E. V.i hagi Stiilse Trikotaaži Salong OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, osaliselt saamata lõpparve ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.detsembri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Stiilse Trikotaaži Salong OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX), esindaja Thea Rohtla Kostja Stiilse Trikotaaži Salong OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX XXXXX), esindaja adv Marko Tiiman
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01. detsembri 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja Stiilse Trikotaaži Salong OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.E. V. töötas Stiilse Trikotaaži Salong OÜ-s klienditeenindajana alates 14.11.2005. Tööleping lõpetati 14.02.2007 töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 6 alusel. E. V. pöördus 13.03.2007 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni, paludes tühistada talle 05.02.2007 määratud distsiplinaarkaristus (noomitus), tunnistada tema töölepingu lõpetamine 14.02.2007 TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ning lugeda ta omal algatusel töölt lahkunuks, välja mõista töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses - 42 000 krooni, saamata jäänud palk 2007.a jaanuari eest 1909,10 krooni ja veebruari eest 3150 krooni ning täiendav puhkusehüvitis 1511,50 krooni. Töövaidluskomisjon rahuldas E. V.i avalduse osaliselt – tühistas talle 05.02.2007 määratud distsiplinaarkaristuse ja mõistis tööandjalt välja täiendava puhkusehüvitise 196,30 krooni. Ülejäänud osas jäeti E. V.i avaldus rahuldamata.
2.E. V. ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega avalduse rahuldamata jäetud osas ja ta esitas 11.07.2007 kohtusse hagi Stiilse Trikotaaži Salong OÜ vastu, paludes tunnistada töölepingu lõpetamine temaga TLS § 86 p 6 alusel 14.02.2007 ebaseaduslikuks, välja mõista hüvitis 6 keskmise kuupalga ulatuses 42 000 krooni ning tasu 6 tööpäeva eest 2007.a jaanuaris ja 9 tööpäeva eest 2007. a veebruaris - kokku 5059 krooni. Hagiavalduse kohaselt nõudis kostja 23.01.2007 hagejalt avaldust omal soovil töölepingu lõpetamiseks. Hageja keeldus selle esitamisest. Kostja näitas seejärel hagejale 23.01.2007 kuupäevaga vormistatud käskkirja firma tegevuse lõpetamisest aadressil Estonia pst 5, kuid käskkirja hagejale ei antud. Töötajatel paluti oodata uusi korraldusi. Hageja helistas koheselt juristile, kellele luges käskkirja ette ja kelle soovitusel kirjutas hageja käskkirja käsitsi ümber. Hagejalt nõuti võtmete üleandmist ja isiklike asjade äraviimist, mida hageja ka tegi. Käskkirja järgi sooviti töötajatelt ka postiaadresse nendega kontakteerumiseks. 25.01.2007 saatis hageja tähitud postiga kostjale kirja, milles soovis saada teavet töösuhte edaspidise jätkumise kohta. Kostja kirjale ei vastanud. 02.02.2007 helistas kostja tegevjuht ja kutsus hageja salongi, kus temalt nõuti ankeedi täitmist ja sooviti, et hageja esitaks järgmiseks nädalaks nägemuse salongi edaspidise tegutsemise osas. 05.02.2007 läks hageja kokkulepitud ajal soovitud strateegiaga kostja juurde, kuid mingist koostöö jätkamisest ei olnud juttu ja tööd talle ei võimaldatud. 14.02.2007 laekus hageja pangaarvele 6655 krooni, selgitusega ”lõpparve”. 19.02.2007 sai hageja tähitud postiga käskkirja 06/07 distsiplinaarkaristuse määramise kohta, millega lõpetati tema tööleping 15.02.2007 TLS § 86 p 6 alusel. Hageja ei nõustu käskkirjas märgitud süüdistustega. Käskkirjast ei nähtu, milliseid korraldusi hageja ei täitnud. Hageja koostas kostja poolt määratud päevaks soovitud strateegia, kuid sellest kokkusaamisel ei räägitud ja ühtegi klienditeenindaja tööd puudutavat ülesannet ja korraldust hagejale ei antud. Hagejal ei olnud võimalik oma töökohta pääseda, sest tal ei olnud salongi võtmeid. Jätkus tööseisaku olukord, milles ei olnud hageja süüdi. Seetõttu ei olnud kostjal alust töötajat distsiplinaarkorras karistada. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. 2006. a lõpus ei ilmunud hageja tööle, samuti oli ta vormistanud valesti kaubatšekid, mille kohta soovis kostja seletust ja mille andmisest hageja keeldus. Alates 26.01.2007 hageja tööle ei ilmunud. Puudumise põhjuste kohta ta selgitusi ei andnud. 02.02.2007 kutsuti hageja tööandja juurde eesmärgiga määratleda hageja edasine suhe tööandjaga. Kostja sooviks oli mõista hageja edasisi plaane ning rajada nendele ka enda tegevus. Selleks paluti hagejal täita ankeet. Sel ajal peeti võimalikuks töösuhte jätkamist ning hagejale anti võimalus omapoolse arengumudeli esitamiseks. Kostja lootis, et hageja naaseb oma töökohale varasemate tööülesannete täitmiseks, kuid 05.02.2007 tuli hageja
