T T hagi Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskus „Sind ei jäeta üksi“ MTÜ vastu töövaidluses. 54 480 krooni
Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg
18.märts 2009 a
Menetlusosalised
Hageja:
T T (IK xxxxxxxxxxx), elukoht: xxx
Hageja esindaja:
Rein Laid, [email protected], Advokaadibüroo Hansa Law Offices, Gonsiori 7, Tallinn, 10117
Kostja:
MTÜ Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsiooni Keskus „Sind ei jäeta üksi“, regk: 80015913, asukoht: Karja 6c, 20306 Narva, juhatuse liige Tatjana Magerova, [email protected]
Kostja esindaja:
Aleksandr Jefimov (IK xxxxxxxxxxxx), Rahu 8-73, Narva
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta osaliselt rahuldamata nõue - välja mõista kostjalt MTÜ Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsiooni keskus „Sind ei jäeta üksi“ hageja T T kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk 27 240 (kakskümmend seitse tuhat kakssada nelikümmend) krooni, ülejäänud summa 27 240 (kakskümmend seitse tuhat kakssada nelikümmend) krooni osas hageja nõue kostjalt välja mõista hageja kasuks sunnitud töölt puudutud aja eest keskmine palk jätta rahuldamata.
4.Vastu võtta T T tööle ennistamise nõudest loobumine ja lõpetada menetlus nimetatud nõude osas.
5.Hageja kasuks kosta poolt kuulub viivitamatule täitmisele summa 10 080 (kümme tuhat kaheksakümmend) krooni.
6.Hageja menetluskulud 50% ulatuses välja mõista kostjalt. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 sätestab, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. I Hagiavaldus ja asjaolud
1.Hageja T T (edaspidi: hageja) esitas 25.03.2008 aastal Viru Maakohtule hagiavalduse Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskuse „Sind ei jäeta üksi“ MTÜ (edaspidi: kostja) vastu hageja tööle ennistamiseks sotsiaaltöötaja ametikohale, välja mõista kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk, kohtu otsus hageja tööle ennistamiseks ja keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest kahe kuu ulatuses pöörata viivitamatult täitmisele, välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik kohtukulud.
2.Hageja nõuded hagiavalduses: 1. ennistada hageja tööle kostja juurde sotsiaaltöötajaks, 2. välja mõista kostjalt hageja kasuks sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk summas 54 480 krooni.
3.kohtuotsus hageja tööle ennistamiseks ja keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudutud aja eest kahe kuu ulatuses pöörata viivitamatult täitmisele
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik kohtukulud. Hagiavalduses avaldab hageja, et temaga lõpetati töösuhe Töölepinguseaduse (edaspidi : TLS) § 86 punkt 6 alusel töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu. Töölepingu lõpetamise ajal viibis töötaja haiguslehel. TLS § 91 lg 1 p 1 sätestab, et töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ei ole lubatud töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Seetõttu on töötajaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ning hageja esitas kohtule nõude enda tööle ennistamiseks koos keskmise töötasu välja maksmise nõudega. II Kostja vastus
2.Kostja esitas 28.04.2008 a kirjaliku vastuse (t 23-26). Oma vastuses märkis kostja, et tunnistab hagiavalduses esitatud nõudeid osaliselt. Kostja selgitas, et eeldas haiguslehe võltsitust ning kui selgub, et haigusleht oli väljaantud õiguspäraselt tühistab ta 25.02.2008 koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 98 ja ennistab hageja tööle. Kostja ei tunnista haginõuet kostjalt keskmise palga sissenõudmise osas kostjalt hageja kasuks ning viitab Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi: ITLS) § 28 lg 3.
III Kohtuistung 13.01.2009 a, 18.03.2009 a 2(6)
a. Hageja seisukohad
3.Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada ning kõik hageja kohtukulud välja mõista kostajalt. b Kostja seisuskohad
4.Kostja esindaja jäi oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja esindaja lisas ka omapoolsed teesid protokollile. 18.03.2009 aasta kohtuistungil kinnitas kostja, et on tühistanud 25.02.2008 aastal koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 98 ning ennistanud hageja tööle kostja juurde sotsiaaltöötaja ametikohale. Pooled on kohtumenetluse ajal sõlminud töösuhte lõpetamise kokkuleppe ja lõpetanud 09.02.2009 aastal töölepingu TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel.
5.Kohtuistungil 18.03.2009 aastal esitas hageja esindaja kohtule taotluse ja loobus hageja tööle ennistamise nõudest, kuna kostja on pärast hagi kohtusse esitamist tunnistanud kehtetuks käskkirja nr 98 ning töötaja tööle ennistanud. Menetluskulude jaotamisel palus hageja esindaja kohtul lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg 4.
