Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

2-09-8547 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik OÜL seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 02.03.2009 avalduse OÜL pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 17.03.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutiseks halduriks L Pähnapuu. 01.04.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal puuduvad võlgnikul varad. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi kokku 169 110.20 krooni. Ajutine haldur asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseid ei ole saanud ajutine haldur kindlaks teha, kuna ettevõttel puudub alates 2008. aastast raamatupidamine, mille korraldamine on aga juhatuse ülesanne. Ajutise halduri aruandest nähtub muu hulgas, et võlgniku juhatuse liikme käitumises võivad esineda juhtimisvea tunnused PankrS § 28 mõttes. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega ning raamatupidamiskohustuse mittetäitmisega tekitati võlausaldajatele kahju 169 110 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluses tehtavaid kulutusi kanda.

II Kohtuistung 01.04.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara

2-09-8547 koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. ÄS 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seadus (edaspidi RpS) § 16 p 7 sätestab, et objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; RpS § 16 p 9 sätestab, et avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; RpS § 16 p 10 sätestab, et sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. OÜL seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 02.03.2009 avalduse OÜL pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku juhatuse liikme seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; pangatehingute väljavõte; teatis maksuvõlgnevuste kohta; 2005.a, 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruanded – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008.a. Võlgnikul puudub 2008.a ja 2009.a raamatupidamisalane aruandlus. Võlgniku 2007.a bilansi

2-09-8547 kohaselt on võlgnikul raha 702 766 krooni, millest kassa jääk seisuga 31.12.2007 on 685 249 krooni. Võlgniku seadusliku esindaja 01.04.2009 toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt seda raha ei ole olemas, kuna juba 2000. aastate alguses tekkis äriühingul omakapitaliga probleeme, mis lootuses paremale tulevikule lahendati nii, et juhatuse liige andis ettevõttele kahjumi katteks võlgu ilma tagasimakse kohustuseta, tegelikkuses aga seda laenu andmist ei toimunud, vaid kõik vormistati ainult paberil. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et võlgnikul puudub 2007.a bilansis varana kajastatud raha. Samuti on ettevõttel 2007.a bilansi kohaselt põhivara soetusmaksumuses 122 597 krooni, mille kohta andmed puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul puudub pankrotimenetluse algatamise seisuga vara, kohustusi on võlgnikul 169 110.20 krooni väärtuses. Võlgniku seadusliku esindaja seletuse kohaselt on ettevõte 5 viimase aasta jooksul tegutsenud kahjumlikult ning käesoleval ajal puudub ettevõttel käive. Viimased töötajad lahkusid ettevõttest 2008.a, misjärel ettevõte ütles rendilepingu ülese (tl 15). Võlgnikul puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks, samuti ei ole keegi nõus eraldama võlgnikule täiendavaid vahendeid tegevuse jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara 169 110.20 krooni võrra ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2004 oli 385 093 krooni, seisuga 31.12.2005 273 132 krooni, seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital 291 484 krooni ja seisuga 31.12.2007 338 442 krooni. Võlgniku seadusliku esindaja on 01.04.2009 toimunud kohtuistungil selgitanud, et seda raha ei ole olemas, kuna juba 2000. aastate alguses tekkis äriühingul omakapitaliga probleeme, mis lootuses paremale tulevikule lahendati nii, et juhatuse liige andis ettevõttele kahjumi katteks võlgu ilma tagasimakse kohustuseta, tegelikkuses aga seda laenu andmist ei toimunud, laenu andmine vormistati vaid paberil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku seaduslik esindaja on omaks võtnud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja juba 2000. aastate alguses. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Äriregistri andmetel on võlgniku osakapitali suuruseks 500 000 krooni, seega tulenevalt ÄS § 176 pidi võlgniku omakapital olema vähemalt 250 000 krooni. Kuna võlgniku seaduslik esindaja on omaks võtnud, et ÄS § 176 nõuetele vastav omakapital saavutati vaid läbi fiktiivse laenulepingu vormistamise, siis ei vasta võlgniku omakapital nõuetele alates 2000. aastate algusest. Nimetatud tähtaja on võlgniku seaduslik esindaja omaks võtnud ning täpsema tähtaja väljaselgitamiseks puuduvad kohtul raamatupidamisdokumendid. Tulenevalt ÄS § 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2000. aastate alguses, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 02.03.2009. Kuna võlgniku juhatuse liige on vaatamata ettevõtte maksejõuetuse väljakujunemisele 2000. aastate alguses esitanud äriühingu pankrotiavalduse kohtule alles 02.03.2009 olukorras, kus juhtorgani liige oli teadlik ettevõtte maksejõuetusest ning varjas nimetatut fiktiivsete, tagastamatute laenulepingute sõlmimisega ning pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega toime pannud raske juhtimisvea.

2-09-8547 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnik edastanud ajutisele pankrotihaldurile 2008.a ja 2009.a raamatupidamisaruandeid. Võlgniku juhatuse liikme 06.04.2009 seletuse kohaselt on võlgnik esitanud kuni käesoleva ajani Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioonid, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid. Nimetatud seisukohta kinnitab Maksu- ja Tolliameti 02.04.2009 tõend. Võlgniku seadusliku esindaja 01.04.2009 toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt on ta esitanud kõik ettevõtte raamatupidamisdokumendid AST. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule AST 02.05.2008 teatise, milles võlgnikule teatatakse, et seoses võlgnevusega summas 51 567.20 krooni peatatakse võlgniku ettevõtte teenindamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku kohustused AST ees on ka käesoleval ajal 51 567.20 krooni, siis järelikult ei ole raamatupidamisettevõte teenuste osutamist jätkanud. Ajutisele pankrotihaldurile on esitamata võlgniku 2008.a ja 2009.a raamatupidamisaruanded, mis näitab, et võlgniku raamatupidamine on nõuetekohaselt korraldamata, seega ei oma tähtsust aruannete esitamine Maksu- ja Tolliametile. Lisaks nimetatule on võlgnik rikkunud raamatupidamise korraldamisel RpS § 16 p 7 tulenevat objektiivsuse printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Samuti on võlgniku juhatuse liige rikkunud RpS § 16 p 9 tulenevat avalikustamise printsiipi, mille kohaselt esitatakse raamatupidamise aruandes kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate ning RpS § 16 p 10 tulenevat sisu ülimuslikkuse printsiipi, mis seisneb majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Eeltoodud printsiipe rikkudes on võlgniku juhatuse liige kajastanud äriühingu bilansis äriühingu poolt fiktiivse, tagastamatu laenu saamist, mille tulemusel ettevõtte omakapital vastas näiliselt kehtestatud nõuetele, mille tagajärjel ettevõtte raamatupidamise aruannetes kajastuv informatsioon ettevõtte majandustulemustest ei vastanud tegelikkusele. KarS § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse teadvalt rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle ülesandeks ÄS § 183 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustus ja kes nimetatud kohustust rikkus, millest tulenevalt oli võlgniku bilansis alates 2000. aastate algusest kajastatud võlgniku vara ebaõigesti, mille tulemusel jäi võlgniku ettevõttest mulje, kui maksejõulisest ettevõttest, toime pannud raske juhtimisvea. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt peab osaühingu juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks täitnud ÄS § 171 lg 2 p 1 tuleneva osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse. KarS § 380 kohaselt on süütegu juhatuse liime poolt osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine olukorras, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Kuna osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜL ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜL pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-09-8547

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.