Võlaõigus › Muud

SEB

Pank kasuks

menetluskulude katteks

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Hageja esitas 03.10.2002.a kohtusse hagi A.U. ́i ja L.U. ́i vastu laenu tagastamise ja hüpoteegi tunnustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.04.1998.a. AS Tallinna Pank (edaspidi laenuandja) ja A.U. (edaspidi laenusaaja) laenulepingu nr 022-8128 summas 17 500 DEM’i, tagastamistähtajaga 23.04.2008.a. 29.10.1999.a sõlmiti lisa 03 laenulepingule nr 022-8128 summas 7150 DEM’i. Laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 27.04.1998.a AS Tallinna Pank ja L.U. ́i vahel ehitise pandileping. 22.04.1998.a sõlmiti AS Tallinna Pank ja AS Eesti Ühispank vahel ühinemisleping, mille alusel AS Eesti Ühispank ühendati AS-ga Tallinna Pank ning seoses sellega läksid kõik AS-i Tallinna Pank õigused ja kohustused üle AS-ile Eesti Ühispank (Äriregistri kanne 29.07.1998.a). Laenuandja täitis omapoolse lepingujärgse kohustuse kooskõlas laenulepingu tingimustega. Laenusaaja omapoolset lepingujärgset kohustust täitnud ei ole. Ta ei ole täitnud lepingu punkte 2.a, 3.A, 4.B, 8.A.b, 8.A.i. Vastavalt laenulepingu graafikule kohustus laenusaaja tasuma laenu ja intressi iga kuu 24.kuupäeval. Kuid ta on viivitanud alates 24.04.2000.a. Laenuandja andis laenusaajale kohustuse täitmiseks korduvalt täiendava tähtaja. Seisuga 30.09.2002.a. moodustab A.U.’i laenuvõlg hageja ees 208 461,51 krooni, millest on põhiosa võlg 171 706,17 krooni, intressi võlg 24 823,04 krooni ja viivised 11 932,30 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole A.U. lepingust tulenevate kohustuste täitmisele asunud. Käesolevaks ajaks on ehitisealune maa kantud kinnistusraamatusse ja ehitis muutunud kinnisasja oluliseks osaks. Tulenevalt AÕS RakS § 13-3 lg 1 ja pandilepingu punktidest 5.1, 5.2, 5.3 on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina, kui pandi ese muutub maa oluliseks osaks. Laenuandja tegi ettepaneku laenusaajale ja pantijale pandiõiguse ümberregistreerimiseks. Kuid pantija hoiab kõrvale pandiõiguse vabatahtlikust ümberregistreerimisest hüpoteegiks. Hageja palub tunnustada ja seada hüpoteek hageja kasuks esimesele järjekohale L.U.’ile kuuluvale kinnistule, asukohaga xxx, kinnistusregistriosa nr xxx summas 172 000 krooni, hüpoteegi intressiga 14% aastas, kõrvalnõuetega summas 51 000 krooni ning teha vastav kanne kinnistusraamatusse ja sisse nõuda kostjatelt hageja kasuks võlg summas 208 461,51 krooni, sealhulgas xxx asuva kinnistu müügist saadav raha ning riigilõivukulude katteks 12 000 krooni.

HAGI TAGAMINE

15.07.2002 on kohtule esitatud taotlus hagi tagamiseks. Hageja palub taotluses hagi tagamiseks seada kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale AS Eesti Ühispank kasuks L.U.’ile kuuluvale kinnistule, asukohaga xxx, kinnistamisregistriosa nr xxx, summas 205 000 krooni, hüpoteegi intressiga 12,5% aastas, kõrvalnõudega 60 000 krooni AS Eesti Ühispank kasuks. 09.09.2002.a Ida-Viru Maakohtu määrusega on hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale L.U.’ile kuuluvale kinnistule, kinnistamisregistriosa nr 5458, asukohaga xxx, summas 205 000 krooni, hüpoteegi intressiga 12,5% aastas, kõrvalnõuetega 60 000 krooni AS Eesti Ühispank kasuks. Viru Ringkonnakohtu 07.02.2003.a määrusega jäeti L.U. erikaebus rahuldamata ja Ida-Viru Maakohtu 09.09.2002 määrus hagi tagamise kohta muutmata. Hagi tagamise määrus on täidetud 28.11.2002.a.

