Harju Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Määruse tegemise aeg ja koht
23.04.2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-91840
Tsiviilasi
L L, H L ja A L hagi A-VR vastu 28 545.80 krooni võla väljamõistmiseks Menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja L L (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja H L (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja A L (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja A-VR (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja advokaat Timo Kullerkupp Kirjalik menetlus
Kostja tasub põleti remondi kulu vastavalt majahalduri poolt esitatud kommunaalteenuste maksekviitungile summas 1369.50 krooni (üks tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa krooni 50 senti), millele lisatakse OÜ S poolt esitatud 22.12.2007 arve koopia.
Kohustus tasuda kogu elamut varustavate tehnosüsteemide avariide (rikete) likvideerimise eest on sätestatud ka hagejate ja kostja vahel sõlmitud Ühise Tegutsemise Lepingus (punkt 4). 1.5 Hagejate ja kostja vahel sõlmitud Ühise Tegutsemise lepingut tuleb alates käesoleva
kokkuleppe jõustumisest tõlgendada selliselt, et on välistatud mistahes oluliste muudatuste või investeeringute tegemine ilma kõigi kaasomanike selgelt väljendatud nõusolekuta. Juhul, kui puudub kõigi kaasomanike selgelt väljendatud nõusolek, puudub otsuse ja kulutused teinud kaasomanikel õigus nõuda kulude hüvitamist mittenõustunud kaasomanikult. Nõusoleku mitte andmine peab olema põhjendatud. Nõusoleku mitte andmine on igal juhul piiratud hea usu põhimõttest tulenevate kohustustega.
Harju Maakohtu menetluses on L L, H L ja A L hagi A-VR vastu 28 545.80 krooni võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on korterelamu Tallinnas, Xxx poolte kaasomandis. Hagejate nõue tuleb asjaolust, et 2005.a septembris rekonstrueeriti elamu keskküttesüsteemi, aga kostja keeldus tasumast puidugraanulikütte paigaldamise eest ega küttematerjali eest kütteperioodil 2005/2006 ega 05.02.2008.a. Samuti ei ole kostja tasunud põleti remondi eest vastavalt 21.12.2007.a arvele. 15.04.2009.a esitasid pooled kohtule sõlmitud kompromisslepingu ja taotluse menetluse lõpetamiseks.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus on selgitanud pooltele kompromissi sõlmimise tagajärgi. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole leppinud kokku teisiti. Kuna pooled ei on kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.