Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Kostja vastus 14.10.2005.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Esitatud vastuse kohaselt vastavalt Äriseadustiku § 174 lg l osanike otsus Andrei Detotšenko juhatuse liikmeks valimise kohta oli vastu võetud, kuna selle otsuse eest olid antud üle poole koosolekul osalenud osanike häältest.

Hageja viide põhikirja punkt 5.2. kohaldamisele vaidluse lahendamisel, ei ole õige, kuna selle sätted on vastuolus seaduse sätetega. Osaühingu põhikirja punkt 5.2. on vastuolus Äriseadustiku § 174 lg 1. Vastavalt Äriseadustiku § 174 lg l on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole koosolekul esindatud osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega annab seadus võimaluse ette näha põhikirjas nõuet võtta vastu otsust suurema häälteenamusega, kui osanike pool häältest, lähtudes nende osanike häältearvust, kes osalevad koosolekul /isiklikult, või esindaja kaudu/. Samas aga OÜ põhikirja punkti 5.2. kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike häältest. Seega kehtestab Osaühingu põhikiri nõuet võtma vastu otsus vähemalt 3/4 (kolme neljandiku) häältega, lähtudes Osaühingu kõike osanike häälte koguarvust, sõltumata sellest, kas need on esindatud koosolekul või mitte. Antud põhikirja nõue on põhimõtteliselt vastuolus Äriseadustiku paragrahviga 174 lg 1. Põhikirja punkt 5.2. on vastuolus Äriseadustiku § 174 lg l mõtte, loogika ja eesmärgiga. Esiteks, põhinevad nad sellel, et häälte algkoguseks, millest algab arvestus, on koosolekul esindatud osanike häälte arv. Loogiline on, et sama õigusnorm annab võimaluse näha põhikirjas ette sama häälte suuremat enamust. Osaühingu põhikiri näeb ette teiste häälte suuremat enamust. Teiseks, Osaühingu põhikirja punkt 5.2. sisuliselt annab nendele osanikele, kes koosolekul ei osalenud, võimaluse mõjutada otsuste vastuvõtmist. See on vastuolus mitte ainult Äriseadustiku § 174 lg l mõtte ja eesmärgiga, kuid ka käesoleva seadustiku § 171 lg 6, mis välistab sellist võimalust. Vastavalt Äriseadustiku § 171 lg 6, kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. Põhikirja punkt 5.2. näeb ette otsuse vastuvõtmist 3/4 osanike häältega, s.t. seab otsuse vastuvõtmise sõltuvusse mitte ainult koosolekul esindatud häältest, kuid ka osanike häälte üldarvust. Ülalmärgitud sõltuvus kaasab endaga Osaühingu jaoks seda, et põhikirja punktis 5.2. märgitud küsimuste osas otsuste tegemiseks, tuleb kõikidel osanikel tingimata osaleda koosolekul. Osaühingus on osanike osadega esindatud 2 000 häält, neist osaniku N R osadeks on 1 400 häält ja osaniku M Ž osadeks on 600 häält. Põhikirja punkt 5.2. sätetest järgneb, et osanikud on otsustusvõimelised tegema selles märgitud küsimustes otsust 3/4 häältearvuga osanike häälte koguarvust, s.t. vähemalt 1 500 häälega /2000:4x3/. Seega punktis 5.2. märgitud küsimuste lahendamine eeldab mõlema osaniku tingimusliku osalemist koosolekul. Kui üks osanikest mistahes põhjusel ei osale Osaühingu koosolekutel, siis ilma temata ei ole koosolek õigustatud tegema antud küsimustes otsuseid. Sellistel asjaoludel ei 600 häält omav osanik M Ž, ega osanik N R, kellel on 1 400 häält, ei oma ka uuel osanike koosolekul otsuse vastuvõtmise võimalust, kui üks neist ei osale koosolekul. Selline põhikirja punktist 5.2. tulenev olukord on vastuolus ÄS § 171 lg 6 ja § 174 lg l eesmärgiga. Seega on Osaühingu põhikirja punkt. 5.2. vastuolus Äriseadustiku § 171 lg 6 ja § 174 lg 1.

