selliste kulude tekkimise võimalikkust selgitati. Kostja märkis ka, et ta käis klienditeeninduses mitu korda ja leping tekst anti talle koju tutvumiseks kaasa. Seega on alusetud kostja väited, et teda on eksitatudtal oli reaalne võimalus lepingutingimustega rahulikult tutvuda, järele mõelda ja loobuda lepingu sõlmimisest. Kostja on 17.04.2007.a sõlminud ka kliendilepingu (t lk 44), milles ta nõustub, et tasub vastavalt poolte vahelises lepingutes, hinnakirjas, üldtingimustes, eeskirjades ja tootetingimustes sätestatule (p 4) ja kinnitab, et on nõus järgima õigusaktides, kliendilepingus, poolte vahelistes lepingutes ja nende juurde kuuluvates tingimustes sätestatut (p 2) Samuti kinnitas kostja nimetatud lepingu allkirjastamisega, et on tutvunud üldtingimustega ja kohustub neid täitma (p 2). Üldtingimuste p 3.2.10 kohaselt tasub klient need kulud, mis tekivad temale kuuluvas või tema hooldusel olevas liiniosas ja terminalseadme rikke kõrvaldamisel v.a kui rikke tekkimises oli süüdi Elion. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostjal ei olnud mingit alust eeldada, et telefoniühenduseks vajaliku lahenduse peab talle tasuta ehitama hageja. Kostjal oli võimalik sellekohast infot saada enne lepingu sõlmimist. Seega ei ole kostja vastuväite alusel võimalik kohaldada VÕS § 111, sest hageja on omapoolse kohustuse täitnud suuremate puudusteta. Hageja poolt oli õigustatud 20.04.2007.a lepingu ülesütlemine 29.02.2008.a lähtudes kampaaniatingimuste p 10.2 (t lk 32), sest kostja jäi maksete tasumisega võlgnevusse. Kohus leiab aga, et hageja on ebaõigesti üles öelnud 14.05.2007.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu (t lk 41-43). Kostjal oli nimetatud lepingu alusel kohustus tasuda perioodil 23.06.2007-23.04.2009.a igakuiselt 73.05 krooni ja 23.05.2009.a 73.13 krooni, kokku seega 1753.28 krooni. Kostja teatas, et on igakuiselt tasunud nimetatud lepingu alusel 73 krooni ja hageja võttis nimetatud väite omaks märkides aga, et tasumata on jäänud igas kuus 5 senti. Hageja esitatud arvete koondi (t lk 72) ja arvete (t lk 27-31) kohaselt on kostja tasunud

perioodil detsember 2007-juuli 2008 igakuiselt 73 krooni, novembris 2007 aga 73.10 krooni. Pooled ei vaidle, et kostja on nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ka menetluse ajal, mida kinnitab asjaolu, et hageja on kahel korral oma nõuet kostja vastu vähendanud just järelmaksusumma võrra (t lk 78, 84). Kohus leiab, et kuna kostjal oli lepingu ülesütlemise ajaks nimetatud lepingu alusel tasumata vaid paarkümmend senti, ei ole toimunud nimetatud lepingu olulist rikkumust kostja poolt, mis oleks lepingu ülesütlemise eelduseks vastavalt VÕS 116. Seega ei ole hageja poolt järelmaksulepingu ülesütlemine õiguspärane ja nimetatud leping kehtib kuni järelmaksu summade tasumise lõppemiseni – viimane makse tasumise tähtaeg 23.05.2009.a. Hageja ei esitanud kohtule eraldi arvestust kummagi lepingu võlgnevuse kohta ja teatas, et mõlema lepingu alusel tasumisel kuuluvaid summasid tuleb käsitleda koos. Kostja on jätkanud lepingu täitmist ja teatas, et jätkab seda kuni lepingu kehtivuse lõpuni. Juhul kui kostjal jääb pärast 23.05.2009. makse tasumist võlgnevus, võib hageja nimetatud summas osas esitada kostjale eraldi nõude. 20.04.2007.a lepingu alusel jäi kostjal vastavalt arvetele (t lk 17-31) tasumata 31.03.2008.a 2402.47 krooni. Vastavalt viimati hageja poolt esitatud nõudele, oli 13.04.2009.a seisuga kostjal kasutatud teenuste eest tasumata 1315.60 krooni. Nimetatud summa sisaldas aga ka järelmaksumüügilepingu alusele kuni lepingu lõpuni tasumisele kuuluvad summad 146.18 krooni (aprilli ja maikuu makse). Kohus leiab, et kuna nimetatud osas ei olnud nõue kohtuistungi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ja võib kohtuotsuse ajaks olla täidetud vabatahtlikult, tuleb see võlast lahutada. Võlgnevuse summaks