kohale vaid tööandjaga kohtumise eesmärgil. Tööülesannete edasisest täitmisest ta keeldus. Kostja ei teinud hagejale tööülesannete täitmiseks takistusi ja tal oli töökohale vaba juurdepääs. Kostja tegevus toimub endiselt samades ruumides, kus ka hageja töötas. Hageja poolt osundatud väidetav käskkiri firma tegevuskoha muutumise osas ning tema väidetav järelepärimine töösuhte edasise jätkamise kohta ei vasta tegelikkusele. Hageja ei täitnud tööülesandeid ajavahemikul 23.01-02.02.2007 ja alates 05.02.2007 kuni töölepingu lõpetamiseni. Kostja leiab, et tegemist on hagejapoolse töökohustuste jämeda rikkumisega, mistõttu töölepingu lõpetamine oli seaduspärane. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja luges 14.11.2005 sõlmitud töölepingu lõppenuks töötaja algatusel. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7000 krooni suuruse hüvituse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja saamatajäänud töötasu 5059,10 krooni.
5.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust asjaolude üle, et hageja töötas kostja juures klienditeenindajana 14.11.2005 sõlmitud töölepingu alusel; 24.01.2007 lahkus hageja töölt, võttes tööruumist kaasa temale kuuluvad asjad; hageja käis 02. ja 05.02.2007 kostja esindajaga kohtumas ning jäi töölt ära alates 06.02.2007; 14.02.2007 teatas kostja hagejale posti teel, et alates 15.02.2007 on hagejaga töösuhe lõpetatud TLS § 86 p 6 alusel seoses töölepingu tingimuste rikkumisega.
6.Kohus luges tunnistaja J. A. ütlustega tõendatuks 23.02.2007 koostatud kostja käskkirja olemasolu, millega lõpetati salongi tegevus ja asjaolu, et hageja ei jäänud 24.01.2007 töölt ära mitte omavoliliselt, vaid kostja korraldusel. Kostja sai hageja 25.01.2007 kirja, milles hageja soovis saada teavet töösuhte edaspidise jätkumise kohta, kätte 29.01.2007, mida tõendab AS Eesti Post staatuste aruanne. Kostja sellele ei vastanud, kuid kutsus hageja 02.02.2007 salongi vestlusele. Tunnistaja S. S. (kes võeti tööle 01.02.2007 tegevdirektorina) ütlustega on tõendatud, et tema ülesandeks oli 02.02.2007 kohtumisel välja selgitada, kas hageja soovib töötamist jätkata. Hageja kinnitas talle, et soovib salongis edasi töötada. Ametijuhendi koostamiseks pani hageja kirja oma töökohustused, mispeale lubati hageja koju, tööülesandeid talle ei antud ja nad pidid uuesti kohtuma 05.02.2007 kell 14.00. Poolte seletuste ja tunnistaja S. S. ütlustega luges kohus tõendatuks, et ka 05.02.2007 hagejale klienditeenindaja tööülesandeid puudutavaid korraldusi ei antud, mistõttu hageja lahkus. Kohus luges eeltooduga tõendatuks asjaolu, et hagejal ei võimaldatud tööülesandeid täita temast mittesõltuvatel asjaoludel.
7.Kohtu hinnangul on 15.02.2007 käskkirjas karistamisel arvesse võetud asjaolude kirjeldus vastuoluline. Käskkirja kohaselt keeldus hageja 05.02.2007 tööle tulles täitmast tegevdirektori korraldusi ja lahkus töökohalt ning alates 06.02.2007 kuni 14.02.2007 ta tööle ei ilmunud, mistõttu katkestati tööleping seoses töölepingu tingimuste rikkumisega. Tööluusiks loeti ajavahemik 05.02.2007-14.02.2007. Samas märgiti viimaseks tööpäevaks 14.02.2007. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 p 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus,mis ei ole kustunud. Nimetatud paragrahv annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping, kui töötaja rikub töökohustusi süüliselt, so süüteo eest. Samas ei ole lubatud töölepingut lõpetada igasuguse süüteo eest, vaid tingimusel,et süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Tuvastatud asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et hageja ei puudunud töölt põhjuseta, vaid seda tingis kostja käitumine, kes korduvalt kutsus hagejat vaid töökohale vestlustele, kuid ei kindlustanud teda kokkulepitud tööga, vaatamata sellele, et hageja seda soovis. Kostja ei ole ka tõendanud hagejal distsiplinaarkaristuse olemasolu.