ASJA VARASEM KÄIK

Ida-Viru Maakohtu 14.04.2003.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-120/03 AS-i Vipex avalduses A.U.i pankroti väljakuulutamiseks kuulutati välja A.U.i pankroti ja nimetati pankrotihalduriks T. K.’e. Ida-Viru Maakohtu 10.09.2004.a. määrusega jättis kohus AS-i Eesti Ühispank hagi A.U. (pankrotis) vastu 208 461,51 krooni nõudes läbi vaatamata. 06.04.2005.a. määrusega oli protsessi kaasatud kolmanda isikuna kostja poolel H.U..

KOSTJA VASTUS

Kostja L.U. oma 22.10.2002.a. kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kirjaliku vastuse kohaselt kostja L.U. pangaga mingit lepingut sõlminud ei ole, seetõttu ta peab panga nõudmist alusetuks. Kostja palub pangal pretensioonide olemasolul pöörduda A.U.i poole ja kohtukulud jagada vastavalt seadusele.

HAGINÕUDE TÄPSUSTUS

06.04.2005.a esitatud haginõude täpsustuse kohaselt esitas hageja 01.10.2002.a. kohtule hagi kostjate A.U. ja L.U. vastu. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 27.04.1998.a. pandileping, millega tagati laenulepingu nr 022-8128 tulenevate nõuete täitmist. Pandilepingu punkti 5.1 sätestab hageja õiguse nõuda pantijalt asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates kinnistu kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest selleks ettenähtud väljaandes. Pandilepingu punktis 5.2 leppisid hageja ja kostja kokku pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimise lepingu sõlmimises 10 päeva jooksul arvates maa kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest selleks ettenähtud väljaandes. Pandilepingu sõlmimisega võttis kostja kohustuste registreerida pandiõigus ümber kinnistut koormavaks hüpoteegiks. Kuid kostja hoiab kõrvale kohustuste täitmisest ja ei anna nõusolekut hüpoteegi seadmiseks vastavalt pandilepingu tingimustele. Pandi ese on 15.06.1999.a.kinnistamisavalduse alusel registriosa avamisel sisse kantud 22.09.1999.a. Kostja pandi eseme kinnistusraamatusse kandmisest hagejat ei teavitanud. Juhindudes AÕS Raks § 133 lg 1 ja pandilepingust on hageja teinud kostjale 12.09.2001.a.kirjaliku ettepaneku sõlmida asjaõigusleping ning registreerida pandiõigus ümber kinnistut koormavaks hüpoteegiks, kuid kostja ei ole reageerinud hageja kirjale. Teades, et hageja nõuab asjaõiguslepingu sõlmimist, seadis kostja 18.04.2002.a. hüpoteegi oma tütre H.U.’i kasuks. Seejuures, hüpoteegi seadmise lepingus H.U.’iga kinnitas kostja lepingu punktis 2.1.5, et „ehitist kui vallasasja ei ole koormatud pandiõigusega, milline oleks kehtiv ja hüpoteegiks ümber registreerimata“. Hageja leiab, et kostja on pahauskne ning tahtlikult rikkus hageja õigust hüpoteegi seadmiseks esimesel järjekohal, mis tuleneb pandilepingu punktist 5.1 ja AÕS RakS § 13 3 lg 1. Pandilepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 174 ja VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. TsK §

