Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(5)

2-08-27446 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt elavad hageja, kostja ja nende lapsed koos eluruumis aadressil xxx Eluruumiks oleva korteriomandi omandas hageja 28. novembril 2005. Hageja ja kostja abielu lahutati 02. juulil 2004. Kostja on keeldunud sõlmimast üürilepingut korteri kasutamiseks. Hageja esitas 14. aprillil 2008 kostjale nõude vabastada korter hiljemalt 01. maiks 2008. Kostja hageja nõudele ei reageerinud. Hageja leiab, et kostja valdab asja ilma õigusliku aluseta ning hagejal kui omanikul on õigus nõuda asi kostja ebaseaduslikust valdusest välja. Hageja palub tunnistada kostja valdus korteri aadressil xxx suhtes ebaseaduslikuks; nõuda välja kostja ebaseaduslikust valdusest eluruum aadressil xxx hageja valdusesse; tõsta kostja välja korterist nr x elamus xxx Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kohtuotsus lahutuse ja elatise väljamõistmises (t.l.-2-4); korteri ostu-müügi leping (t.l.-5-15); kinnistusraamatu väljatrükk (t.l.16); teade 28. märtsist 2008 (t.l.-17); teade 14. aprillist 2008 (t.l.-18). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. Hageja selgitas, et kostja elab hageja korteris. Hageja väitel registreeris ta ise kostja vaidlusalusesse korterisse, kuna arvas, et ehk kooselu veel sujub. Kuna kostja ei tasu pangalaenu ja korteri kommunaalkulude eest ning pidevalt rikub hageja ja laste rahu, kuritarvitab alkoholi, leiab hageja, et kooselu kostjaga samas korteris on võimatu. Kostja korteri eest ei maksa ja keeldus sõlmimast üürilepingut. Palub hagi rahuldada . Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt elavad nad korteris nagu üks pere. Kostja väitel võttis hageja korteri ostmiseks laenu ning kostja on sealjuures käendaja. Kostja selgitab, et ta on hagejale üle kandnud raha ning samuti on ta andnud hagejale ka sularaha. Kostja nõustub, et korter kuulub hagejale ning kostjal puuduvad õigused sellele korterile. Samas esitab kostja vastuväite, et nende ühised lapsed elavad ka selles korteris ning ta on tasunud kommunaalkulusid. Kostja nõustub, et sularaha andmist hagejale ta tõendada ei saa. Raha on andnud pere ülalpidamiseks. Kostja esitas kohtuistungil oma väidete kinnitamiseks tõendi - panga väljavõtte (t.l.-62-76).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2(5)