IV Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega, hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas 18.03.2009 a kohtuistungil kohtule avalduse osadest nõuetest loobumiseks, kohus selgitas nõuetest loobumise tagajärgi ning võttis loobumise vastu (TsMS § 428 lg 1 p 3, 432). Hageja esitas hagiavalduses kohtule nõude ennistada hageja tööle kostja juurde, kuid ei esitanud selget ja ühemõttelist nõuet tunnistada hageja distsiplinaarkaristuse määramine ebaseaduslikuks, mis on kohtu hinnangul tööle ennistamise aluseks. Vaatamata selge nõude puudumisele käsitles kohus ja kostja hageja ennistamist kostja juurde sotsiaaltöötaja ametikohale koos distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikuks tunnistamisega ning kohus andis kostjale võimaluse selle nõude osas anda selgitusi ja esitada tõendeid. Vastuväiteid kohtule tegevuse kohta pooled ei esitanud. Hageja esindaja esitas 18.03.2009 aastal kohtuistungil loobumise avalduse järgmiste nõuete osas: nõue 1. lugeda töösuhte lõpetamine ebaseaduslikuks ning nõue 2. ennistada hageja tööle kostja juurde sotsiaaltöötaja ametikohale. Kuna kohus lahendab käesoleva lahendiga ka osadest nõuetest loobumise küsimust siis selgitas kohus kohtuistungil ka loobumisega seonduvaid tagajärgi ja menetluskulude jaotuse küsimust osaliselt nõuetest loobumise korral. Seetõttu kohus sisuliselt neid eelpool nimetatud kahte nõuet, milledest hageja loobus käesolevas lahendis allpool ei käsitle. Õigusrahu nimetatud nõuetes on poolte vahel saavutatud. Seega jätkub poolte vahel vaidlus seoses hageja tööle ennistamisega sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise töötasu väljamõistmise nõudes. Hageja nõuab kogu puudutud aja eest (15.03.2008 – 09.02.2009) keskmise töötasu välja mõistmist kostjalt. Kostja palub jätta see nõue rahuldamata ning jätta keskmine töötasu välja mõistmata töölt sunnitud puudutud aja eest.
3(6)
Hageja viibis töövõimetuslehel 18.02.2008 – 14.03.2008 a, mille eest on Haigekassa maksnud hagejale hüvitust. Perioodi pikkuse üle pooltel vaidlus puudub. Seega, pooled vaidlevad kohtus sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga (hüvitise)suuruse üle. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lõpetas 25.02.2008 aastal ebaseaduslikult töölepingu. Hageja viibis töölepingu lõpetamise ajal haiguslehel ning TLS § 91 lg 1 p 1 alusel on keelatud töölepingut lõpetada töövõimetuse ajal. Kostja esitas pärast 13.01.2009 a toiminud kohtuistungit, mille käigus pooled ja kohus arutasid õiguslikku olukorda, kohtule kirjaliku selgituse (t 83-84), millest nähtub, et kostja on ise oma 09.02.2009 a käskkirjaga nr 142 (t 91-93) tühistanud 25.02.2008 a käskkirja nr 98 ning ennistanud hageja tööle kostja juurde sotsiaaltöötaja ametikohale. ITLS § 28 lg 3 annab kohtule diskretsiooniõiguse (kaalutlusõiguse) otsustamaks juhuks, kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud, on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvitise saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Tulenevalt ITLS § 28 lg 3 grammatilisest tõlgendusest ei nõustu kohus hageja esindaja seisukohaga, et kuna töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ja selle üle vaidlus puudub, kuna kostja tühistas oma ebaseadusliku käskkirja ja ennistas hageja tööle kohtumenetluse ajal, siis puudub kohtul võimalus lahendada kaalutlusõiguse alusel sunnitud töölt puudumise aja eest hüvitise (osalise rahuldamise võimalus) suuruse küsimust ning hüvitis tuleb välja mõista kogu sunnitud töölt puudutud aja eest täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja seisukoht pole kooskõlas ITLS § 28 lg 3 ja TLS § 117 teksti ja mõttega. Kohus on seisukohal, et ITLS § 28 lg 3 sätte teksti grammatilise tõlgendamise kaudu võimaldab kohtul seda teha vaatamata asjaolule, et kostja tühistas ise ebaseadusliku distsiplinaarkaristuse määramise alusdokumendi ning ennistas hageja tööle. Samuti kui töölepingu lõpetamine on teatud tingimustel keelatud , siis on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik isegi juhul, kui tööandja ei olnud keelavatest asjaoludest teadlik. Viimasest oleneb kas kohus rahuldab töötaja esitatud keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvitise saamiseks. Kui töötaja tööandjat õigeaegselt töölepingu lõpetamist takistavatest asjaoludest ei informeerinud, võib töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või TLS § 117 lg 2 ettenähtud hüvitise nõude jätta rahuldamata või rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 1 mõttest lähtuvalt kohaldub võlaõigusseaduse üldosa ka töösuhteid reguleerivate suhete korral. VÕS § 2 lg 1 võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lg 2 Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 6 (hea usu põhimõte ) ja § 7 (mõistlikkuse põhimõte) on kohtu hinnangul hõlmatud ja kooskõlas TLS § 48 lg 1 p 4 esitatud viisakuse põhimõttega - tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud olema teineteise suhtes viisakad.
