Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-08-65355
Otsuse kuupäev
22. aprill 2009 ( tagaseljaotsus)
Kohtunik
Silvi Maiste
Kohtuasi
AS EMT hagi Tiit Reimal vastu võlgnevuse 5064,32 krooni nõudes AS EMT (registrikood 10096159, aadress Valge 16, 19095 Tallinn ) Eerika Erlach ( Lindorff Eesti AS; aadress Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Tiit Reimal (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress teadmata )
Hageja Hageja esindaja Kostja
Resolutsioon Välja mõista kostjalt Tiit Reimalilt AS EMT kasuks võlg 5 064 (viis tuhat kuuskümmend neli) krooni 32 senti, sellest põhinõue summas 2 532 (kaks tuhat viissada kolmkümmend kaks) krooni 66 senti, viivis summas 2 056 (kaks tuhat viiskümmend kuus) krooni 66 senti, kulutuste hüvitamise nõue summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) krooni. Välja mõista Tiit Reimalilt menetluskulu 1 530 (üks tuhat viissada kolmkümmend) krooni AS EMT kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud 11.02.2009 kohtule kirjaliku taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1, § 115 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 250 krooni, menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 1 180 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 350 (1180+250+100) krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.