Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-06-44099
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.04.2009. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-06-44099
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Mxxxx Vxxx vastu 1339,92 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
1339.92 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Külliki Tammik (Julianuse Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Kostja: MxxxxxVxxx ( end Txxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viibib Tallinna Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista Mxxx Vxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 580 (viissada kaheksakümmend) krooni 48 senti ja viivised 579 (viissada seitsekümmend üheksa) krooni 48 senti. Kohtukulude jaotus Jätta OÜ Aktiva Finats poolt kantud menetluskulud Mxxxx Vxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 29.12.2006.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxx Vxxxxxx 1339,92 krooni saamiseks. 19.11.2008.a saadeti avaldus menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Kohus jätkas menetlust hagimenetluses. 03.03.2009.a määrusega määras kohus asja menetlemiseks kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused 15.12.2008.a. esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagiavalduse Mxxxx Vxxx vastu 1339,92 krooni nõudes, millest 670.46 krooni on põhivõlg ja 669.46 krooni viivised. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet 90 krooni võrra ja samuti samas summas viiviseid. Hageja palus välja mõista põhivõla 580.48 krooni ja viivised 579.48 krooni. Hagi ja lisade kohaselt oli AS Tele 2 ja kostja vahel 22.01.2003.a sõlmitud leping, mille kohaselt kohustus AS Tele 2 osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Kostja kasutas pakutavaid teenuseid , kuid jättis nende eest tasumata. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Seisuga 21.07.2003.a oli kostjal AS Tele 2 eest tasuvamat võlgnevus 670.46 krooni. AS Tele 2 lõpetas kostjaga lepingu ennetähtaegselt. Vastavalt Üldtingimuste peatükk VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja on tasumisega viivituses 21.07.2003-12.12.2008.a ja tema viiviste summa on 1982.21 krooni. Hageja vähendas viiviste nõuet ja palus välja mõista viivistena 669.49 krooni. AS Tele 2 on loovutanud nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja vastuväited Kostja teatas 12.01.2009.a. kirjalikus vastuses, et tema hagi ei tunnista. Kostja palus lugeda kohtul haginõue aegunuks ja jätta hagi rahuldamata. Hageja on kohtu poole pöördunud 29.12.2006.a, so 3,5 aastat pärast AS Tele 2 poolt nõude loovutamist hagejale. Kostja esitas hagile ka sisulised vastuväited. Kostja leidis, et esitatud arved on alusetud, võlgnevus tuli kostjale üllatusena. Kostja võttis omaks, et on sõlminud AS-ga Tele 2 22.01.2003.a liitumislepingu kuid ilma telefonita. Kostjale oli arusaamatu, mis põhjusel kajastas 22.11.2005.a võlateatis telefonimakseid summas 179.96 krooni. Kostja teatas, et ei ole võlateatist saanud. Ka hagis on hageja märkinud nagu oleks kostjal võlgnevus kauba eestseega mobiiltelefoni järelmaks. Kostja selgitas, et avaldas soovi leping lõpetada umbes kuu pärast selle sõlmimist ja teatas oma soovist klienditeenindusele lähtudes üldtingimuste XI osas sätestatule sidevahendite teel. Klienditeenindaja teatas, et kostjale saadetakse kirjalik teade lepingu lõpetamise ja lepingu lõpetamisel täitmata kohustuste kohta. Sellist teadet ei ole kostja saanud. Hagile lisatud 27.04.2003.a teates lepingu lõpetamise kohta puuduvad faktilised asjaolud ja andmed, milles võlgnevus seisneb ja mille eest. Kostja oli nõus tasuma võlgnevuse kõneteenuste kasutamise eest 490.50 krooni, kuid mitte rohkem, kuna leidis, et teda ei ole võlgnevusest teavitatud. Kostja ei olnud nõus tasuma kohtukulusid. Hageja täiendavad seisukohad