2-08-27446 Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõueteks on: tunnistada kostja valdus korteri aadressil xxx suhtes ebaseaduslikuks; nõuda välja kostja ebaseaduslikust valdusest eluruum aadressil xxx hageja valdusesse; tõsta kostja välja korterist nr x elamus xxx. Hageja väitel valdab kostja asja ebaseaduslikult. Kostja korteri kasutamise eest raha ei maksa, on vahel raha andnud lapse ülalpidamiseks, toiduks ja ka korteri kuludeks. Üürilepingu sõlmimisest kostja keeldus. Alates 2009 jaanuarist on kostja töötu ja raha ei ole andnud, kostja kuritarvitab alkoholi, rikkudes sellega hageja ja laste rahu ja ühes korteris elamine on võimatu. Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja esitab vastuväite, et pooled elavad korteris nagu üks pere korteris elavad poolte ühised lapsed, kostja on tasunud kommunaalkulude eest ning ta on hagejale üle kandnud raha ja samuti on ta andnud hagejale ka sularaha. Kostja väitel on ta hageja poolt korteri ostmiseks sõlmitud laenulepingu käendaja. Kohtus tuvastas, et kinnistusraamatu kohaselt on hageja korteriomandi xxx omanik alates 13. detsembrist 2005 (t.l.-16). Poolte abielu on lahutatud Viru Maakohtu 02. juuli 2004 kohtuotsusega, kohtuotsus jõustus 13. juulil 2004 (t.l.-2-4). Kohus leiab, et hageja on vaidlusaluse korteri omandanud peale abielu lõppemist ning seega ei ole tegemist poolte ühisvaraga. Kostja korteriomandi omandiõiguse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on korteriomandi, asukohaga xxx ainuomanik. Lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1, omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 33 lg 1 kohaselt, valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on ning vastavalt AÕS § 34 lg 1 ja lg 2, valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Vaidlust ei ole, et kostja elab hagejale kuuluvas korteris ning seega valdab hageja korteriomandit. Hageja väitel puudus poolte vahel üürileping ja kostja kasutas korterit hageja nõusolekul tasuta. Kostja nõustus kohtuistungil, et tal puuduvad õigused vaidlusalusele korterile. Kostja kohtule tõendeid korteri valdamise aluste kohta ei esitanud. Kostja väited, et ta on korteri soetamiseks võetud laenu käendaja ja et poolte ühine laps elab samas korteris ning et kostja on tasunud kommunaalkulusid ja andnud hagejale raha, ei ole asjakohased, kuna ei puuduta asjaolusid, mis viitaksid korteri valduse omandamisele. Kostja ei ole viidanud seadusele või tehingule, millest tuleneks õigus vallata hageja korteriomandit. Kostja tõend - panga väljavõte (t.l.-62-76), ei ole asjakohane, kuna tõendab kostja väidet raha maksmise kohta hagejale, mis ei ole asjassepuutuv. Samas on kostja kohustatud maksma kohtuotsuse alusel elatist. Kohus jõuab järeldusele, et kostja kasutas hageja korterit tasuta kasutamise lepingu alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 kohaselt, tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.

3(5)

2-08-27446 Võlaõigusseadus ei sätesta tasuta kasutamise lepingule kohustuslikku vormi ning seega võisid pooled sõlmida korteri kasutamise lepingu vormivabalt, s.o suuliselt või muul viisil tahteavaldusi vahetades (tegevusega). VÕS § 393 lg 3 kohaselt, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja väitel on ta esitanud 28. märtsil 2008 ja 14. aprillil 2008 kostjale avalduse (t.l.-17,18), milles teatab, et soovib korteri vabastamist hiljemalt 01. maiks 2008. Kostja väitis kohtuistungil 10. märtsil 2009, et ta ei ole hageja poolt esitatud avaldust korteri vabastamiseks kätte saanud. Kohus andis kostjale üle materjalid, kus oli ka teada korteri vabastamise kohta. Lähtuvalt VÕS § 195 lg 1 – 3, lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Lepingu ülesütlemine on ühe lepingupoole kujundusõigus ning selle maksma panemiseks piisab ühepoolse tahteavalduse teatavaks tegemisest teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et hageja on oma tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks kostjale teatavaks teinud, kuna kostja on hageja avaldusest teada saanud vähemalt 10. märtsi 2009 kohtuistungi seisuga ning sellest tulenevalt loeb kohus, et kostja on hageja tahteavalduse tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks kätte saanud. Kohus järeldab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud korteri, asukohaga xxx, tasuta kasutamise leping on lõppenud 10. märtsil 2009. Muid kostja poolt vaidlusaluse korteri õigusliku valdamise aluseid (üürileping) kohus ei tuvastanud. Lähtuvalt AÕS § 83 lg 1, valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohus ei tuvastanud, et kostjal oleks peale 10. märtsi 2009 olnud õigust korterit, asukohaga Uusküla 19-55 Narva, vallata ning seega valdab kostja hageja korterit ebaseaduslikult. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja valdus hageja korteri, asukohaga xxx, suhtes on ebaseaduslik. AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt, omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostja ei ole vaielnud vastu, et ta elab korteris, mis temale ei kuulu, vaid kuulub hagejale. Kohus tuvastas, et kostja valdab hageja asja ebaseaduslikult ning sellest tulenevalt tuleb kostjat kohustada välja andma korter, asukohaga xxx, hageja valdusesse. 4(5)

2-08-27446 Kostjat tuleb kohustada vabastama nimetatud korter ja tõsta ta välja eluruumist xxx. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Lõige 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.