162 ja VÕS § 108 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kohtu kaudu ning nõuda hüpoteegikande tegemist esimesele järjekohale, vaatamata sellele, et esimesel järjekohal on seatud hüpoteek kostja tütre kasuks. Pandilepingu sõlmimise hetkel hageja tahteavaldus oli suunatud sellele, et pandiõiguse ümberregistreerimisel peab kostja seadma hüpoteegi panga kasuks esimesele järjekohale. Selline tingimus vastab ka pankade tavapraktikale. Kostja seevastu tõlgendab pandilepingu tingimusi omavoliliselt. Pandilepingu sõlmimisel ei olnud hagejal mõtet kokku leppida pandiõiguse ümberregistreerimiseks teisele järjekohale, sest pandiese oli sel ajal hinnatud summale 270 000 krooni. VÕS § 29 lg 4 kohaselt juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Ida-Viru Maakohtu 14.04.2003.a. otsusega oli välja kuulutatud laenusaaja A.U. pankrot. Pankrotiseaduse § 42 kohaselt pankroti väljakuulutamisega loetakse kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Käesoleval momendil on ilmselge, et võlgnik ei oma vara hageja nõuete rahuldamiseks. Hageja võib rahuldada oma nõude vaid panditud vara arvelt. AÕS RakS § 133 lg 4 kohaselt saab pandiga tagatud nõuet pärast ehitisaluse maa kandmist kinnistusraamatusse sundtäita alles pärast pandi kinnistamist hüpoteegina. AÕS § 327 alusel hageja palub seada hüpoteegi summas 224 000 krooni. Pankroti väljakuulutamise hetkel 14.04.2003.a oli A.U.’i võlg hagejale 214 957, 15 krooni, millest 171 706,17 krooni moodustab tasumata laenuvõlg, 24 823,04 krooni tähtaegselt tasumata intressid kolme aasta jooksul enne pankroti väljakuulutamist ja 18 427,94 krooni laenu tagasimaksmisega viivitamisel arvestatud viivis. Sellises summas on hageja ka nõue esitanud ja kaitsnud pankrotimenetluses. Pandilepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et pandiesemele seatud pandiga on tagatud ka kõik põhinõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, leppetrahv, kohtukulud, sundtäitmise kulud ja pandi eseme sundmüügiga seotud kulutused. Seega on hagejal õigus nõuda hüpoteegi seadmist summas, mis katab kõik kohtukulud ja võimalikud täitemenetlusega seotud kulud. Hageja palub tunnustada AS-i Eesti Ühispank õigust hüpoteegile L.U.’ile kuuluvale kinnistule, registri nr xxx, asukohaga xxx ning muuta 16.10.2002 tehtud kande järjekohta ja kanda Ida-Viru Maakohtu Kinnistusameti kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr xxx neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteek summas 224 000 AS Eesti Ühispank kasuks, märkega igakordse omaniku kohustusest kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Samuti palub hageja rahuldada hageja nõue pandieseme müügist saadud rahasummast ning välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks 12 000 krooni. TAOTLUS KOSTJA H.U.`i KAASAMISEKS 31.10.2005.a. esitas hageja esindaja V. N. kohtule taotluse H.U.’i kaasamiseks protsessi kostjana, kuna tema kasuks on seatud hüpoteek esimesele vabale järjekohale ning seetõttu on ta vaidlustatud õigussuhte osaline. Hageja nõuab kostja poolt H.U.’i kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi kande järjekoha muutmist. Kinnistusraamatuseseaduse § 34 lg 1 ja 2 kohaselt on kande muutmiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle õigust kanne kahjustaks. Seega kande muutmiseks peab olema H. U. ́i tahteavaldus. H.U. ei anna vabatahtlikult nõusolekut kande muutmiseks. Hagi rahuldamisel asendaks kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5 kohaselt hüpoteegipidaja tahteavaldust kande tegemiseks vajaliku nõusoleku andmiseks ja oleks ilma täiendavate täitetoiminguteta aluseks kande muutmiseks kinnistusraamatus.

