Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.aprill 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-08-82988
K T’i hagi I T’i vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest Menetlusosalised ja nende Hageja: K T, isikukood xxxx, elukoht xxxx, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo esindajad Küllike Namm, asukoht Laada 27, Rakvere 44310, LääneVirumaa. Kostja: I T, isikukood xxxx, elukoht xxxx. Tsiviilasi
Kirjalik menetlus
Resolutsioon: Resolutsioon: K T’i T’i T’i hagi I T ’i vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest rahuldada.. rahuldada Välja nõuda I T ́i T ́i ebaseaduslikust valdusest K T’ile T’ile kuuluv xxxx asuv kinnistu, mille kohta on avatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusosakonnas LääneLääne-Viru kinnistusjaoskonnas registriosa number number xxxx, xxxx, katastritunnus 66301:031:0710. Kohustada I T’it T’it vabastama xxxx asuv kinnistu ja seal asuv elamu kümne päeva jooksul, jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumise jõustumise päevale järgnevast päevast. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtukuluna 19 000 krooni riigilõivu katteks. katteks. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 30.04.2009.a. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.
Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne- Viru kinnistusjaoskonnas, registriosa number xxxx, registreeritud kinnistu asukohaga xxxx. Hageja omandas kinnistu vastavalt Rakvere notar Katre Pustak ́u poolt 28.01.2003.a. tõestatud abieluvaralepingule ja avaldusele, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri number 668 2JL, ja milles hageja ja kostja leppisid kokku, et nimetatud kinnistu jääb hageja lahusvaraks. Poolte vaheline abielu lahutati Viru Maakohtu 04.07.2008. a. kohtuotsusega ja kohtuotsus on jõustunud. Kostja on registreeritud Ida-Virumaa elanike registrisse ja tema elukohaks on märgitud xxxx. Hagi esitamise päeva seisuga puudub kostjal igasugune õiguslik alus xxxx asuva kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks. Vaatamata hageja korduvatele ettepanekule vabatahtlikult kinnistul asuvast elamust välja kolida, ei ole kostja seda kuni käesoleva ajani vabatahtlikult teinud. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning sama seaduse § 33 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg. 1 sätestab, et valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. xxxx asuv elamu on kostja faktiliseks elukohaks ja seega kostja valduses, kuivõrd ta teostab selle üle tegelikku võimu selles igapäevaselt elamise ning selle kasutamisega. Hageja ning kostja ei ole peale abielu lahutamist omavahel sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid, millest tuleneks kostja õigus hageja omandis olevat vara vallata ja kasutada. Järelikult valdab kostja hageja vara ebaseaduslikult. AÕS § 80 lg. 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-85-07 märkinud, et „AÕS §-s 80 esitatav nõue tähendab asja omaniku nõuet asja ebaseaduslikult valdava isiku vastu asja väljanõudmiseks omaniku valdusse''. Omandi kaitse nõudega saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. AÕS § 80 lg. 2 kohaselt on hageja kui kinnistu omaniku nõue suunatud asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest tema ainuvaldusesse. Kuivõrd hageja on vara omanik ning hageja ja kostja ei ole omavahel sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid, mis annaksid kostjale õiguse hageja omandis olevat vara vallata ja kasutada, on hagejal õigus nõuda xxxx kinnistu ja sellel asuva elamu vabastamist ning selle täieliku valduse hagejale üleandmist, sest kostja valdus ei põhine õiguslikul alusel ja on seega ebaseaduslik. Hageja palub välja nõuda I T ́i ebaseaduslikust valdusest xxxx kinnistu ja seal asuv elamu, mille kohta on avatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnas Lääne-Viru kinnistusjaoskonnas registriosa number xxxx, ja kohustada I T’it vabastama kinnistu kümne päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, sealhulgas kulutused esindusele. Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – abieluvaraleping ja avaldus, kinnisturegistri väljavõte, kohtuotsus, riigilõivu tasumise dokument. II. Kostja kirjalik vastus. vastus. Kostja 16.01.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagile teatab, et ta pole kunagi soovinud K T’iga abielu lahutada ega ole nõus ka esitatud hagiga vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest, sest on xxxx elanud palju aastaid, alaliselt ja pidevalt alates 2000.a. Enne seda elati alaliselt 3-toalises korteris xxxx, mis enne abiellumist K T’iga kuulus kostjale, aga vahel ka xxxx majas. Pärast xxxx majja elama asumist on see olnud nii pere kui ka kostja ainsaks koduks. Kostjale kuulunud korter, mis muutus ühisvaraks pärast kortermaja aluse maa erastamist xxxx, sai müüdud vahetult peale abieluvara lepingu koostamist 255 000 krooni eest. See raha on kulunud perele, sh. ka xxxx maja ülalpidamisele. Ka korteriomand xxxx, kus praegu elab alaliselt K T’i ema M. R hooldatav Ü T, oli eelnevalt poolte ühisvara. xxxx kahetoalises korteris teostas kostja pärast selle ostmist täisremondi,
vahetas välja WC ja vannitoa ning köögi sisustuse. xxxx majas on kostja täielikult välja vahetanud kõik aknad kahel korrusel, välisukse, paigaldanud elektrilise garaažiukse ja tasunud selle eest ise. Lisaks on kostja nende aastate jooksul oma pere koduks peetud majapidamisse soetanud lugematu arv asju nagu saunauksed, boilerid, kõnniteeplaadid, SAT TV paigaldamine, prügikonteinerid, küttekoormad ja palju muud, mille kohta pole paraku kogutud tšekke ja kviitungeid, pealegi paljude asjade ja remonttööde eest on tasutud sularahas. On väiklane hakata seda tõendama tunnistajate ütlustega olukorras, kus kostja on alati oma peret ja kodu pidanud tähtsaks ja alati andnud kõik, mis on. Ja seda pole olnud vähe ehk sajad tuhanded kroonid. Kostja selgitab, et on tõesti kirjutatud xxxx, aga see oli seotud 2005.a. kohalike valimistega ja kuulumisega sealsesse vallavolikogusse, kuid reaalselt on kostja alati elanud xxxx. Virumaa Pensioniameti Virumaa arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega on kostjale alates 22.04.2008.a. määratud 50% töövõime kaotust seoses kroonilise astmaga. Kostja viimane töökoht turvafirmas xxxx on seoses kahe firma liitmisega kadunud ning alates 28.11.2008.a. on kostja võetud töötuna arvele Tööturuameti Lääne-Virumaa osakonnas. Kostjal ei ole kusagile kolida ja ka kostja tervis ei lubagi igal pool elada. Kostja leiab, et on aastate jooksul teinud vähemalt niipalju, et vääriks elamist xxxx elamus. Võimaluste piires osaleks ta aga alati majapidamises. Hagejaga ühised pojad, 15-aastane K ja 12-aastane I, ei soovi kumbki, et isa elaks neist lahus, ja selle on nad selgelt välja öelnud. Ka kostja ise soovib igapäevaselt osaleda laste kasvatamises ning tegeleda oma poegadega. Kostja on kindel, et nad suudaksid elada K T’iga ühe katuse all, see oleks ka poegade seisukoht ja tahtmine, ning asi oleks võimalik lahendada ka omavahel kokkuleppel, vajadusel kompromissidega, positiivselt. III. Hageja kirjalik arvamus kostja vastusele. Hageja oma kirjalikus arvamuses kostja vastusele leiab, et kostja ei ole kulutusi oma perele, sh ka hagejale kuuluva kinnistu ülalpidamisele, tõendanud. Juhul kui hagejale kuuluval kinnistul asuvad kostjale kuuluvad esemed, mida on kostjal võimalik ära viia kinnisasja kahjustamata, siis ei ole hageja kunagi teinud kostjale takistusi nende ära viimiseks. Reaalselt on kinnistuga seotud kulutused tasunud hageja, seejuures kõik elektrikulud Eesti Energia AS poolt väljastatud arvete alusel, samuti arved Rakvere Vesi ASle. Kostja töövõime osaline kaotus ning samuti töötuna arvele võtmine ei saa olla põhjuseks, miks hageja ei saa realiseerida oma õigust nõuda oma vara välja võõrast ebaseaduslikust valdusest. Kostjal on olemas sissekirjutus xxxx, kuhu ta saab elama asuda. Kostja ema E T elab üksinda xxxx asuvas elamus. Samuti kuulub kostja emale maakodu xxxx, kus tegemist on hoonestatud kinnistuga ja kus kostja soovi korral saab samuti elada. Kostja igapäevaselt oma laste K ja I kasvatamises reaalselt ei osale. Kostja temale kohtuotsusega pandud kohustust maksta elatusraha ei täida. Sotsiaaltöötaja Heli Vahter'i hinnangul on ema ja laste omavaheline läbisaamine hea ja lähedane. Isaga on suhted pingestatud, kuna isa liigtarvitab alkoholi ning on muutunud viimasel ajal vägivaldseks. Sotsiaaltöötaja hinnangul vajab laps rahulikumat elukeskkonda ning hindab pere stressitaseme väga kõrgeks. Hageja on stressirohke elu tõttu kostjaga korduvalt pöördunud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna poole emotsionaalse toe ja nõustamise saamiseks. Samadel põhjustel on hageja ise käinud korduvalt ja viinud ka lapse I T'i xxxx juurde. Hageja soovib endale ja oma lastele rahulikku ja turvalist elu, et tema ega lapsed ei peaks kannatama kostja alkoholi liigtarvitamisest tulenevat vaimset ja füüsilist vägivalda. Hageja on pöördunud ka Ida Politseiprefektuuri poole, kuna kostja on olnud vägivaldne. Kuna hagejaga koos elab ka tema ema M R, kes igapäevaselt on elanud koos kostjaga, koostas M.R 16.02.2009.a. notariaalselt kinnitatud teatise, kus on välja toodud tema poolt vahetult kogetu ja mis muuhulgas välistab käesolevas hagis kokkuleppe sõlmimise. Kujunenud olukorras on hageja soov, et kostja vabastaks hagejale kuuluva kinnistu ja sellel paikneva elamu oma ebaseaduslikust valdusest, kuna pole võimalik, et kostja jätkuvalt valdaks hagejale kuuluvat vara ja elaks hagejaga samas elukohas. Juhul, kui kostja soovib laste kasvatamisel osaleda, ei tee hageja selleks talle takistusi, kuid see ei saa toimuda hagejale kuuluval kinnistul ja seal asuvas elamus.
IV. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 03.03.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 06.04.2009.a. Hageja antud tähtajas täiendavalt midagi ei esitanud. Kostja 06.04.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus vastus-selgituses teatab, et, olles tutvunud ka hageja arvamusega koos lisadega, jääb täielikult oma esialgse vastuse juurde (kiri Viru Maakohtule 14.01.2009.a.), kuid püüab ilma liigsete emotsioonideta täiendavalt selgitada veel mõningasi asjaolusid. Kostja ei saa igal pool elada, sest kroonilise astma ja ka tugevaid hingamishäireid põhjustavate allergiahoogude tõttu ei ole see võimalik. xxxx või maal viibides on kostja sunnitud kogu aeg normaalse enesetunde säilitamiseks tarvitama inhalaator-ravimeid. Kostja ema maakodu xxxx ei ole aga elamiskõlblik, küttekolded on seal täielikult amortiseerunud. Seega pole kostjal teist kodu kui xxxx ja tal pole kusagile minna. Hageja ei ole üksi oma vahenditega majapidamist korraldanud. Kostja maksab aastaid regulaarselt ainuisikuliselt prügivedu, Viasat TV-d, osa tellitud ajakirjandust, annab igapäevaselt poegadele taskuraha, on aastate jooksul tellinud vajalikke töömehi ja neile maksnud, osalenud poegade I ja K kasvatamises nende sünnist saati. Sotsiaaltöötaja pole kostjaga kunagi ühendust võtnud ega avaldanud soovi vestelda ja selgitusi küsida, ta pole külastanud kodu ega tutvunud olukorraga kohapeal, ei ole kutsunud kostjat koos perega sotsiaaltöötaja juurde. Kostja ei ole krooniline alkohoolik. Pikki aastaid igapäevaselt autoroolis istumine ja aastaid töötamine ametikohtadel, mis nõuavad selget pead ja mõistust, mõtlemist ning reageerimist, alkoholi tarvitamist ei võimalda. Lastele õpetas ujumist ja õpetab keeli kostja. Vaatamata noorusele juhivad mõlemad poisid hästi autot, lastele on tehtud korduvad puhkusereisid ja puhkused üüritud suvilas perega nii Eestis kui välismaal, ühiselt käiakse ujumas ja bowlingut mängimas, ühiselt käiakse kalal ja lahendatakse ristsõnu. Igapäevaselt tehakse noorema pojaga õppetükke, treenitakse inglise ja vene keelt. Poegadele on püütud kõike võimaldada, 13- ja 16-aastast last ei osta ära „toidu ja maiustustega". Lastele on igapäevaselt kindlustatud piisav taskuraha, ostetud riietusesemeid, jalanõusid, asju ning toodud igapäevaselt koju toitu, vahel käiakse ka väljas söömas, vajadusel ja võimalusel sõidutatud kooli ja koolist koju. Juba 2008.a. jaanuaris lubas M.R teha kõik, et pooled lahku läheks ja kostja majast välja tõstetaks. M R ei ela ise vastavalt oma sissekirjutusele xxxx ega ka koos oma hooldatava Ü T'ga xxxx asuva maja korteris, vaid tütre juures, kus oma valetamiste ja vassimiste ning laimamistega sekkub teiste pereellu, kamandab oma tütart. Nagu ta varaliselt „tegi paljaks" invaliid Ü T, tegi ta sama ka oma tütre pere ja eludega. Peale näitlejaande tundub teda õnnistatud olevat ka suurepärase kirjaandega. Kõik, kes tunnevad M.R, teavad ka seda, kellest on saanud alguse see abielulahutus, elatise nõuded ja väljatõstmine xxxx majast. Ja neid inimesi ei ole vähe. Kostja palub teha kohtul õiglane otsus ja võttes arvesse kõike asjaolusid, mitte rahuldada hagi kostja väljatõstmiseks xxxx, kus on kostja ainuke kodu. Oma peresiseselt on aga pooltel suhted võimalik lahendada ka teisiti. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, tuvastas, et hagi on lubatud, õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on esitanud omandi kaitseks vindikatsioonihagi. AÕS § 80 lg. 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vaidlust pole selles, et xxxx asuva kinnistu omanik on K T, kelle lahusvaraks viidatud kinnistu on poolte 28.01.2003.a. sõlmitud abieluvaralepingu alusel. Selle lepingu muutmise lepingut, muusugust abieluvaralepingut ega valdust põhistavat kokkulepet ei ole kohtule esitatud. AÕS § 82 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Vaidlust selles, et kostja valdab hagejale kuuluvat kinnisasja, pole. Kostja on korduvalt kinnitanud, et xxxx on tema kodu ja ta on elanud ja elab seal alaliselt. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. AÕS § 83 lg. 1 valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Seega pidi kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole asja omanik või et asja
omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. Kostja seda teinud ei ole. Kostja vastuväited, et hageja omandis olev elamu on tema ainuke elukoht, et kostja tegeleb poegade kasvatamisega ja et lapsed soovivad, et isa elaks nendega, samuti kostja ja tema endise abikaasa ema omavahelised suhted, ei ole asjakohased ega ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. On olnud abikaasade ühine tahe kinnitada 2003.a. notariaalselt vaidlusaluse kinnistu olemist hageja lahusvaraks ja järelikult on kostjal olnud piisavalt aega leida endale muu, oma tervisele sobiv elukoht, kus elada, ning need rahalised vahendid, mida ta väidetavalt on panustanud hageja omandis oleva kinnistu parendamisse, soovi korral panustada oma elamistingimuste parendamisse mujal. Poolte abielu on lahutatud ja kostjalt on laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatis. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) ei sätesta abikaasade, endiste abikaasade ja laste koos elamise kohustust, küll aga sätestab PKS § 50 vanema õiguse ja kohustuse oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning PKS § 60 ka vanema kohustuse last ülal pidada. PKS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumise korral lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PKS § 52 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Seega ei takista kostja mujale elama asumine täita tal oma vanemakohustusi. Kuna kostja valdab hageja omandit ilma mis tahes õigusliku aluseta, hageja ei pea hagi rahuldamiseks tõendama, et kostja valdus on ebaseaduslik, siis on põhjendatud hagi rahuldada. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 19 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas AÕS § 80 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 230, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Sira Tooming
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 12. juunil 2010. a. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.