Vastavalt Äriseadustiku § 139 lg 2 Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Lähtudes sellest, tuleb antud vaidluse lahendamiseks kohaldada ÄS § 174 lg 1 selles osas, kus on märgitud, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. Osanike 29.08.2005.a koosoleku protokollist nähtub, et otsustades küsimust, kas kandidaat Andrei Detotšenko on valitud juhatuse liikmeks, juhindus koosoleku esimees ÄS § 174 lg 3 sätetest, s.t. sellest, et nimetatud kandidatuuri eest oli antud enamus häältest. Hageja peab koosoleku esimehe viidet sellele õigusnormile ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks. Tema arvamus põhineb sellel, et seda kohaldatakse vaid sel juhul, kui hääletamisele on üles seatud mitte üks kandidaat, nagu see oli antud juhul, vaid mitu. Seega ei välista hageja, et juhatuse liikmete valimistel saab kohaldada AS § 174 lg 3 sätteid. Kostja seisukoht seisneb selles, et isiku valimisel kohaldatakse ülalmärgitud õigusnormi sõltumata üles seatud kandidaatide arvust. Antud seisukoht põhineb alljärgneval. Vastavalt Äriseadustiku § 174 lg 3 isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetud õigusnormi sisu näeb ette küsimuse lahendamist - kas kandidaat on valitud, mistahes kandidaatide arvule ja nende eest antud häälte mistahes vahekorrale, s.t. iga juhtumi korral. Kui valimise jaoks on olemas üks kandidaat ja teisi ei ole, siis võib ta samuti olla valituks AS § 174 lg 3 alusel enamus häältega. Erinevus on vaid selles, et antud juhul ühe kandidaadi poolt saadud häältearvu ei ole vaja võrrelda teiste kandidaatide poolt saadud häältearvuga, kuna neid ei ole. Vajalik on märkida, et antud juhul üks kandidaat võib jääda valimata, kui tema eest ei anta enamust koosolekul osalenud osanike hääli. Seega, ühe kandidaadi olemasolu ei takista küsimuse lahendamist selle kohta, lugeda ta valituks, või mitte, ÄS § 174 lg 3 alusel. ÄS § 174 lg 3 on erinorm, mille eesmärk on tuvastada, millise häältearvuga isiku valimisel valivad osanikud kandidaate, sõltumata nende arvust. Nimetatud paragrahvi lõige 1 on üldnorm, mille eesmärk on tuvastada, millise osanike häältearvuga tehakse otsuseid teistes küsimustes. Kui nõustuda hageja seisukohaga, tuleb välja, et juhul kui on olemas kaks või enam kandidaate, siis osanike otsust nende valimise kohta võetakse vastu ÄS § 174 lg 3 alusel, juhul aga kui on olemas ainult üks kandidaat, siis otsus tema valimise kohta tehakse nimetatud paragrahvi lõige 1 alusel. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks ühte ja sama küsimust reguleerivaid sätteid /osanike otsuse vastuvõtmine isiku valimisel/ pidi seadusandja kehtestama erinevate õigusnormidega. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele

Kostja väide, selle kohta, et Osaühingu põhikirja punkt 5.2 on vastuolus ÄS § 174 lg 1, on väär. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosoleku esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