EELISTUNGID

Eelistungil 06.12.2004.a hageja esindaja V.N. taotles hagi eseme muutmist, paludes tunnustada hageja pandiõigust ja kanda hüpoteegi summaks 240 000 krooni märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustega kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kostja L.U.i esindaja T.V. selgitas kohtule, et vastavalt pandilepingu 5 alapunktile peab kostja sõlmima hagejaga hüpoteegi lepingu, kuid kokku ei ole lepitud pandilepingus hüpoteegi summa suuruses. Esimene järjekoht kinnistusraamatus on hõivatud. Eelistungil 07.10.2005.a hageja esindaja V.N. toetas hagi. Kostja esindaja T.V. võttis hagi õigeks selles, et vastavalt pandilepingule on hagejal õigus nõuda hüpoteegi seadmist. Kuid hagejal on õigus nõuda hüpoteegi seadmist laenusumma 140 000 krooni ulatuses. Kõrvalnõuete osas puudub poolte vahel kokkulepe. Riigilõivu 12 000 nõue on alusetu, tuvastushagilt tuleb riigilõivuna tasuda 60 krooni. Kinnistusraamatus on esimene vaba järjekoht nr 2. Kolmas isik H.U. eelistungile ei ilmunud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 28.11.2005.a hageja esindaja V.N. toetas hagi osaliselt, loobudes haginõude täpsustuse punktis 3 toodud nõudest, mis kuulub täitemenetluse alla. Kostja L.U. ́i esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et hagejal on õigus nõudele ainult põhivõla ulatuses. Kokku pole lepitud, et hüpoteek peaks tagama ka riigilõivu 12 000 krooni täitmise tagamist. Hüpoteeki saab kinnistusraamatusse kanda ainult vabale järjekohale ja selleks on teine järjekoht. Kinnistusraamatu seisu muutmiseks ja hageja 1. järjekohale kandmiseks puuduvad igasugused põhjendused. Väidet, et hageja on kostjalt nõudnud hüpoteegi seadmist kinnistule, kirjalikult tõendatud ei ole. L.U. ei ole A.U. ́i pankrotimenetluses pooleks. Pandilepingus on sätestatud asjaolud, millistel alustel on pandipidajal õigus nõuda hüpoteegi seadmist. Pandipidaja ei saa esitada pantijale nõuet, mida lepingus kirjas ei ole. Hagejal on õigus nõuda hüpoteegi nõudmist esimesele vabale järjekohale põhivõla 171 706,17 krooni ulatuses. Kohtuistungil 09.03.2009 hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et hüpoteegi summa koosneb põhinõudest ja kõrvalnõudest. Põhinõue moodustab 171706,17 krooni. Kostja esindaja selgitas, et nad on saanud selgust, millest nõue tuleneb ning hüpoteegisumma üle vaidlust ei ole. Hüpoteeki on võimalik seada esimesele vabale järjekorra kohale. Kostja H.U. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja L.U. ́i esindaja ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 28.11.2005 toimunud kohtuistungil loobus hageja esindaja nõudest rahuldada hageja nõue pandieseme müügist saadud rahasummast Täitemenetluse seadustikuga kehtestatud korras.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi ning seega kuulub menetlus hageja nõudes rahuldada hageja nõue pandieseme müügist saadud rahasummast Täitemenetluse seadustikuga kehtestatud korras lõpetamisele. Kohus on tuvastanud, et 22.04.1998.a. sõlmisid AS Tallinna Pank ja A.U. laenulepingu nr 022-8128 summas 17 500 DEM’i, tagastamistähtajaga 23.04.2008.a (tl 5-11). 29.10.1999.a sõlmiti lisa 03 laenulepingule nr 022-8128 summas 7150 DEM’i (tl 12-14). Laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 27.04.1998.a AS Tallinna Pank ja L.U. ́i vahel ehitise pandileping (tl 15-18, 55-56). 22.04.1998.a sõlmiti AS Tallinna Pank ja AS Eesti Ühispank vahel ühinemisleping, mille alusel AS Eesti Ühispank ühendati AS-ga Tallinna Pank ning seoses sellega läksid kõik AS-i Tallinna Pank õigused ja kohustused üle AS-ile Eesti Ühispank (Äriregistri kanne 29.07.1998.a – tl 58). 02.04.2002.a oli laenusaajale ja L.U. ́ile saadetud seoses laenulepingujärgse võlgnevusega teade laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest (tl 21). Ida-Viru Maakohtu 14.04.2003.a otsusega oli välja kuulutatud A.U. ́i pankrot (tl 93-97). 18.04.2002.a oli L.U. ́i ja H.U. ́i vahel sõlmitud notariaalselt tõstatud hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt L.U. seadis temale kuuluvale kinnistule H.U. ́i kasuks Ida-Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse, mille kohta on avatud kinnistusregistriosa nr xxx, asukohaga xxx, hüpoteegi esimesele vabale järjekohale järgnevalt: 1. hüpoteek 250 000 krooni ulatuses; 2. hüpoteegiintress 24% aastas;

