Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-11750
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.04.2009.a.
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
OÜ W(pankrotis) hagi AS SW (pankrotis) vastu võlgnevuse 1 248 309,80 krooni, viivise 21 443,97 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduses sätestatud suuruses põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni nõudes Hageja: OÜ W(pankrotis, reg.kood XXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur I Lepsoo (Vana-Posti 7, Tallinn 10146), lepinguline esindaja J Silm (Õigusbüroo Tehinger OÜ, VanaPosti 7, Tallinn 10146). Kostja: AS SW (pankrotis, reg.kood XXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur U Feldschmidt (AB UFeldschmidt, asukoht Gonsiori 21, tuba 214, Tallinn 10147).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud massikohustus summas 1 248 309,80 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduses sätestatud suuruses põhinõudelt kuni põhikohustuse täitmiseni.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Harju Maakohtu 19.09.2007.a. kohtumäärusega algatati AS SW pankrotimenetlus ning 11.10.2007.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega kuulutati välja AS SW pankrot . Pankrotihalduriks määrati UFeldschmidt. Teade pankroti välja kuulutamise kohta ilmus Ametlikes Teadaannetes 11.10.2007.a. AS SW (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus Harju Maakohtus 31.10.2007.a. 31.10.2007.a. võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valiti pankrotitoimkond, kinnitati pankrotihaldur ning otsustati ettevõtte tegevust mitte lõpetada ning võeti vastu halduri koostatud tervendamiskava AS SW (pankrotis) saneerimiseks. 04.jaanuari 2008.a. Harju Maakohtu määrusega algatati WOÜ pankrotimenetlus ning 11.02.2008.a. kuulutati välja WOÜ pankrot. Peale pankroti väljakuulutamist jätkas kostja majandustegevust ning hageja osutas kostjale teenuseid kokku summas 1 819 748,- krooni. Hageja on esitanud kostjale ajavahemikus 21.11.2007 – 03.01.2008 kokku 63 arvet mööblikomponentide ja teenuste kohta. Hageja ja kostja ei ole kordagi vaielnud nõude suuruse, töö kvaliteedi üle, mis annaks aluse kostjal keelduda arvete tasumisest. Kostja on jätnud osaliselt saadud kauba eest tasumata ning võlgneb hagejale 1 248 309,80 krooni. Hageja on arvestanud kostjale ka viivist ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised on kokku 22 443,97 krooni. Hageja soovib lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 15.09.2008.a. esitas hageja haginõude täpsustuse. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud enne kostja pankrotimenetluse väljakuulutamist sõlmitud mööblidetailide valmistamiseks töövõtuleping. Nimetatud lepinguga kohustus hageja valmistama kostjale mööblidetaile. 11.10.2007.a. kohtuotsusega kuulutati välja kostja pankrot. 31.10.2007.a. toimunud esimesel võlausaldajate üldkoosolekul otsustati kostja tegevuse lõpetamine või mittelõpetamine otsustada peale 03.12.2007.a., kui on selgunud kompromissi võimalused. Sisuliselt jätkati ettevõtte äritegevust ja alustati tervendamiskava elluviimisega. 16.10.2007.a. sõlmis kostja pankrotihaldur kolmanda isikuga kokkuleppe kauba valmistamiseks. Nimetatud kokkuleppe täitmiseks jätkas haldur enne kostja pankrotimenetluse algatamist hagejaga sõlmitud lepingu alusel mööblidetailide tellimist ning hageja jätkas mööblidetailide tarnimist kostjale. Nimetatud tegevuse tulemusena on kostjal tekkinud hageja ees täitmata massikohustus 1 248 309,80 krooni ning hageja nõuab nimetatud kohustuse täitmist. Hageja lähtudes mõistlikkuse põhimõttest arvestab viiviseid alates 03.02.2008.a. (s.o. viimase arve maksetähtaeg). Hagi esitamise ajaks s.o. 31.03.2008.a. on kostja viivituses kohustuse täitmisega 57 kalendripäeva. Viivise suurus päevas on 376,21 krooni. Seega hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised on 21 443,97 krooni. Hageja soovib lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis võlaõigusseaduses sätestatud suuruses põhinõudelt, kuni kohtuotsuse täitmiseni.