jääb seega 1169.42 krooni. Kuna kohustused tuleb täita vastavalt lepingule ja kostja ei ole tasunud talle osutatud teenuste eest, tuleb nimetatud summa temalt välja mõista. Kuna kostja võttis 20.04.2007.a lepinguga omale kohustuse olla korrusmaja lahendust kasutav klient kaks aastat, oli tal 17.04.2007.a sõlmitud kliendilepingu ja 20.04.2007.a lepingu p 9 tulenevalt kohustus tasuda teenuse eest 24 kuud - lähtudes kampaaniatingimuste p 10.2 ja kostjal tekkis p 11 alusel kohustus tasuda kasutamata jäänud kuude eest (hageja nimetab trahviks). Hageja lõpetas lepingu 29.02.2008.a- seega oli kostjal kasutamata kohustuslikku aega 14 kuud (märts 2008-aprill 2009(kaasaarvatud)) ning tasumisele kuulub seega 3290 krooni. Nimetatud summa osas on hageja esitanud nõude 02.04.2008.a arvena (t lk 31). Kostja on võtnud endale kohustuse olla 24 kuud hageja klient ja nimetatud kohustuse rikkumise korral tasuma leppetrahvina kasutamata jäetud aja eest- seega on nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Leppetrahv on vastavalt VÕS § 158 lg 1 lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja palub välja mõista viivise 143.38 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 esimese lause kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda tasumisega viivitamisel viivist ning VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7%aastas. Hageja ei ole hagis ega üheski muus kohtule esitatud avalduses selgitanud, mille alusel viivist nõutakse. Hagi lisaks esitatud viivise arvestusest (t lk 34-35) nähtub, et viivise määraks on arvestatud 54,75% aastas (0,15% päevas). Viivist on arvestatud kuni maksekäsu menetluses avalduse esitamiseni 23.05.2008.a. Perioodil november 2007-mai 2008 oli VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel arvestatud seadusjärge intressi määraks 11% aastas (s.o 0,030% päevas). Seega ei kohaldanud hageja seadusjärgset intressimäära. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib juhul, kui lepinguga on ette nähtud seadusjärgsest määrast kõrgem viivise määr, kohaldada lepingus kokku lepitud viivise määra. Kampaaniatingimustes ei ole tasumisega viivitamisel viivise määra kokku lepitud, samuti ei ole seda ka 17.04.2007.a kliendilepingus. Kohus viitas istungil vajadusele esitada teenuste üldtingimused- hageja esitas vaid väljavõtte (t lk 76), kuid nimetatud osas ei ole viiteid viivise määrale. Seega ei ole

kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud lepingut või selle lisa, mis määraks kindlaks kohaldatava viivisemäära 54,75% aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Võttes aluseks hageja polt, arvestatud viivitatud päevade arvu, kuulub välja mõistmisele viivis seisuga 23.05.2008.a 28.70 krooni. Hageja palus välja mõista ka võla sissenõudmiskulud 473 krooni. Kulud on sätestatud hinnakirjas. Hinnakirja p 2.8.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohtumenetluse sissenõudmiskuluna 473 krooni. Kohus märkis eelpool, et kostja on kliendilepinguga nõustunud tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest ka vastavalt hinnakirjale (p 4). Hageja on alustanud võla sissenõudmiseks kohtumenetlust, hagi kuulub suures osas rahuldamisele ja seega ei olnud kohtumenetlus algatatud pahatahtlikult. Seega on hagejal õigus hinnakirjas märgitud sissenõudmiskulu saada. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlg 1169.42 krooni, lepingu lõpetamise leppetrahv 3290 krooni, viivis 28.70 krooni, sissenõudmiskulu 473 krooni- kokku 4961.12 krooni. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas külla hagi osaliselt ligi 90% ulatuses algselt esitatust, kuid hageja vähendas samuti kahel korral nõuet, mistõttu kohus rahuldas hagi hageja lõplikust nõudest 95% ulatuses. Arvestades nõude suurust ja selle rahuldamise määra, tuleb menetluskulud jätta siiski täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.