8.TLS § 103 lg 2 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Kostja ei ole määratlenud ega ka tõendanud hageja väidetavat
süütegu jämeda töökohustuste rikkumisena. Kohus leidis, et kuna hageja töölt puudumist ei saa vaadelda jämeda töökohustuste rikkumisena, siis ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel otstarbekohane ja töölepingu lõpetamine selle alusel tuleb lugeda ebaseaduslikuks.
9.Kohus arvestas hüvitise väljamõistmisel TLS § 117 lg 2 järgi töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu ning leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitus hageja ühe kuupalga ulatuses - 7000 krooni.
10.Kuivõrd kostja ei kindlustanud hagejat tööga 6 tööpäeva ulatuses 2007.a jaanuaris ja 9 tööpäeva ulatuses 2007.a veebruaris, luges tema viimaseks tööpäevaks 14.02.2007 ja lõpetas töölepingu alates 15.02.2007, tuleb saamatajäänud töötasu kostjalt välja mõista 5059,10 krooni ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning on rajanud kohtuotsuse tõendamata asjaoludele.
12.Kohtuotsuse kohaselt on tunnistaja J. A. ütlustega leidnud tõendamist, et kostja koostas 23.01.2007 ja esitas hagejale tutvumiseks käskkirja, mille kohaselt lõpetati salongi tegevus senisel aadressil ja töötajatelt sooviti postiaadresse nendega kontakteerumiseks. Kostja ei ole sellist käskkirja ega sellesarnast muud dokumenti koostanud ega seda hagejale tutvumiseks esitanud. Kostja leiab, et käskkirja olemasolu ja selle sisu ei ole tunnistaja J. A. ütlustega tõendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt jäi talle mulje, nagu oleks hageja lugenud telefoni teel käskkirja paberilt maha. Kohtuotsuses märgitakse, et käskkirjas oli juttu sellest, et tööandja lõpetab töökohas töötamise ja kuni uue asukoha leidmiseni paluti töötajatel viibida kodus ja oodata väljakutset. Kohtule esitatud väidetava käskkirja ärakirjas puuduvad aga igasugused juhised töötajatele nende edasise käitumise kohta. Seega on tunnistaja J. A. ütlused vastuolulised ning pole teada, kas üldse ja millise sisuga tekst talle ette loeti. Samuti ei ole tunnistaja ütluste põhjal tuvastada, kas ärakiri väidetavast käskkirjast on identne väidetava käskkirjaga.
13.Kohus luges tõendatuks, et ka 05.02.2007 ei antud hagejale klienditeenindaja ülesandeid puudutavaid korraldusi, mistõttu hageja lahkus. Samas luges kohus tõendatuks asjaolu, et hagejal ei võimaldatud tööülesandeid täita temast mittesõltuvatel asjaoludel. Kohus järeldas, et hageja ei puudunud töölt põhjuseta, vaid seda tingis kostja käitumine, kes korduvalt kutsus hagejat vaid töökohale vestlusele, kuid ei kindlustanud teda vaatamata hageja soovile kokkulepitud tööga. Kohus ei näita, millele tuginedes ta sellisele veendumusele jõudis. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et teda ei ole tööle kutsutud ega tööülesandeid antud. Ka kostja tõenditest, sh tunnistaja S. S. ütlustest ei ole kuidagi võimalik järeldada, nagu poleks kostja kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga.
14.Kohus tuvastas kohtuotsuses, et hageja ei jäänud 24.01.2007 töölt ära mitte omavoliliselt, vaid kostja korraldusel. Isegi kui nõustuda, et 23.01.2007 käskkiri oli tõepoolest olemas, on kohus andnud siiski vale hinnangu kostja käitumisele, millega ta kutsus hageja tööle ja leppis kokku töösuhte jätkumises. Hageja ei ole tõendanud, et ta puudus perioodil 06.02.2007 kuni 14.02.2007 töölt põhjusega. Kostja kutsus hageja välja mitte üksnes edaspidiste tööülesannete täpsustamise ja töökvaliteedi parandamise arutamiseks, vaid eesmärgiga rakendada hageja uuesti tööle. Seda kinnitavad ka tunnistaja S. S. ütlused, kelle ütluste kohaselt palus ta hagejal tööle naasta ja ootas hagejalt kokkulepitud tööülesannete täitmist, kusjuures pooled rääkisid läbi, kuidas tööd paremini teha ning arutasid ka võimalusi edasise töösuhte korraldamiseks ning tööülesannete jagamiseks. Sellisest tööandja käitumisest on töötajal võimalik teha vaid üks järeldus – tööandja ootab temalt töötamise
jätkamist.
