2-09-10027/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS (hageja) esitas 11.03.2009 kohtule hagi A A`e (kostja) vastu võlgnevuse 134 396.36 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2007 käenduseta väikelaenulepingu (leping 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 125 000 krooni, intressimääraga 14 % aastas. Lepingu p 13.3 kohaselt kui hageja ütleb lepingu üles, tuleb kostjal tasuda ühekordne trahv kuni 1% varaliste kohustuste summast. 08.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev kaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16 % aastas. Kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, mistõttu hageja ütles 27.06.2008 lepingud üles. Kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 130 074.20 krooni, millest põhiosa on 114 429.24 krooni, intress 7 899.19 krooni, põhivõla viivis 7 514.35 krooni, leppetrahv 216.98 ja leppetrahvi viivis 14.44 krooni. Kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 4 322.16 krooni, millest põhiosa on 3 851.25 krooni, intress 76.95 krooni ja põhivõla viivis 393.96 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (114 429.24 + 3 851.25 krooni, kokku 118 280.49 krooni) EKP intress+7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 17.03.2009 edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

2-09-10027 loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud 15.09.2007 laenulepingust ja 08.10.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust . Kuna kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidilepingute alusel tasumata põhiosa, intressi ja viivise osas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 09.03.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 10.03.2009. Leppetrahvi nõue summas 216.98 krooni ja leppetrahvi viivise nõude summas 14.44 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 32-1-120-08). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 12 500 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 12 500 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).