09.02.2009.a esitas hageja täiendused hagile, millega vähendas nõuet. Hageja leidis, et hagi ei ole aegunud. Lähtudes TÜs § 146 lg 1 lõppes aegumistähtaeg 31.12.2006.a, sest lähtudes TsÜS § 147 lg 3 muutus nõue kostja vastu sissenõutavaks alles 2003.a lõpus. Seega on nõue esitatud tähtaegselt 29.12.2006.a. Hageja kinnitas, et kostjal ei ole hageja ees võlga mobiiltelefoni (kauba) eest. Arvel märgitud Telefonimaksed on kostja nelja kuu lepingujärgsed telefoni kasutamise kuumaksed kokku 179.96 Krooni (4x 44.99 krooni kuus). Kõneteenused on kasutatud kõneteenused 445.52 krooni ja ühe kuu kuumakse 44.99 krooni, kokku 490.50 krooni. AS Tele 2 on lugenud lepingu lõppenuks 22.05.2003.a ja seetõttu on hageja ekslikult arvetanud kuumakseid kahe kuu eest kokku 90 krooni (kajastub arvel 6249083). Hageja vähendas nimetatud summa osas põhinõuet ja samas sumas ka viiviste nõuet. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt esitatud vähendatud ulatuses. Kostja esitas vastuväite nõude aegumise kohta. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt algab nõude puhul, mis muutub sissenõutavaks arve esitamisega, nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mis õigustatud isik võib arve esitada. AS Tele 2 esitas kostjale arved, mille täitmist hageja nõuab, 2003.aastal. Lähtudes TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, on aegumistähtaja viimaseks päevaks 31.12.2006.a. Hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses 29.12.2006.a. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Seega on nõue esitatud tähtaegselt ja ei ole aegunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AS Tele 2 ja kostja olid sõlminud 22.01.2003.a tähtajalise liitumislepingu ja kostja tasus ettemaksuarve 144 krooni, mis sisaldas ka kuumaksu 45 krooni, ja tagatismaksu 500 krooni (t lk 61-63). Lepingu kohaselt on poolte õigused ja kohustused lisaks lepingule kindlaks määratud Tele 2 teenuste kasutamise tingimustega, mis on lepingu lahutamatuks osaks. (t lk 73-76) Nimetatud tingimuste p 4.1.1. sätestab, et klient on kohustatud tasuma teenuste eest, mis on talle osutatud tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Punkt 7.3 sätestas, et klient on kohustatud Tele 2 arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamise päevast. AS Tele 2 on lepingu üles öelnud 27.04.2003 kirjaga (t lk 77). Kirjas on märgitud, et kostjal on võlgnevus. Kostja väited tema poolt veebruari lõpus-märtsi alguses lepingu ülesütlemise kohta ei leidnud tõendamist. Kostjale on koostatud järgmised arved: - 21.02.2003 arve summas 954.85 krooni (t lk 71-72), mis sisaldas kuumkase 22.01-21.02 ja 22.02-21.03.2003 ja kõnede kuni 21.02.2003 kokku summas 999.85 ja liitumistasu 99 krooni, millest oli maha arvestatud ettemaksuna tasutud 144 krooni; - 21.03.2003 arve summas 1035 krooni (t lk 69-70), mis sisaldas kuutasu 22.03-21.04.2003 ja kõned kokku 80.65 krooni; - 21.04.2003 arve summas 1140.50 krooni (t lk 67-68), mis sisaldas kuutasu 22.0421.05.2003 summas 44.99 krooni ja viivist 60 krooni;
- 21.05.2003 arve summas 685.50 krooni (t lk 65-66), mis sisaldas kuutasu 22.05-21.06.2003 summas 44.99 krooni. Nimetatud arvelt nähtub, et võlgnevusega on tasaarveldatud ettemaks 500 krooni. Seega kasutas kostja AS Tele 2 poolt pakutavat mobiilsideteenust ja kohustus selle eest tasuma vastavalt lepingule ja Tele 2 teenuste kasutamise tingimustele. Arvetele on märgitud tasumise kuupäevad. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustust ei täitnud- kostja ei ole tasunud isegi esimest arvet teenuste eest, mida ta reaalselt kõnedena kasutas. Kostja väited, et ta ei osanud avata, et tal on võlgnevus, on pahatahtlikud, sest ta kasutas teenust, kuid kordagi teenuse eest ei tasunud. Sellisel juhul pidi ta tavapärase hoolsuse korral eeldama, et tal võib olla võlgnevus ja seda teenusepakkuja juures kontrollima. Seega oli kostjal lepingu lõpetamise ajal 22.05. 2003.a võlgnevus. AS Tele 2 on nõude kostja vastu loovutanud hagejale 19.10.2005.a lepinguga (t lk 78). VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlasusaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Nõude kostja vastu põhivõla osas summas 580.48 krooni tuleb rahuldada. Nii arved, teade lepingu lõpetamisest kui teade nõude loovutamise kohta on saadetud kostjale aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx s.o aadressil, mille ta oli ise lepingus oma elukohana märkinud. Võimalikust aadressi muutumisest pidi klient teenusepakkujat teavitama ( tingimuste p 4.1.8) Kuna kostjal on hageja ees võlgnevus, on hagejal õigus nõuda viivist lähtudes teenuse kasutamise tingimuste p 7.3- viivise määraks oli 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60 krooni. Viivise nõudeõigus tuleneb VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113. Arvestades kostja viivituses oleku aega, on hagejal viiviste osas suurem nõudeõigus, kui ta hagis esitanud on. Hageja palub välja mõista viivised samas suurusjärgus põhivõlaga, summas 579.48 krooni. Kohus leiab, et nõude viiviste osas on põhjendatud. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täise ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.