Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-62683
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
16.04.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kentmanni 13, Tallinn Liili Lauri
Kohtuasi
M S hagiavaldus OÜ P vastu töötasu nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
10.03.2009
Menetlusosalised
Hageja : M S, isikukood xxx, elukoht xxx Kostja: OÜ P, registrikood xxx, asukoht xxx
Resolutsioon
Kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja M Tammaru Hagi jätta rahuldamata.
ja
kostja
Menetluskulude jaotus. Jätta asja menetluskulud täies ulatuses hageja M S kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt palub hageja, et kostja maksaks välja töölepingu nr 2 punktis 4.1 märgitud põhipalga 8700 krooni. Kostja ei ole tasunud hagejale 2008 aasta aprilli, mai ja juuni
kuu eest. Hageja sai M Tammarult lisatasutabelid töötariifidega vastavalt töö eripärale, töölepingu punktile nr 4.2 ja lisatasude arvestamise lehe, kuhu märkis tehtud töö. Selle alusel maksti välja ainult lisatasu, põhipalk jäeti aga tasumata. Kokku on välja maksmata põhipalk 26 100 krooni ulatuses, kohtutäituri abiga on saadud vaid 2200 krooni. Kostja vastus. Kostja hagiavalduses toodud nõuet ei tunnista. Hageja omakäelisel loetelul kirjega lisatasude arvestamine ei ole tööandja esindaja kinnitavaid allkirju, dokument ei vasta tõendi vormi nõuetele. Tõend nimetusega lisatasu ja töötariifid on hageja poolt copy paste kopeeritud tööandja koduleheküljel asuvast hinnakirjast ning toodete hindade asemele on trükitud numbrid hageja oma äranägemise järgi. Poolte vahel toimusid läbirääkimised selliste tasude võimalikuks maksmiseks, sellisel juhul oleks kokkuleppel muudetud töötasustamise süsteemi tervikuna ja tasumine oleks toimunud tulevikus tükitöö alusel. Kui lepitakse kokku töötariifides, mida makstakse lisaks põhipalgale vormistatakse kahepoolne kokkulepe, töötasu selles ulatuses, mis pooled lepingut sõlmised kokku leppisid, on töötajale välja makstud. Töölepingu punktis 4.1 on kokku lepitud töötaja palgamäär 8700 krooni ja see on tasutud, palgasüsteemi kehtestab tööandja. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud töölepingu nr 2 kohaselt asus hageja OÜ P tööle 19.03.2008 puusepa ametikohale, lepingu punkt 4.1 kajastab töötaja põhipalga suurust, milleks on 8700 krooni, punktis 4.2 on määratletud, et lisatasu makstakse töötariifide alusel ja vastavalt töö eripärale ning tasu suurus määratakse juhatuse käskkirjaga. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja Hansapanga kontole nr xxxxxxxxxxxx on ajavahemikul 19.03. 2008 kuni 01.07.2008 tööandja poolt tasutud 10.04.2008 summa 2000 krooni märkega palk märts, 10.05.2008 summa 11 372 krooni märkega palk aprill, 10.06.2008 summa 8798 krooni märkega palk mai, 01.07.2008 krooni summa 10 431 krooni märkega palk juuni koos puhkusetasuga ( tlk 21- 23). Töösuhe poolte vahel on lõppenud
Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue tõendatud saamata jäänud palga osas, hageja arvates sai ta vaid lisatasu, kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et kostjaga oli töölepingu sõlmimisel kokku lepitud põhipalk ja lisatasu tuli määrata vastavalt käskkirjale. Kohus loeb hageja pangakonto väljavõttega tõendatuks, et hageja on töölepingus kokkulepitud palga täies ulatuses kätte saanud ja puudub alus talle palga välja mõistmiseks. Palgaseaduse ( PalS) § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. Töölepingu p 2.3 kohaselt oli hageja töö sisuks puitmaterjalist toodangu valmistamine, materjali vastuvõtt ja laadimine töökotta, töökoja korrashoid ja valmistoodangu transportimine klientidele. PalS § 2 lg 4 sätestab lisatasuks summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana töö eest tööandja ühepoolse otsuse alusel. Põhjendatuks tuleb lugeda kostja seisukoht, et ta ei ole sellises ulatuses lisatasu arvestanud, mida hageja loeb saaduks just lisatasuna, sest vastavalt PalS § - le 11 lg 1 kehtestab palgasüsteemid tööandja. Kohtule esitatud tellimus - saateleht ( tlk 24- 26) kajastab vaid klientide tellimusi, M S poolt koostatud lisatasu arvestust ( tlk 27 ja 28) ei saa arvestaja tööandja poolt koostatud palgaarvestuslehena PalS § 11 lg 1 mõttes. ITVL § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, lg 3 kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonis on kostja esitanud töötasu käskkirja nr 5/2008, millest nähtub, et hagejale on arvestatud lisatasu maikuus 2120 krooni ja aprillis 5465 krooni. Kohtuistungil, mis toimus 10.03.2009, selgitas kostja esindaja, et ülekandes sisaldus nii palk kui lisatasu, mis on kooskõlas hageja palgaarvestuslehega ( töövaidluskomisjoni tlk 65). Palgaarvestuslehest ilmneb, et märtsis töötas hageja 4 päeva, saades töötasu 2000 krooni, aprillis töötas 22 päeva ja töötasu sai 8700 krooni ning lisatasuks oli arvestad 5465 krooni, seega maksti välja 11 372 krooni, mais töötas 22 päeva saades töötasu 8700 krooni ning lisatasu oli arvestatud 2120 krooni ja juunis sai töötasu 8700 krooni ja lisatasu 1279 krooni, puhkusetasuks oli arvestatud 2964 krooni. Nimetatud summad on ka välja makstud, mida tõendab pangakonto väljavõte. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest, kohus esitatud asjaolude põhjal hagi põhjendatuks ei pea. Töövaidluskomisjoni otsusega on ITVS § 27 lg 1 p 1 kohaselt viivitamatult täitmisele määratud aprilli ja maikuu palk 8700 krooni, mis kuulub tagasitäitmisele hagejalt, kuivõrd asja sisulise arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud palga maksmata jätmine.
Menetluskulude jaotus ja hagi hind. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ei võeta riigilõivu järgmiste toimingute eest: palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest
vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.