lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-3012/10

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 30.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-3012/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1732
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2009. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-3012

Tsiviilasi

Andrei Vesselski hagi OÜ Felomet vastu kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. augusti 2008. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Vesselski apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Andrei Vesselski (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x-xx xxxxxxx), lepinguline esindaja Artur Politanov Vastustaja OÜ Felomet (registrikood 11050917, askoht Vasara 14 - 6, Keila), seaduslik esindaja Gleb Vidjakin Kolmas isik Olga Tarushkina (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx x-x xxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 27. augusti 2008. a. otsus Andrei Vesselski hagis OÜ Felomet vastu kohustuse täitmiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Selgitused:

1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

13.veebruaril 2006. a. esitas Andrei Vesselski Harju Maakohtusse hagi OÜ Felomet vastu kohutuse täitmiseks. Hageja palus kohustada kostjat paigaldama uue kvaliteetse metallukse aadressile Xxxxxxxx xxx xx-xx, Tallinn.
17.augustil 2005. a. tellis hageja kostjalt metallukse hinnaga 5470 krooni (s. h. kiiruse eest on hinnale lisatud 300 krooni), mis paigaldati 1. septembril 2005. a. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja paigaldama ukse 26. augustil 2005. a. ja tähtaja rikkumise tõttu maksis hageja ukse eest 5170 krooni. Pärast ukse paigaldamist esitas hageja kostjale pretensiooni ukse ebakvaliteetse paigaldamise kohta - paigaldatud uks oli viltu ega sulgunud korralikult ja oli pinge all. Ukse ja seina vahel põranda kõrval on 1 cm pragu pikkusega umbes 50 cm, samuti on üks uksehing alla kukkunud. Kostja paigaldas ukse ebakvaliteetselt raske hooletuse tõttu. Ukse paigaldas noor töötaja, kes (tema sõnul) paigaldas ust esimest korda, samal ajal istus kogenud töötaja autos ning ukse paigaldanud töötaja sõnul ei tahtnud too saada tolmuseks. Asja käsitleti tarbijakaebuste komisjonis ja hageja kaebus rahuldati. Kostja proovis ust parandada, kuid see ei õnnestunud. Hageja arvamusel ei saa ust parandada ning see on vaja asendada. Kostja keeldus ust asendamast. Korteriomandi asukohaga Xxxxxxxx xxx xx-xx, millele paigaldati vaidlusalune uks, praegused omanikud on Olga Tarushkina ja Viktor Tarushkin. Hageja müüs korteri ja sai selle eest täieliku hinna tingimusega, et hageja parandab või asendab metallukse, vastupidisel juhul esitab Olga Tarushkina hagi kohtusse hageja vastu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja esitas kaebuse Tarbijakaitseametisse ning vastavalt ülevaatusaktile parandas OÜ Felomet täies ulatuses kõik ilmnenud vead. Hagejal paluti teha ukse tellimus tema poolt valitud firmas ja talle oleks tagastatud kogu summa pärast uue ukse paigaldust. Praeguseks on uks korteri elanike poolt rikutud ja sellist ust OÜ Felomet tagasi ei võta. Uks, mis oli tellitud Andrei Vesselski poolt, on kasutuses aadressil Xxxxxxxx xxx xx-xx, Tallinn, ning kuulub Olga ja Andrei Tarushkini omandisse ning omanikud kinnitavad,

et neil ei ole vaidlusaluse ukse suhtes mingeid pretensioone ja uks on tehniliselt korras. Garantiikohustused uksele on säilinud ja ust hooldatakse OÜ Felomet poolt. Kolmanda isiku seisukoht Olga Tarushkina ei avaldanud oma arvamust hagi osas pärast tema menetlusse kaasamist, kuid enne kaasamist märkis, et uks on ebakvaliteetne ja ta ostis hagejalt korteri tingimusel, et hageja parandab või asendab ukse. Esimese astme kohtu otsus

