Tsiviilasi nr 2-09-5075
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24.04.2009.a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-09-5075
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Pxxxx Kxxxxxxx ja AxxxxKxxxxxxx vastu 137 981,28 krooni ning lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183735; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); esindaja: Triin Marran (elektronpost: [email protected]) Kostja 1: Pxxxx Kxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja 2: AxxxxKxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 6520 krooni, millest 270 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 6250 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kompromissis nimetamata
1 (3)
1.2
menetluskulud jäävad kostjate kanda. Kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku 148 129,97 krooni hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20702000252. Tasumine toimub alljärgnevalt:
2 (3)
asja menetluse lõpetamist. Lisaks taotles hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas TsMS § 150 lg 2 alusel. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostjad tasuvad hagejale menetluskulud summas 6520 krooni, millest 270 krooni on hagi esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 6250 krooni pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled on lisaks kompromissis kokku leppinud, et ka kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus hageja 05.02.2009.a. Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas viitenumbrile 2900072699 riigilõivu kogusummas 12770 krooni, millest 12500 krooni oli riigilõiv hagi esitamise eest ning 270 krooni riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 6250 krooni, mis tuleb kanda hageja taotlusel hageja arveldusarvele nr 1120092793 Swedbank.
Maimu Laumets Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.