Võlaõigus › Alusetu rikastumine

3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Selle võlatunnistuse näol on tegemist iseseisva abstraktse kohustusega, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Kostja väitel majanduslikus mõttes hageja kohustust (võlgnevust kostja ees) võlatunnistuse andmisel ja ka peale seda ei eksisteerinud, võlatunnistusel ei ole võlaõiguslikku alust. Võlatunnistuse välja andnud isik võib võlatunnistuse alusel sooritatu alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. Kui võlatunnistusest tulenev nõue on kohustatud poole vastu juba esitatud, on alusetu rikastumise nõude sisuks nõude tagasiandmine. Vastavalt VÕS § 1027 peab isik andma teisele isikule välja õigusliku aluseta saadu. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 võib isik, kes on teisele isikule midagi üle andnud kohustuse täitmisena, nõuda saajalt saadu tagasi, kui kohustust ei ole olemas. Võlatunnistuse andmisel ei olnud olemas hageja kohustust kostja ees ning hageja nõuab võlatunnistusest tuleneva nõude tagasiandmist alates 10. novembrist 2005 summas 27 500 krooni koos kõrvalnõuetega (viivistega). Oma vastuväidete tõendamiseks on kostja esitanud 27. jaanuari 1999 arve – müügitšekk nr 1 summale 45 500 (tl 30). Kostja väitel on see arve-müügitšekk tõendiks selle kohta, et küttepuude eest onn tegelikult tasutud ja võlatunnistuse on kostja andnud hageja psüühilise surve tõttu. Oma väidete tõendamiseks on kostja toetutud ka tunnistajate Eha Aasa ja Janek Aasa ütlustele.

Kostja vastuhagi esemeks on nõue 27 000 krooni hagejalt aluselt rikastumisest saadu tagastamiseks. Kostja väitel on 27 000 krooni rahasumma koos viivistega, mis kohtutäituri vahendusel on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud tulenevalt võlasuhtest. Kostja väide tema psüühilises survestamises hageja poolt ei leidnud kohtus tõendamist. See väide on paljasõnaline. Tunnistaja Eha Aasa kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et müügitšeki on kostja Kadri Baranova palvel Eha Aasa poolt kirjutatud; Kadri Baranaova elas tol ajal hageja juures ja kapis olid tühjad pitsatiga tšekid olemas. Eha Aasa ütlustest nähtuvalt, et hageja abikaasana abistas ta hagejat tol korral raamatupidamislikus asjaajamises aga abikaasa eest ta kusagile alla ei kirjutanud. Tunnistaja väitel ei tea ta, et kostja oleks selle tšeki alusel sularahas hagejale tasunud. Tunnistaja Janek Aasa kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta teab võlatunnistuse olemasolust ja elas sel ajal kostjaga koos. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kandis kord kostjale raha 5 000 krooni võla tasumiseks. Tegelikku tasumist kostja poolt tunnistaja ei tea. Tunnistaja Eha Aasa ütlustest ei saa järeldada asjaolu, et kostja esitatud tšeki alusel toimus ka võla 45 000 krooni tasumine Jaan Aasale. Tunnistaja Janek Aasa ütlustest järeldub, et ta teadis võlatunnistuse olemasolust ning võlatunnistuse andmise täpsemaid asjaolusid ta ei tea ega ka võla tasumise konkreetseid asjaolusid enne võlatunnistuse andmist. Kostja kohtule esitatud 27. jaanuari 1999 arve – müügitšekk ei tõenda asjaolu, et kostja ka reaalselt selle tšeki alusel hagejale 45 000 krooni tasunud on. Kostja vastuhagi on alusetu, ega põhine usaldusväärsetele faktilistele asjaoludele. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine VÕS 101 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS 101 lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmise viivitamisel viivist. Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata eelkõige hagi rahuldamise tõttu. Kohus osundab veel asjaolule, et vastuhagi puhul võlatunnistusest tulenevas nõudes, on alusetu rikastumise nõude sisuks nõude tagasiandmine, mida kostja ei ole taotlenud.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.