Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-27319
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Andrian Samkov vastu 54 578.45 krooni ja lisanduva viivise nõudes Menetlusosalised ja nende hageja BIGBANK AS, rk 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu; esindajad hageja esindaja Anastassia Rjabova;
Menetlus
kostja Andrian Samkov, kirjalik
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Kohtuotsusele on hagejal õigus selle rahuldamata jäetud osas esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 15.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600427/15st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29.36% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 27 054.65 krooni. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe nr 1 lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Sama kokkuleppega kinnitas kostja, et selle sõlmimise seisuga on tal täitmata rahalised kohustused hageja ees summas 56 101.17 krooni, millest eelnimetatud intress 24 938.97 krooni annulleeriti. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 1162.20 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 31 162.20 krooni. Kokkuleppe alusel muudeti ka lepingus sätestatud intressimäära ning alates 18.04.2006 loeti uueks intressimääraks 25.03% uuelt krediidisummalt aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingutele Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. 01.07.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 54 578.45 krooni, millest 30 913.80 krooni on tagastamata krediidisumma, 5494.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6182.76 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 11 187.44 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, ning samuti mõista kostjalt alates 30.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25.03% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.
Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29.01.2009. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 15.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600427/15st maksegraafiku ja üldtingimustega, 18.04.2006 kokkuleppega nr 1, kostjale19.05.2006, 04.09.2006, 26.09.2006, 25.10.2006, 23.11.2006 ja 19.12.2006 saadetud meeletuletuskirjadega, 01.02.2007 ja 23.03.2007 kostjale saadetud krediidilepingu ülesütlemishoiatustega, 27.04.2007 kostjale saadetud krediidilepingu ülesütlemisavaldusega, hageja poolt kehtestatud hinnakirjaga, ning viivise arvestusega. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata Kohus leiab, et hagi tuleb antud juhul jätta rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi väljamõistmist kostjalt summas 6182.76 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega ei ole hagejal antud juhul võimalik nõuda kostjalt leppetrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või
võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 48 395.69 krooni, millest 30 913.80 krooni on tagastamata krediidisumma, 5494.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 11 187.44 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, ning lisaks mõistab kostjalt alates 30.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni hageja kasuks välja viivise 25.03% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi summas 6182.76 krooni väljamõistmist kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hageja ja kostja vahel jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 48 395.69 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 89% algsest nõudest (48 395.69x100/54 578.45=88.67). Seega tuleb menetluskulud jätta 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.