asjaõigusleping. Asjaõigusseaduse rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse jõustumisel kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade suhtes võib pandipidaja nõuda pandiõiguse kandmist kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale. AÕS RakS § 133 lg 4 kohaselt ehitisele seatud pandiga tagatud nõuet saab pärast ehitisealuse maa või hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmist sundtäita alles pärast ehitisele pandi alusel hüpoteegi seadmist. Ehitisele seatud pandile kohaldatakse asjaõigusseaduse kinnispandi sätteid alles pärast pandi kinnistamist hüpoteegina. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik) , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 7 kohaselt puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluva kohtuotsuse /.../ alusel. L.U.i ja AS Tallinna Pank vahel sõlmitud pandilepingu (tl 15 – 18, 55 – 56) punkti 3.1 kohaselt pantija pandib pandi eseme pandipidajale A.U.i ja pandipidaja vahel 23.04.1998.a sõlmitud üksikisiku laenulepingust nr 022-8128 ja selle võimalikest lisadest tulenevate pandipidaja kõikide nõuete täitmise tagamiseks A. U.l ́i vastu ning punkti 3.2 kohaselt pandi esemele seatud pandiga on tagatud ka kõik punktis 3.1. märgitud nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, leppetrahv, pandi esemele tehtud kulutused, kohtukulud sundtäitmise ja pandi eseme sundmüügiga seotud kulud. Pandilepingu punkti 5.1 kohaselt kui pandi ese muutub maa oluliseks osaks või seatakse kinnistule hoonestusõigus, on pandipidajal õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist kinnistut (hoonestusõigust) koormava hüpoteegina alates ehitisealuse maa või hoonestusõiguse kohta kinnistustregistri osa avamise teate avaldamisest Riigi Teataja Lisas ning 5.2 kohaselt hüpoteegi sissekandmise saavutamiseks on pantija ja pandipidaja kohustatud sõlmima asjaõigusliku lepingu pandi eseme asukoha järgse kinnistuspiirkonna notari juures kümne päeva jooksul arvates maa kohta kinnisturegistri osa avamise teate avaldamisest Riigi Teataja Lisas. Pandilepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 174 ja alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. TsK § 162 ja VÕS § 108 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kohtu kaudu. Asjas on tõendamist leidnud, et peale ehitisealuse maa kinnistamist kostja L.U. ning hageja hüpoteegi kinnistusraamatuse sissekandmiseks asjaõiguslikku lepingut ei sõlminud. Tulenevalt AÕS § 59 lg1 asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega ning lg 2 kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras, mis tehakse kindlaks nende registreerimise järgi kinnistamispäevikus (kinnisraamatuseadus § 30 lg1). AÕS § 60 lg 2 kohaselt järjekoha muutmiseks on nõutav nende isiku kokkulepe, kelle õiguste järjekoht muutub ja vastava kande tegemine kinnistusraamatusse. Hüpoteegi järjekoha tagasiastumiseks on nõutav ka kinnisasja omaniku nõusolek. Asjas on tuvastamist leidnud, et kostjad ei ole nõusolekut kinnistusraamatus hüpoteegi järjekorra järjekoha muutmiseks, s.o hüpoteegi järjekohalt tagasiastumiseks andnud. Kuigi kostja L.U. sõlmis 18.04.2002.a oma tütre H.U.i ́ga hüpoteegi seadmise lepingu, millega rikkus hageja õigust hüpoteegi seadmiseks esimesel järjekohal, mis tuleneb pandilepingu punktist 5.1 ja AÕS RakS § 13 3 lg 1, ei anna nimetatud asjaolu iseenesest alust järjekoha

muutmiseks kuna asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Hageja kostjate vastu nõuet nende vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu tühisuse tunnustamiseks või tehingu tühistamiseks esitanud ei ole. Seega puudub kohtul alus kinnistusraamatu kande, s.o. hüpoteegi järjekoha muutmiseks ning hageja hüpoteek kuulub kinnistusraamatusse kandmisele esimesele vabale järjekohale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 53 lg 1 ja § 62 järgi saab kinnistusraamatusse kanda üksnes seaduses sätestatud asjaõigusi ja märkeid. Tulenevalt 27.04.1998 sõlmitud pandilepingu punktist 6.2 kohustus L.U. alluma koheselt sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuna kõik asjaõigused kinnisasjale, sh hüpoteek lõpevad kinnistusraamatust kande kustutamisega, siis kinnisasja võõrandamisega seoses hüpoteek iseenesest ei lõpe. Seega kesvatavad hüpoteegi tagatud nõuded ka kinnisasja igakordse omaniku suhtes ning viimane on tulenevalt pandilepingust kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele. AÕS § 327 kohaselt kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma). Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat tunnustada AS-i SEB Pank õigust hüpoteegile L.U. ́ile kuuluvale kinnistule, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr xxx, asukohaga xxx, Ida-Virumaa ning kanda registriossa nr 545808 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 224 000 krooni AS SEB Pank kasuks, märkega igakordse omaniku kohustusest kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Ülejäänud osas, so. kinnistusraamatus kande järjekorra muutmise osas, kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Menetluskulude jaotus Hageja palub kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 12000 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotles esialgselt esitatud hagis hüpoteegi tunnustamist ja kinnistusraamatusse seadmise ning kostjalt L.U. ́ilt ja A.U. ́ilt väljamõistmist. Ida-Viru Maakohtu 10.09.2004.a. määrusega jättis kohus AS-i Eesti Ühispank hagi A.U. (pankrotis) vastu 208 461,51 krooni nõudes läbi vaatamata. Hageja 06.04.2005 esitatud haginõude täpsustuses 208 461,51 krooni nõuet kostja L.U.i vastu ei esita. Tulenevalt kuni kehtinud 01.01.2007 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 3 mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni.

Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 leiab kohus põhjendatud olevat mõista kostjalt L.U. ́ilt hageja kasuks viimase kohtukulude katteks 60 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt.

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.