Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-43156
Tsiviilasi
OÜ Apankrotiavaldus AP`i pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: OÜ A , xxx Võlausaldaja esindaja: advokaat Viktor Särgava, Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, Tallinn 10143 Võlgnik: AP, xxx Võlgniku esindaja : adv Maidu Kaasik Aavik & Partnerid Advokaadibüroo Tuukri 19, Tallinn 10152 Tel: 6 688 647, faks: 6 688 646
esindajad
Jätta algatamata AP suhtes pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 32 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud OÜ A kanda. Määruse peale pankrotimenetluse algatamata jätmise osas on avalduse esitanud võlausaldajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud asjaolud 16. oktoober 2007.a. esitas võlausaldaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale pankrotiavalduse AP`i pankroti väljakuulutamiseks. 04.10.2005. a sõlmisid OÜ Nja AS SEB Eesti Ühispank Laenulepingu nr xxx. Laenulepingu alusel andis pank OÜ-le N 538 800 USD laenu (lisa 1).
04.10.2005. a sõlmisid AP ja AS SEB Eesti Ühispank käenduslepingu, millega Arthur Pukhov eelnimetatud kohustust isiklikult 2 000 000 krooni ulatuses käendab (lisa 2). 04.12.2007. a sõlmisid OÜ Aja AS SEB Eesti Ühispank Nõude Loovutamise Lepingu, millega OÜ A omandas 04.12.2007. a seisuga OÜ-u N vastu laenulepingust tuleneva 212 414,44 USD suuruse nõude (põhisumma 194 804,05, intressid 1 480,21, viivised 16 130,18) (lisa 3). Laenulepingu kohaselt kohustus OÜ N laenu tagastama hiljemalt 31.01.2006. a, kuid laen on siiani tagastamata. Laenulepingu kohaselt juhul, kui OÜ N laenu õigeaegse tagastamisega viivitab, kohustub ta laenusummalt maksma 0,027% viivist päevas. Kuivõrd OÜ N on oma kohustused OÜ A ees jätnud täielikult täitmata, esitab OÜ A oma nõude käendaja ehk AP vastu 20.08.2007. a seisuga moodustus Laenulepingu nr xxx alusel OÜ-u N võlgnevus OÜ A ees kokku 2 627 406,87 krooni. Kuivõrd AP käenduse maksimumsumma on 2 000 000 krooni, nõuab OÜ A temalt 2 000 000 krooni tasumist. Võlausaldaja jääb oma seisukohtade juurde 27.05.2008 istungil ja taotleb pankrotimenetluse algatamist võlgniku suhtes. Võlgniku vastus pankrotiavaldusele AP sai pankrotiavalduse ühes kohtumäärusega kätte 25.10.2007.a. AP ei tunnista OÜ A nõuet 2 627 406,87 krooni (s.o. täies) ulatuses. OÜ A nõue on hüpoteekidega tagatud ning seda avalduse aluseks olevat nõuet ei taga APi isiklik käendus. Seega vaidleb AP esitatud nõudele põhjendatult vastu. Pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata alljärgnevatel põhjustel:
Taganemata eelnevast märgib AP järgmist: Nagu eelnevalt selgitatud, 4. detsembril 2006. aastal AS SEB Eesti Ühispank ja OÜ A vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu p. 1.3. sätestab tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, mis lähevad nõude loovutamisel loovutuse saajale (OÜ A ) üle: järjekohale kantud hüpoteek summas 2 500 000 (kaks miljonit viissada tuhat) krooni kinnistule, mille kohta on avatud registriosa nr. xxx Harju Maakohtu Harju kinnistusosakonnas, asukohaga Xxx, Naftabaas, hüpoteegi seadmise leping sõlmitud Tallinna notar K Laidvee juures 8. juunil 2005. a. ja kantud notariaalregistrisse nr. xxx alla ning hüpoteek kinnistusraamatusse sisse kantud 17. juunil 2005.a.; järjekohale kantud hüpoteek summas 4 000 000 (neli miljonit) krooni kinnistule, mille kohta on avatud registriosa nr. xxx Harju Maakohtu Harju kinnistusjaoskonnas, asukohaga Xxx, Naftabaas, hüpoteegi seadmise leping sõlmitud Tallinna notar M Saar- Johanson'i asendaja K Pappel juures 23. septembril 2005. a. ja kantud notariaalregistrisse nr. xxx alla ning hüpoteek kinnistusraamatusse sisse kantud 5. oktoobril 2005.a. Eelmainitust nähtub, et nõude loovutuse saajale pidid üle minema nõude tagamiseks seatud hüpoteegid kogusummas 2 500 000+ 4 000 000= 6 500 000 (kuus miljonit viissada tuhat) krooni. Sarnases asjas (3-2-1-102-07) on riigikohtu tsiviilkolleegium teinud 7. novembril 2007. aastal otsuse, mille kohaselt võib õiguste hea usu põhimõtte vastaseks teostamiseks teatud olukorras olla ka käendaja kui solidaarvõlgniku vastu nõude esitamine olukorras, kus põhivõlgniku nõue on tagatud hüpoteekidega. Ka antud olukorras puudub vaidlus selles, et OÜ N kohustusi tagavad hüpoteegid summas 6 500 000 krooni, mis pidid nõude loovutamise lepinguga üle minema OÜ-le A . Täiesti põhjendamatu ning vastuolus hea usu põhimõttega on sellisel juhul esitada nõue väidetava füüsilisest isikust käendaja vastu. Võlaõigusseaduse § 149 lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Alternatiivse vastuväitena (s.o. olukorras, kus kohus siiski leiab, et käendusleping on sõlmitud, millega AP ei nõustu) esitab AP käesolevaga nõude, et OÜ A rahuldaks oma nõuded selle tagamiseks seatud hüpoteekide arvel ega pööraks nõuet APi vastu. Käesolevaga ei tagane AP enda seisukohast, et mingit käenduslepingut temale teadaolevalt sõlmitud ei ole. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul ei eksisteeri OÜ-1 A mingitki nõuet APi vastu. Lisaks on OÜ A nõuded OÜ N ees tagatud eelmainitud hüpoteekidega kogusummas 6 500 000 krooni ning seetõttu ei ole alust väita, et AP kui väidetav käendaja on maksejõuetu. Puuduvad mistahes alused APi suhtes pankrotimenetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS §-dele 1 lg 2 ning 15 lg 2 p 1 jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik ei ole maksujõuetu, vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Tuginedes eelloetletule vaidleb AP OÜ A nõudele põhjendatult vastu. AP ei ole maksujõuetu ja OÜ-1 A puudub nõue APi vastu.
Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema muuhulgas ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS 15 lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul, tehes selle kohta määruse. Kui pankrotimenetluse algatamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. PankrS § 16 lg 1 sätestab, et kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. PankrS § 16 lg 4 sätestab, et kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada võlgniku osavõtuta. PankrS § 17 lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse algatamisel nimetab kohus ajutise halduri ja määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Võlausaldaja OÜ A on 16.10.2007 esitanud Harju Maakohtule avalduse AP pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul tasumata kohustusi summas 2 627 406.87 krooni. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust sellega, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on palunud välja kuulutada võlgniku pankroti. Harju Maakohtu 22.10.2007 määrusega on kohus võtnud menetlusse OÜ A avalduse AP pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus on määranud pidada eelistung 06.12.2007 ja 27.05.2008. Kohus juhindub PankrS § 16 lg 1 kohaselt otsustatakse pankrotiavalduse esitamisel võlausaldaja poolt pankrotimenetluse algatamine eelistungil. Võlausaldaja on esitanud oma nõude olemaolu tõendavad dokumendid ning on põhistanud pankrotiavaldust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlgnik vaidleb nõudele vastu ja on seisukohal, et äriühing ei ole maksejõuetu ning esitatud nõue on põhjendamata ja tõendamata ning tegemist on nõudega, mis tuleb lahendada hagimenetluses. Kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ning kas võlgnik on selle nõude täitnud. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on 20.12.2004.a. otsuses nr 3-2-1-150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Samuti on Riigikohus oma 06. märtsi 2002.a. lahendis nr 3-2-1-17-02 leidnud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks
ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Samuti pole piisavalt põhistatud väide võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta. Kuigi Riigikohtu 22.03.2005.a. lahendis nr 3-2-1-20-05 on leitud, et olukorras, kus võlausaldaja nõue ei ole selge, puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks, juhib kohus siiski võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust ning seda, et ta ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik lihtsalt ei tunnista nimetatud nõudeid ja vaidleb neile vastu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. 27.05.2008 toimunud eelistungil võlgnik vaidleb nõudele vastu, kuna nõue on pandiga tagatud. Kuna võlgnik on ka nõudele eelmärgitud alusel vastu vaielnud, on kohus seisukohal, et PankrS § 15 lg 2 p 2 tuleb menetlus algatamata jätta, kuna nõue on pandiga täielikult tagatud. Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2008.a. määrusega tühistati Harju Maakohtu 11.06.2008.a. määrus ja saadeti asi esimese astme kohtule uuesti menetlemiseks. Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta leiab, et võlausaldaja nõue on pandiga tagatud, ega ole andnud hinnangut kinnistusraamatu väljatrükile, millest nähtub, et võlausaldaja ei oma mitte ühtegi võlgniku poolt viidatud hüpoteeki. Hüpoteeke omab siiani AS SEB Pank. Esimese astme kohus leiab, et võlausaldaja väide, et tema nimele ei ole hüpoteeki kantud (tl 48-50), on küll tõene, kuid kohtule esitatud nõude loovutamise lepingust (tl 12-14) nähtub, et loovutuse saajale lähevad nõude loovutamisel üle selle tagamiseks seatud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Seega leiab kohus, et kinnistusraamatus hüpoteegipidaja muutmine on loovutaja ja loovutuse saaja vaheline probleem, mis ei puuduta käendajat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ A on oma väidetavate õiguste kaitseks valinud ebakohase viisi. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik PanksS § 15 lg 2 p 2 järgi pankrotimenetlust algatada. Pankrotiavalduse asemel tulnuks väidetava võla väljamõistmiseks esitada hagiavaldus. PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. PankrS § 3 lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 32 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele.
Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.