Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

üleandmise-vastuvõtmise akti, milles märgiti ära puudused. OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS vahel allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 040810/61 nähtuvad puudused ei kajastu arvel nr 24260029 tehtud tööde nimekirjas, mis on koostatud 02.09.2004 Saksa Auto AS poolt. Kuna kostjal puudus valdus auto üle alates 10.08.2004, siis ei ole kostja nõus arve nr 24260029 spetsifikatsioonis toodud tööde osas, mida hageja tõlgendab liisingueseme puudustena. Autol ei esinenud üleandmisel hageja poolt viidatud puudusi, kuna kostja hooldas liisingueset vastavalt tehnilises dokumentatsioonis ja liisingulepingus ettenähtud korrale. Samuti ei teavitatud kostjat väidetavatest puudustest ja teostatavatest töödest ega antud mingisuguseid selgitusi kuni hagiavalduse esitamiseni. Eeltoodu alusel on hageja kaotanud võimaluse tugineda nendele puudustele. Asjakohane ei ole kostjalt auto realiseerimise tasu nõue 6000 krooni, sest vastavalt lepingule on liisingueseme võõrandamise kohustus hagejal. Kostja ei võinud ega saanudki eeldada, et liisingueseme realiseerimisel võivad tekkida prognoosimatud lisakulud. Lisaks ei ole hageja tõendanud kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemist ja ülesütlemisavalduse kättesaamist kostja poolt. Hageja müüs lepingu eseme kolmandale isikule vaatamata kostjaga sõlmitud kehtivale liitumislepingule. Seega tekitas hageja ise endale kahju ja kohustub selle täies ulatuses ise kandma. Üldist konstateeringut võimalusest lõpetada leping tulevikus, ei saa käsitleda taganemisavaldusena. Arvestades, et käesolevas asjas on tegemist tarbijalepinguga, pidi selline avaldus olema üheselt mõistetav. Maakohtu otsus

liisingulepingu ülesütlemise hetkeks tasumata osamaksete arvu kindlaksmääramisega. Samuti on jätnud maakohus seisukoha võtmata hageja nõude osas mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus on pidanud hageja debitoorse võlgnevuse nõuet selgeks ja tõendatuks ning viidanud hageja poolt tõendina esitatud arvetele. Kokku on tasumata osamaksed 10 182 krooni 10 senti. Hageja on saatnud lepingu ülesütlemise teatise kostjale 16.07.2004, mille kostja on saanud kätte 19.07.2004. Teatises on märgitud, et kostja on võlgnevuses 76 päeva eest summas 7746 krooni 26 senti. Võttes arvesse ülesütlemise teatise väljastamise kuupäeva 16.07.2004 ja hageja esitatud arveid, on selge, et kostja poolt võlgnetav summa oli seisuga 16.07.2004 enam kui kahe osamakse võlgnevus. Seisuga 16.07.2004 olid kostjal tasumata arved maksetähtaegadega 30.04.2004 summas 2604 krooni 44 senti (arve nr 8147826521), 30.05.2004 summas 2604 krooni 39 senti (arve nr 8149677451), 30.06.2004 summas 2485 krooni 90 senti (arve nr 8151433528), seega kolm osamakset kokku summas 7694 krooni 73 senti. Kohus on jätnud hageja poolt tõendina esitatud arved liisingulepingu ülesütlemise kehtivuse kindlakstegemisel arvesse võtmata ning lähtunud üksnes võlateatisel märgitud päevade arvust, mille kohta on hageja esindaja andnud selgituse, et tegemist on võimaliku eksimusega päevade arvu märkimisel. Kohtu seisukoht on seda üllatavam, et kohus on debitoorse võlgnevuse, s.o tasumata osamaksete ehk kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata summade osas hageja nõude rahuldanud ja antud summa kostjalt välja mõistnud, asudes seega seisukohale, et antud osamaksed kostja tõepoolest hagejale võlgneb. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus vastuoluline. Hageja on kostjaga sõlmitud liisingulepingu üles öelnud VÕS § 416 nõudeid järgides, s.t kostja kui tarbija oli võlgnevuses kolme osamaksega ning enne lepingu ülesütlemist andis hageja kostjale võimaluse tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kuna maakohtu otsus liisingulepingu ülesütlemise tühiseks lugemise osas on ebaõige ja tuleb tühistada ning hinnang tuleb anda ka hageja ülejäänud nõuetele (tagastusteenuse, müügiteenuse, vara remondiga seotud kulud ja viivise nõue), tuleb tsiviilasi saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna esimese astme kohus on jätnud lahendamata ühe hageja nõuetest ning ei ole andnud hinnangut hageja esitatud tõenditele lepingu ülesütlemise ja vara tagastamisega tekkinud lisakulude osas, ei ole võimalik ringkonnakohtul tühistatud osas teha uut otsust. Vastus apellatsioonkaebusele

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS §-s 438 sätestatuga hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 348 lg 1 kohaselt selgitab kohus välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes. TsMS § 351 lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Enne asja sisulise arutamise lõpetamist peab kohus TsMS § 401 lg-te 1 ja 2 kohaselt arutama menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid ning küsima menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. Kui maakohus oleks eelnimetatud menetlusnorme järginud, oleks olnud võimalik menetlusvigu vältida. Maakohtu otsus on vastuoluline: kohus on pidanud hageja debitoorse võlgnevuse nõuet selgeks, tõendatuks ja viidanud esitatud arvetele ning nõude rahuldanud, kuid samas ei ole samu tõendeid arvestanud lepingu ülesütlemise kehtivuse kindlakstegemisel. Et lepingu ülesütlemise teatises on märgitud võlgnevuse päevade arv 76 päeva, mis ei ole kooskõlas võlgnetava summaga ja esitatud arvetega, on hageja esindaja selgitanud ja veale tähelepanu juhtinud. Ringkonnakohus leiab, et liisingulepingu ülesütlemine ei ole tühine ja on toimunud VÕS § 416 nõudeid järgides. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul lahendada hageja nõuded, millised hageja esitas seoses liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisegasõiduauto tagastusteenus, müügiteenus, vara remondiga seotud kulu. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 määras. Maakohus jättis selle hageja nõude lahendamata, mis on vastuolus TsMS-ga § 438, mille kohaselt teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab seisukohad avaldama esmalt esimese astme kohus. Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus osas, milles Jüri Semjonovilt mõisteti Swedbank Liising Aktsiaseltsi (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti) kasuks välja 10701 krooni 10 senti, on jõustunud. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel arutamisel.

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.