2-09-192/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik sisuliselt lahendada. Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtsustatud korras kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kostja ei ole hagile vastanud ja oma seisukohta kohtule avaldanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kostja seisukohti arvesse võtmata, samuti ei ole poolte ilmumine kohtuistungile hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks vajalik. TsMS § 407 lg 1 näeb ette võimaluse, et hageja taotlusel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Antud juhul hageja tagaseljaotsuse tegemist ei ole taotlenud. Hageja märkis hagis, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Haginõue tuleneb kostja ja AT Finances OÜ vahel sõlmitud laenulepingust, mille alusel AT Finances OÜ andis kostjale laenu 2000 krooni. AT Finances OÜ on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale 21.11.2008.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise lepingu alusel on hageja astunud võlausaldaja AT Finances OÜ asemele. VÕS § 167 lg 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hagimaterjalidest nähtuvalt andis AT Finances OÜ kostjale laenu 2000 krooni 30 päevaks laenu tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 01.05.2008.a. ja lepingutasuga 600 krooni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja jättis maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled olid lepingus (punkt 4.3.2.) kokku leppinud laenu kasutusintressi, s.o tasu laenu kasutamise eest. Vastavalt lepingutingimuste punktile 4.3.2. oli laenu intressimääraks kokku lepitud 600 krooni, s.o 30 % laenu perioodiks. Kohus leiab, et hagi on laenu põhiosa ja lepingutasu nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenusummat lepingus ettenähtud tähtajaks. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas (3)

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkt 9.1 näeb ette, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5 % kalendripäevas. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kostjalt põhivõlgnevuse summa ulatuses, s.o summas 2000 krooni. Kohus leiab, et hagi on viivisenõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada, võttes eriti arvesse, et intressikokkulepe poolte vahel puudub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 näeb ette, et hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuna tagaseljaotsuse tegemist ei ole taotletud, ei tee kohus tagaseljaotsust. Seetõttu puudub kohtul alus menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 1741 lg.1 alusel.