Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Määruse tegemise aeg ja koht
20.aprill 2009.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-12617
Tsiviilasi
Henrik Vilt’i taotlus riigi õigusabi kassatsiooni esitamiseks väärteomenetluses
Menetlustoiming
Riigi õigusabi otsustamine kohtumenetluses
Riigi õigusabi taotleja
Menetlusalune isik väärteoasjas: Henrik Vilt, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxcxxxxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
saamiseks
Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Asjaolud ja kohtu seisukoht 24.märtsil 2009.a. esitas Henrik Vilt Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks väärteoasjasjas nr 4-09-497 kassatsiooni esitamiseks. Harju Maakohus registreeris taotluse kohtute infosüsteemis tsiviilasjana nr 2-09-12617.05 ning saatis tsiviilasja oma 31.märtsi 2009.a. määrusega kohtualluvuse korras Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Henrik Vilt’i õigusabi taotlus tuleneb soovist kasutada kassatsiooniõigust väärteoasjas, milles kohus ei rahuldanud tema kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 155 lg 2 kohaselt kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuste eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 alusel määratakse riigi õigusabi andmise otsuses kindlaks riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus ja riigi õigusabi osutav advokaat.
Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise ning hinnanud neid kogumis ning kontrollinud esitatud andmeid, leiab, et taotleja majanduslik seisund vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Henrik Vilt ei tööta, on arvel töötuna ning saab töötutoetust alates 22.01.2009.a. Henrik Vilt`i deklareeritud tulu 2008.a. oli 33 339.00 krooni. Temale kuuluvale sõiduautole BMW reg.xxxxxxx on 10 korral seatud võõrandamise keelumärge ning pangakontol xxxxxxxxx on 08.04.2009.a. seisuga saldo xxxxxxx krooni. Pangakonto AS SEB Pangas on negatiivses jäägis xxxxxxxxxxxx krooni ulatuses. RÕAS § 7 lg 1 p 12 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Henrik Vilt taotleb õigusabi kassatsiooniõiguse kasutamiseks väärteoasjas nr 4-09-497. Henrik Vilt esitas 13.jaanuaril 2009.a. Pärnu Maakohtule kaebuse Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 30.detsembri 2008.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220082602393, millega H.Vilti karistati Liiklusseaduse § 742 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o. 1500.00 krooni ulatuses selle eest, et ta andis mootorsõiduki kasutajana juhtimise üle isikule, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus kaebust ei rahuldanud. Taotluse kohaselt on Henrik Vilt`ile asjast võimalik tulenev kasu 1500.00 krooni, mille tasumisest taotleja soovib vabaneda. Isiku esindajana väärteoasja kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisele kuluks esialgsete arvestuste kohaselt vastavalt Justiitsministeeriumi 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-le 11 lg 2 750.00 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 550.00 krooni korra eest (määruse § 18 lg 1 p 3), sõidukulu kas Paidest Tallinna või Tallinnast Paidesse vähemalt 400.00 krooni (2 krooni kilomeeter). Seega esialgsete arvestuste kohaselt minimaalselt 1700.00 krooni ning riigi õigusabi osutamise tegelik tasu suurus ja kulud võivad osutuda oluliselt suuremaks. Seega on riigi eeldatavad kulud õigusabile suuremad kui taotlejale asjast tulenev kasu. Kohus asub seisukohale, et taotlejale asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile, mistõttu tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.
Ingrid Niinemägi Kohtunik Jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2009.a. määrusega nr 4-09-497 - muutmata
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.