Esimesel võlausaldajate koosolekul 31.10.2007.a. otsustati ettevõtte tegevuse üle otsustamine ja varade müügi küsimuse üle otsustamine võtta vastu peale 3.detsembrit 2007.a., kui on selgunud kompromissi võimalikkus. Seega ettevõte jätkas tegevust eeldusel, et tervendamiskava ja kompromiss võetakse vastu. Pankrotihaldur, lähtudes eeldusest, et tervendamiskava teostub, sõlmis 16.10.2007.a. peamise kauba ostjaga NOÜ kokkuleppe kauba valmistamiseks peamiselt kaubasaaja materjalist. Võlausaldajate üldkoosolekul 02.01.2008.a. tervendamiskava vastu ei võetud ja otsustati ettevõte likvideerida. Samas aga tuli tegevust jätkata kuni kokkuleppe täitmiseni. See aga tõi kaasa olukorra, kus massikohustuste jaoks ja menetlemiseks vara ei jätkunud.
Arvestuste kohaselt on hagejale massikohustusi täidetud 58,7 % ulatuses, mis vastab massikohustuste üldise tasemega (59,0%). Hageja on nõude arvestuses tuginenud mittetäielikele ja ebatäpsetele andmetele. Kostja pankrot kuulutati välja 11.10.2007.a. ning massikohustuste arvestus kostja pankrotimenetluses algab 12.10.2007.a. Alates 12.10.2007.a. on kostja tellinud tooteid hageja ettevõttes kokku 3 022 461,94 krooni ulatuses, millest rahaliselt on tasutud 212 500,00 krooni ja tasaarveldatud 1 5611 652,14 krooni, ehk kokku on tasutud ja tasaarveldatud 58,7 %. Seega on kostja võlg hagejale 1 248 309,80 krooni. Kostja tunnistab hagi summas 1 248 309,80 krooni. Kostja peab võlausaldajate ja massivõlausaldajate kohustused rahuldama PankS § 158 kehtestatud sätetest lähtuvalt.
PankrS § 148 lg 1 kohaselt massikohustused on: 1) pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused; 2) võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist; 3) võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksed; 4) juriidilisest isiku võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusevastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused; 5) muu kohustus, mida PankrS loeb massikohustuseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et peale kostja pankroti väljakuulutamist tellis kostja pankrotihaldur varem sõlmitud lepingu alusel hagejalt mööblidetaile, et tagada võlausaldajate nõuete rahuldamise pankrotivara arvelt. Tellitud mööblidetailidest on kostja poolt tasumata 1 248 309,80 krooni. Nõue on tekkinud ajavahemikul 12.10.2007.a. kuni 03.01.2008.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on massikohustusega, mille täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras (PankrS § 149 lg1). Kostja pankrotihalduri selgituste kohaselt on massikohustus osaliselt tasumata seoses sellega, et pankrotipesas ei jätku selleks vahendeid. Kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kooskõlas PankrS § 158 lg 1 kohtule viivitamatult teatama. Kooskõlas PankrS § 158 lg1 on kostja pankrotihaldur sellest kohtule teatanud (toimiku lk. 26-32). Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus tasumata massikohustuste suuruse osas, on hageja motiivid hagiga kohtusse pöördumiseks kohtule arusaamatud. Võlgnevus summas 1 248 309,80 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed tehakse pankrotivarast järjekorras, mis on sätestatud PankrS § 146. Kuivõrd massikohustus on osaliselt tasumata ja massikohustust võib võlgnikult nõuda pankrotimenetluse ajal üldkorras, kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivised kooskõlas VÕS § 113 lg1.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.