15.Kui kohus oleks kõiki asjaolusid õigesti hinnanud, oleks ta pidanud jõudma järeldusele, et kostja kutsus hagejat tööle alates 05.02.2007 ning tegi kõik võimaliku, et töösuhet nimetatud kuupäevast edukalt jätkata. Isegi juhul, kui lugeda, et perioodil 24.01.2007-02.02.2007 oli hagejal väidetavast käskkirjast tulenevalt õigus tööle mitte ilmuda, siis igal juhul oli ta kohustatud tööle ilmuma alates 05.02.2007, sest selleks ajaks olid mõlemad pooled avaldanud oma selget tahet töösuhet jätkata. Kostja ei ole kunagi andnud hagejale korraldust ega luba töölt ärajäämiseks alates 06.02.2007.
16.Hageja on pannud toime jämeda töökohustuste rikkumise. TLS § 103 lg 2 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Võttes arvesse, et hageja oli kostja ainuke klienditeenindaja, on ilmne, et töötaja järjepidev puudumine töökohalt mõjus kostja äritegevusele äärmiselt kahjulikult. Kostjal puudusid teised töötajad, keda kasutada hageja töökohustuste täitmiseks. Seega oli hageja pikaajaline puudumine töölt ja keeldumine tööülesannete täitmisest jäme rikkumine. Väär on kohtu väide, nagu ei oleks kostja määratlenud ega tõendanud hageja väidetavat süütegu jämeda töökohustuste rikkumisena. Töötaja töökohustuste rikkumise kvalifikatsioon ei pea nähtuma distsiplinaarkaristuse määramise dokumendist või töölepingu lõpetamise aktist. 14.02.2007 käskkirjas on hagejale selgelt öeldud, milles seisneb tema poolt toime pandud rikkumine ja millal see toime pandi (puudumine töölt 06.02.2007-14.02.2007. Kostja märkis nii hagiavalduse vastuses kui ka kohtukõne teesides, et tema hinnangul kvalifitseerub hageja käitumine jämedaks töökohustuste rikkumiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Maakohus leidis põhjendatult, et hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel oli ebaseaduslik ning mõistis õigesti kostjalt TLS § 117 lg 2 alusel välja hüvitise ühe kuupalga ulatuses ning saamatajäänud töötasu 5059,10 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnorme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega kostja 23.01.2007 käskkirja olemasolu kohta, mille kohus tegi kindlaks tunnistaja J. A. ütluste alusel. Apellatsioonkaebuses viidatud vastuolu tunnistaja J. A. ütlustes ja kohtuotsuses ei ole. 23.01.2007 käskkiri käsitles nii salongi tegevuse peatamist kui ka salongi töötajatelt postiaadresside võtmist nendega ühenduse võtmise eesmärgil. On ebausutav, et hageja mõtles 23.01.2007 käskkirja ja selle teksti välja. Hageja poolt käsitsi ümber kirjutatud käskkirja tekst vastab põhisisus tunnistaja
J. A. ütlustele. Tunnistaja J. A. ütluste tõelevastavuses ei ole alust kahelda.
22.Maakohus tegi tunnistaja S. S. ütluste alusel põhjendatult järelduse, et hageja ei puudunud töölt põhjuseta, vaid seda tingis kostja käitumine, kes kutsus korduvalt hagejat töökohale vestlusele, kuid ei kindlustanud teda tööga. Tõendeid, mis võimaldaks vastupidist väita, so et hageja keeldus tööle tulemast või töö tegemisest, kostja esitanud ei ole. Tunnistaja S. S. ütlused ei võimalda teha kostja soovitud järeldust, nagu oleks kostja kutsunud hagejat alates 05.02.2007 uuesti tööle ning teinud kõik võimaliku hageja töösuhte jätkamiseks. Kostja käitumisest ja toimingutest alates 23.01.2007 ja ka 05.02.2007 ning pärast seda ei saa järeldada, et kostja oleks hageja töölerakendamiseks midagi ette võtnud. Töötaja ja tööandja korduvad vestlused teemal, kuidas tulevikus tööd korraldada, sellise järelduse tegemiseks iseenesest alust ei anna.
23.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kostja on esimese astme kohtu menetluse kestel avaldanud, et tema arvates pani hageja toime jämeda töökohustuste rikkumise. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja seda väitnud. Samas leidis maakohus õigesti, et hagejapoolne jäme töökohustuste rikkumine ei leidnud antud juhul tõendamist.
24.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.