2-08-62393
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2009. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-62393
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi TP, PP, FMK ja PEK vastu eluruumi valdusest väljanõudmiseks 4401 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• Hageja Tallinna linn Nõmme linnaosa valitsuse kaudu • Hageja esindaja I Kukk • Kostja TP(isikukood XXX, elukoht XXX) • Kostja PP(isikukood XXX), seaduslik esindaja TP • Kostja FMK(isikukood XXX), seaduslik esindaja TP • Kostja PEK(isikukood XXX, elukoht XXX) 16.04.2009.a.
Tallinna linn esitas TP , PP, FMK ja PEK vastu hagi vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hagiavalduse kohaselt andis hageja TPle eluruumi üürilepingu alusel kasutada Tallinnas, XXX asuva eluruumi. Üürilepingu tähtaeg lõppes 30.04.2008.a. Hageja teatas kostjale 07.01.2008.a kirjaga, et ei soovi üürilepingu tähtaega pikendada ja palus lepingu lõppemise päevaks üüripind vabastada. Kostjad on vastava teatise kätte saanud ning ei ole üürilepingu lõppemist vaidlustanud. Üürisuhe on lõppenud, kuid kostjad ei ole pinda vabastanud. Kostjad XXX aadressil ei ela. Hageja palub välja nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest Tallinnas, XXX asuv eluruum hageja valdusesse. Hageja täpsustas kohtuistungil, et soovib eluruumi vabastamist 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt on nad vaidlustanud üürilepingu lõpetamise, pöördudes selleks advokaadibüroo Concordia poole. Kostjad on täitnud kõik üürniku kohustused ja on lisaks sellele esitanud 27.02.2006.a hagejale avalduse vaidlusaluse eluruumi ostmiseks. Kostjad on palunud üürilepingut pikendada. Kostjad leiavad, et üürilepingu lõppemisel on rasked tagajärjed, kuna PP on invaliid ning vabaneb hooldekodust ja PEK läbib kutsealusena sõjaväeteenistust. Kostja TP leidis, et Põhiseaduse kohaselt on invaliidid riigi ja kohaliku omavalitsuse kaitse all ning ka sellest tulenevalt ei saa hagi rahuldada. Hageja ei tegelenud eluruumi korrashoiuga, selle hooldamise ja remondiga ning kostjad on olnud sunnitud paluma peavarju tuttavatelt.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostjad ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: • hagejale kuulub Tallinnas XXX asuv korteriomand ning selle reaalosana korter nr 3 (tl 6364); • kostjad kasutasid korteriomandit kirjaliku tähtajalise üürilepingu alusel (tl 3); • üürilepingu tähtaeg lõppes 30.04.2008.a ning hageja teatas 07.01.2008.a kostjatele, et ei soovi üürilepingu tähtaega pikendada (tl 5, 4); • üürnikud ei ole korterit vabastanud. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Seega lõppes poolte vahel kehtinud üürileping Tallinnas XXX asuva eluruumi üürimiseks 30.04.2008.a. Pooled ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et sõlmitud üürileping pikenes VÕS § 310 sätestatud alustel. VÕS § 326 lg 2 kohaselt võib eluruumi üürnik tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. VÕS § 329 lg 3 kohaselt tuleb üürnikul tähtajalise eluruumi üürilepingu pikendamiseks taotlus esitada hiljemalt 60 päeva enne lepingu tähtaja möödumist. Kostjate esitatud tõenditest nähtuvalt esitasid nad 26.02.2008.a Tallinna linnale taotluse üürilepingu pikendamiseks (tl 31-32). Tallinna linn seda taotlust ei rahuldanud (tl 35-36). Seega oli kostjatel õigus kuni 30.02.2008.a esitada
kohtusse hagi või üürikomisjonile avaldus üürilepingu pikendamiseks. Kostja seda teinud ei ole ja seega tuleb lugeda üürileping lõppenuks. Asjaolu, et kostjad soovisid vältida kohtusse pöördumist, ei too kaasa lepingu pikenenuks lugemist käesolevas menetluses. Seega tuleb lugeda pooltevaheline üürisuhe lõppenuks. Eluruumi kasutamiseks ei anna õigust kostja TP väide, et tal on invaliidist laps, kelle eestkostjaks TP on (tl 39-43). Põhiseaduse § 28 sätestab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Samas ei saa see põhiseaduse säte luua kohalikule omavalitsusele kohustust võimaldada üürikorteri kasutamist puuetega isikutele ja nende perekondadele. Kohalik omavalitsus annab võimalusel isikutele eluruumi (või maksab sotsiaaltoetust), arvestades lisaks puude olemasolule ka perekonna kõikvõimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. Kohaliku omavalitsuse vastavad kohustused on täpsemalt reguleeritud avalik-õiguslike normidega. Kui kostjad on vastava avalduse kohalikule omavalitsusele esitanud ning avaldus on jäetud rahuldamata, on kostjatel õigus pöörduda halduskohtusse. Maakohus saab hagiavalduse lahendamisel lähtuda ainuüksi asjaolust, et poolte vahel sõlmitud üürileping on lõppenud. VÕS § 334 lg 1 kohaselt on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna kohus luges pooltevahelise üürisuhte lõppenuks ning kostjatel ei ole seaduslikku alust vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, on kostjatel kohustus eluruum hagejale tagastada. Kohus rahuldab hageja nõude ning kohustab kostjaid tagastama hagejale XXX Tallinn asuva eluruumi. Hageja teatas kohtuistungil, et ta soovib korteri vabastamist ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning pärast seda soovib kostjad välja tõsta kohtutäituriga. Kohus jätab tähelepanuta kostjate viited sellele, et hageja ei ole vaidlusalust eluruumi remontinud, kuna hageja poolsed võimalikud üürileandja kohustuse rikkumised ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus jätab asjakohatuna tähelepanuta kostja taotluse vaidlusaluse eluruumi ostmiseks (tl 33) ja kaitseressursside ameti teatise (tl 34). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd PP üle on seatud eestkoste ja FMK on alaealine, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1; 165 lg 1 alusel 50% ulatuses TP ja 50% ulatuses PEK kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.