27.augusti 2008. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole selles, et kostja paigaldas vastavalt tellimusele ja sõlmitud lepingule Tallinnas Xxxxxxxx xxx xx-xx asuvale korterile metallukse, mille paigalduse kvaliteediga ei olnud hageja rahul. Paigaldatud uks oli viltu ega sulgunud korralikult, oli pinge all. Ukse ja seina vahel põranda kõrval oli 1 cm pragu pikkusega umbes 50 cm. Vaidlust ei olnud ka selles, et 20. detsembri 2005. a. otsusega nr. 7-1/4642/304-05 rahuldas tarbijakaebuste komisjon hageja kaebuse, kohustades kostjat tagastama hagejale raha 5470 krooni, saades tagasi pärast uue ukse paigaldamist kasutamiskõlbmatu ukse. Hageja müüs korteriomandi O. Tarushkinale ega ole enam selle omanik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg. 1, § 108 lg. 2 ja § 646 lg. 1 järgi võib võlausaldaja, antud juhul tellija, nõuda töövõtjalt kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt, et ta paigaldaks kvaliteetse ukse korterile asukohaga Xxxxxxxx xxx xx-xx, mille omanik ta enda väidetel ei ole. VÕS § 108 lg. 2 p. 1 järgi ei või kohustuste täitmist nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu ja võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. Töö peab vastama lepingu tingimustele ning selle tagamine on töövõtja, antud juhul kostja kohustuseks VÕS § 641 lg. 1 ja 5 alusel, ning töö ei vasta lepingu tingimustele, kui tal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel ei sobi töö teatatud otstarbeks. Kostja väitis, et ta on tarbijakaitse komisjoni otsuses märgitud puudused kõrvaldanud, samas ei ole hageja seda vastuväidet omaks võtnud; kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks puudused kõrvaldanud või ukse vahetanud uue kvaliteetse ukse vastu. Esitatud fotodel on küll näha korteri nr. 39 uks, ent nendest tõendeist ei selgu, kas uks sulgub korrektselt, kas hageja viidatud auk on kõrvaldatud. Seega ei ole kostja vastuväited tõendatud ja leping ei ole kohaselt täidetud, kuna töö ei vasta VÕS § 641 lg. 1 ja 5. Hageja ei saa aga nõuda kohustuse täitmist, s. t. nõuda, et kostja kohustuks paigaldama uue ukse, sest uks on korteriomandi osa, mis ei kuulu enam hagejale ja kostjal ei ole enam seetõttu võimalik kohustust hagejale täita vastavalt VÕS § 108 lg. 2 punktile 1. Ehkki hagejal ja kolmandal isikul võib olla teineteise suhtes võimalikust korterimüügilepingust mingeid kahjunõudeid (nii on hageja ja kolmas isik kohtule ise avaldanud), ei tähenda see seda, et hageja saaks kohustada kostjat lepingut täitma. Kui kostja on tekitanud hagejale kahju lepingu rikkumisega, on hagejal õigus esitada kahjunõue. Apellatsioonkaebus Andrei Vesselski palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kolmas isik O. Tarushkina ei avaldanud oma arvamust hagi osas pärast tema menetlusse kaasamist põhjusel, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses (kuigi otsuses on märgitud, et lihtmenetluses) ja kolmandal isikul ei olnud võimalust veelkord avaldada oma arvamust pärast tema menetlusse kaasamist.

Vastavalt VÕS § 222 lõikele 1, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. O. Tarushkina ostis apellandilt korteri koos uksega, mis ei vasta lepingutingimustele. Tema teadis, et see oli toimunud vastustaja süül. Seega on O. Tarushkinal õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks apellandi kasuks. Vastavalt VÕS § 108 lg. 2 punktile 1, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Vastustajal ei ole takistust asuda parandama või asendama ust, mis kuulub kolmandale isikule. Riigikohtu seisukohast otsuses nr. 3-2-1-62-08 tuleneb, et kui apellant nõuab kostjalt uue ukse paigaldamist ja ta ei ole ise uut ust paigaldanud, siis ei ole tal tekkinud kahju kulutuste näol, mida kostjalt nõuda. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 656 lg. 2 lausega 2 ning § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi tuleb aga saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja tellis kostjalt 17. augustil 2005. a. metallukse ühes paigaldamisega Tallinnas Xxxxxxxx xxx xx-xx asuvale korterile, et kostja paigaldaski

1.septembril 2005. a. ukse, kuid see oli viltu ja pinge all ega sulgunud korralikult ning ukse ja seina vahel oli 1 cm laiune ja 50 cm pikkune pragu. Hageja esitas hagi, et kostjat kohustataks paigaldama vaidlusalusele korterile kvaliteetset ust. Tegemist on nõudega lepingu täitmiseks (VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja § 108 lg. 1). Maakohus tuvastas oma otsuses, et kostja on mittekvaliteetse ukse paigaldamisega lepingut rikkunud, kuid jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et kostjapoolne kohustuse täitmine on võimatu seetõttu, et hageja on puudusega asja võõrandanud kolmandale isikule. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus kohustuse täitmise võimatusest ei ole õige. VÕS § 108 lg. 2 punktis 1 on sätestatud, et kohustuse, mille täitmine ei seisne raha maksmises, täitmist ei saa nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Taoline võimatus võib olla nii objektiivne, tähendades kohustuse täitmise võimatust igaühe jaoks, kui subjektiivne, tähendades konkreetse võlgniku võimatust kohustust täita. Muuhulgas võib kohustuse täitmine olla võimatu, kui kolmandal isikul on lepingu eseme suhtes õigused, mis takistavad võlgnikul oma kohustust täita. Nõustuda ei saa aga maakohtu seisukohaga, nagu tuleneks lepingueseme võõrandamisest iseenesest seda puudutava kohustuse täitmise võimatus. Võõrandamisega kaasnevad küll kolmanda isiku õigused asjale, mille parandamises lepingu täitmise nõue seisneb, kuid maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas takistavad need õigused võlgnikul oma kohustust täita. Veel enam, vaidlusaluses asjas on kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse kaasatud asja uus omanik, kes on kinnitanud oma soovi, et kostja ukse parandaks (tl. 45). Sellest järeldub, et asja uus omanik ei tee kostjale hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisel takistusi. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks pidas maakohus sellele vaatamata vaidlusaluse ukse parandamist või asendamist võimatuks. Maakohtu põhjendus hagi rahuldamata jätmiseks on ebaõige ja otsus ei vasta seega TsMS § 436 lõikele 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Muude

asjaoludega kui täitmise võimatusega maakohus hagi rahuldamata jätmist ei põhjendanud ega tuvastanud ka neid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid vaidluse apellatsiooniastmes sisuliselt lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pooltevahelist lepingut hinnates otsustada, kas tegemist on müügi- või töövõtulepinguga, vastava lepinguliigi kohta kohalduvaid sätteid arvestades tuvastada vaidluses olulised faktilised asjaolud ja selle põhjal otsustada, kas hagi saab rahuldada. Menetluskulud poolte vahel tuleb jaotada vastavalt asja sisulise läbivaatamise tulemusele.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja