Võlaõigus › Seltsingulepingud

S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus on 1/3 mõttelist osa. Pooled hindavad kogu kinnistu väärtuseks 565 000 krooni. Pooled lepivad kokku, et eespoolmärgitud korteriomandist läheb 1/2 mõttelist osa S.M.R.i, isikukood: xxxxxxxxxxx,elukoht: xxxxxx xx-x , xxxxxxx xxxxx omandisse ja 1/2 mõttelist osa R.R.i, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxxx omandisse. S.M.R.i ja R.R.i ema P.J. kohustub tasuma S.R.ile kuuluva osa korteriomandist välja summas 188333 krooni. Pooled taotlevad Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna poolt eespoolnimetatud korteriomandi osas ajaõiguskande tegemist ja taotlevad teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriossa nr.2959239 omaniku muutmise kanne, mille kohaselt kustutada korteriomandi omanikuna kinnistusregistrist A.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja kanda kinnistusregistrisse uute kaasomanikena 1/2 mõttelises osas S.M.R., isikukood: xxxxxxxxxxx,elukoht: xxxxxxx xx-x , xxxxxxx xxxxxx ja 1/2 mõttelises osas R.R., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxxx. 1.2.A.R.i nimele on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna kinnistusregistri ossa nr. 1477839 kantud elamumaast, Viljandi linn, Vahtra t.24 , suurusega 528m2, millel asub elamu , 1/8 mõttelist osa. Nimetatud kinnistu on A.R.i pärandvara ja kuulub jagamisele kolme A.R.i lapse S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa. Pooled taotlevad Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna poolt eespoolnimetatud kinnisasja registriossa ajaõiguskande tegemist ja taotlevad teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriossa nr.1477839 omaniku muutmise kanne, mille kohaselt kustutada kinnistusregistrist kaasomanikuna A.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja kanda kinnistusregistrisse uute kaasomanikena 1/24 mõttelises osas S.M.R., isikukood: xxxxxxxxxxx,elukoht: xxxxxx xx-x , xxxxxxxx xxxxx ja 1/24 mõttelises osas R.R., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxxx ja 1/24 mõttelises osas S.R. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx xxx xx, xxxxxxxx.

Pooled taotlevad Riiklikus Autoregistrikeskuses A.R.i nimele registreeritud sõiduauto Ford Focus /DNW/DN, registreerimismärgiga 843 MFU, iD kood F8060511024 ümberregistreerida A.R.i nimelt P.J.u (isikukood:47411176010) nimele. 1.5.A.R.i nimele on registreeritud Riiklikus Autoregistrikeskuses sõiduauto Renault G , kaubanduslik nimetus Laguna, ID-kood M8050603079, registreerimismärk 426MEX. Nimetatud vara on A.R.i ja P.J.u seltsingu vara, millest 1/2 mõttelist osa kuulub seltsingu kohaselt A.R.ile ja 1/2 mõttelist osa P.J.ule. Pooled hindavad sõiduauto väärtuseks 95 000 krooni. A.R.ile kuuluv 1/2 mõtteline osa sõiduautost läheb seaduse järgi pärimisele A.R.i laste S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa A.R.ile kuuluvast 1/2 mõttelisest osast. Pooled lepivad kokku, et nimetatud auto läheb S.R.i omandisse. Teostades P.J.u ja S.R.i vahelise võlgnevuse osas tasaarvelduse jääb P.J.u võlgnevuseks S.R.ile 81700 krooni. Pooled taotlevad Riiklikus Autoregistrikeskuses A.R.i nimele registreeritud sõiduauto Renault G , kaubanduslik nimetus Laguna, ID-kood M8050603079, registreerimismärk 426MEX ümberregistreerida A.R.i nimelt S.R.i (isikukood:xxxxxxxxxxx) nimele. 1.6.A.R.i nimele on registreeritud Riiklikus Autoregistrikeskuses sõiduauto Audi A4, registreerimismärgiga 685AXJ. Nimetatud vara on A.R.i ja P.J.u seltsingu vara, millest 1/2 mõttelist osa kuulub seltsingu kohaselt A.R.ile ja 1/2 mõttelist osa P.J.ule. Pooled hindavad sõiduauto väärtuseks 20000 krooni. A.R.ile kuuluv 1/2 mõtteline osa sõiduautost läheb seaduse järgi pärimisele A.R.i laste S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa A.R.ile kuuluvast 1/2 mõttelisest osast. Pooled lepivad kokku, et nimetatud auto läheb P.J.u omandisse. Seoses antud auto üleminekuga P.J.u omandisse kasvab P.J.u võlgnevus S.R.ile 3333 krooni võrra ja P.J.u võlgnevus S.R.ile on (81700+3333) 85 033 krooni. Pooled taotlevad Riiklikus Autoregistrikeskuses A.R.i nimele registreeritud sõiduauto Audi A4, registreerimismärgiga 685AXJ ümberregistreerimist P.J.u (isikukood:xxxxxxxxxxx) nimele. 1.7.A.R.i nimele on registreeritud Riiklikus Autoregistrikeskuses alljägnevad lammutamisele kuuluv sõiduauto: -Opel Vectra, registreerimismärgiga 782TDO Peale selle kuulus A.R.ile veel sõiduauto -Opel Vectra-A/87/89, registreerimismärgiga 448AUF, mis ei ole ARK-is arvel. Nimetatud vara on A.R.i ja P.J.u seltsingu vara, millest 1/2 mõttelist osa kuulub seltsingu kohaselt A.R.ile ja 1/2 mõttelist osa P.J.ule. Pooled hindavad sõiduautode koguväärtuseks 5000 krooni. A.R.ile kuuluv 1/2 mõtteline osa sõiduautost läheb seaduse järgi pärimisele A.R.i laste S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa A.R.ile kuuluvast 1/2 mõttelisest osast. Pooled lepivad kokku, et nimetatud autod lähevad P.J.u omandisse. Seoses antud autode üleminekuga P.J.u omandisse kasvab P.J.u võlgnevus S.R.ile 833 krooni võrra ja P.J.u võlgnevuse summaks S.R.ile moodustaks (85033+833) 85866 krooni. Pooled taotlevad Riiklikus Autoregistrikeskuses A.R.i nimele registreeritud sõiduauto: Opel Vectra, registreerimismärgiga 782TDO ümberregistreerimist P.J.u (isikukood:xxxxxxxxxxx) nimele või kustutamist Riiklikust Autoregistrist. 1.8.A.R.i arvelduskontol nr.221011675122 Hansapangas (Swedbank) on rahaline jääk summas 844,53 krooni. Nimetatud rahasumma on A.R.i pärandvara ja kuulub jagamisele kolme A.R.i lapse S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa. Pooled lepivad kokku, et nimetatud rahasumma summa läheb A.R.i pärandina S.R.ile. Seoses sellega väheneb P.J.u võlgnevus S.R.ile 563 krooni võrra.

Teostades tasaarvelduse jääb P.J.u võlgnevuse summaks S.R.ile (85866-563) 85303 krooni.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Sisulist tähendust ei oma asjaolu, et kompromiss on dateeritud päev tegelikust hilisemana. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.