OÜ Almeda Kliinik põhikirja punkt 5.2 kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 osanike häältest. Kostja väidab, et juhatuse liikmete valimistel saab kohaldada § 174 lg 3. See väide on vale. Hageja arvab, et kohaldamisele ei kulu antud juhul § 174 lg 3 sätestatu, kuna selle sätte kohaldamine eeldab rohkem kui ühe kandidaadi olemasolu. Aga koosoleku protokolli kohaselt osalesid koosolekul mõlemad osanikud ning juhatuse liikme valimisel oli esitatud vaid üks kandidaat. Märkimisväärne on ka asjaolu, et OÜ Almeda Kliinik esindaja Andrei Detotšenko esitas 31.08.2005 Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale avalduse, mille kohaselt valiti 29.08.2005 osanike otsusega uueks juhatuse liikmeks Andrei Detotšenko, seoses sellega paluti teha äriregistrisse vastav kanne. Lääne-Viru Maakohtu kohtunikuabi K.Palo 12.09.2005 kandeotsusega jäeti ülalnimetatud avaldus rahuldamata. 12.10.2005 saabus Lääne-Viru Maakohtule OÜ Almeda Kliinik esindaja Andrei Detotšenko vastulause 12.09.2005 kandeotsusele, milles A. Detotšenko palus teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik kandeavaldus. Viru Maakohtu 23.01.2006 määrusega jäeti täielikult rahuldamata OÜ Almeda Kliinik vastulause Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi K.Palo 12.09.2005 tehtud kandeotsusele registriasjas Ä5030/8 kandeavalduse rahuldamata jätmises. Viru Maakohtu 23.01.2006 määruse peale esitas määruskaebuse OÜ Almeda Kliinik esindaja A.Detotšenko, paludes nimetatud määrus tühistada, teha uus määrus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik kandeavaldus kande tegemiseks A.Detotšenko juhatuse liikmeks valimise kohta. Viru Ringkonnakohtu 24.04.2006 määrusega jäeti Viru Maakohtu 23.01.2006 määrus muutmata ja OÜ Almeda Kliinik esindaja A.Detotšenko määruskaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 24.04.2006 määruse peale esitas määruskaebuse OÜ Almeda Kliinik esindaja A.Detotšenko, paludes võtta määruskaebus menetlusse, nimetatud määrus tühistada, teha uus määrus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik kandeavaldus kande tegemiseks A.Detotšenko juhatuse liikmeks valimise kohta. Riigikohtu 21.06.2006.a määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Äriseadustiku (kehtinud kuni 17.11.2005) § 174 lg 1 kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. OÜ Almeda Kliinik põhikirja p 5.2 kohaselt põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Hagiavaldusele lisatud 29.08.2005 toimunud osanike koosoleku protokolli kohaselt osalesid koosolekul N R (1400 häält) ja M Ž (600 häält). Kokku oli koosolekul esindatud 2000 häält, so 100% osadega esindatud häältest.

29.08.2005.a ostus vaidlustatakse OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmeks Andrei Detotšenko valimise osas. Andrei Detotšenko OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmeks valimise poolt oli 1400 häält ning vastu 600 häält. ÄS § 174 lg 1 kehtestab üldist põhimõtet, mille kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. OÜ Almeda Kliinik põhikirja p-s 5.2 on ette nähtud suurema häälteenamuse nõue (3/4 häältest). Seega juhatuse liikmeks valimise puhul oleks pidanud olema poolt 3⁄4 häältest. Kostja väidab, et 29.08.2005.a toimunud koosolekul otsustades küsimust, kas kandidaat Andrei Detotšenko on valitud juhatuse liikmeks, juhindus koosoleku esimees ÄS § 174 lg 3 sätetest, s.t. sellest, et nimetatud kandidatuuri eest oli antud enamus häältest. Kostja seisukoht seisneb selles, et isiku valimisel kohaldatakse ülalmärgitud õigusnormi sõltumata üles seatud kandidaatide arvust. Vastavalt ÄS § 174 lg 3 isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu ÄS § 174 lg 3 kohaldamisele, kuna selle sätte kohaldamine eeldab rohkem kui ühe kandidaadi olemasolu. 29.08.2005 toimunud koosolekul juhatuse liikme valimisel aga oli esitatud vaid üks kandidaat. Ülaltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kuna OÜ Almeda Kliinik osanike koosoleku otsus juhatuse liikme valimisest ei olnud kooskõlas põhikirja p 5.2, siis tuleb osanike 29.08.2005.a otsus tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmeks Andrei Detotšenko valimise osas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kostja kohtukulud. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1; TsMS ja TMS RakS § 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.