4(6)
7.Kohus lähtus oma kaalutlusõigust rakendades järgmistest asjaoludes: kohus tuvastas, et
1.kostja mittetulundusühingus (MTÜ) puudus asutuse sisene õigusakt (nt. töösisekorraeeskirjas, käskkirjas, töölepingus kokkulepe vms) või kindel kord, millal ja kuidas on töötajad kohustatud tööandjat teavitama töövõimetuslehe olemasolust, kuidas töösuhte pooled peavad üksteist teavitama ja käituma eriolukordade puhul.
2.Hageja viibis tihti nii ise kui ka lapsega töövõimetuslehel nii vahetult enne ebaseadusliku töösuhte lõpetamise päeva, kui ka enne pikema perioodi jooksul
3.hageja ei tõendanud kohtus, et ta teavitas helistamise teel kostjat töövõimetuslehel olemisest, kostja ei tõendanud aktiivset käitumist (töötaja töölt puudumise põhjendatust) enne karistuse määramist
4.kostja valmistas ette pikema aja jooksul töösuhte lõpetamist hagejaga, taotledes selleks eelnevalt tööinspektori nõusolekut hagejaga töösuhte lõpetamiseks TLS § 86 lg 3 alusel, kuna hageja kasvatas alla 3 aastast last
5.hageja töövõimetuleht oli väljaantud juba 5 päeva enne töösuhte lõpetamise aluse vormistamist (käskkirja koostamist)
6.kostjal puudus igasugune alus kahelda haiguslehe õiguspärasuses enne kui arst ise, haigekassa või muu pädev organisatsioon pole haiguslehte tunnistanud kehtetuks
7.hageja asemel võeti tööle hagejat asendama teine töötaja, kellele maksti töötasu hageja eemal oldud aja eest. V Tõendid
8.TsMS § 229 lg 1 sätestab tõendi mõiste, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõige kaks sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus selgitas kohtumenetluse kestel pooltele TsMS § 229 ja 230 sisu ja tähendust. Kohus selgitas ka TsMS § 4 lg 3 ja 4; § 5, § 7, tähendust. Kohus tegi ettepaneku sõlmida kompromiss. Tõendid millest kohus lähtub kaalutlusotsuse tegemisel on järgmised: tööleping (t 10-13), töövõimetusleht (t 14, 55), sünnitunnistus (t 15), kostja pöördumine tööinspektsiooni (t 44), tööinspektsiooni otsus (t 45), käskkiri nr 98 25.02.2008 a (t 50), kostja teatis (t 53), registriosakonna keskandmebaasi väljatrükk (t 56), keskmise palga tõend (t 57), hageja kohtukulude nimekiri ( t 78), kostja päring (t 86), arsti vastus (t 90), kostja teatis (t 95).
8.Kohus teeb kaalutlusotsuse hinnates tõendeid kogumis. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ja hageja vahel puuduvad konkreetsed kokkulepped ja juhised vastastikuste teavitamiste ja informatsiooni edastamise kohta ning pooled pole kohtule esitanud tõendeid üksteise teavitamise kohta, lähtub kohus sunnitud töölt eemal viibitud aja eest keskmise töötasu määramisel proportsionaalsuse põhimõttest ning hindab tõenditele hinnangut andes poolte käitumist. Kohus leiab, et mõlemal poolel olid tagatud võimalused vastaspoole teavitamiseks sidevahendite abil, eeldades sellises olukorras mõistlikkust, heas usus käitumist ja viisakust. Kohtu hinnangul oli mõlemal poolel ka piisavalt aega vastaspoole teavitamiseks muul viisil. Asjaolu, et hageja viibis tihti töövõimetuslehel ja töövõimetuslehte (t 14) polnud tunnistatud kehtetuks, vastupidi arstid vastasid päringule (t 89), et töövõimetusleht oli kehtiv ning, et hageja oli töövõimetuslehel mitte karistuse määramise päevast vaid juba varem ning, et kostja valmistas ette hageja karistamist pikema perioodi jooksul taotledes tööinspektsioonilt selleks luba ja seda luba saades, oleks pidanud kostja läbi viies karistamise protseduuri olema hageja suhtes viisakas, täpne ning kontrollima eelnevalt hageja karistamise eelduste olemasolu. Hageja omaltpoolt oleks pidanud teavitama kostjat esimesel võimalusel töövõimetuslehel olemisest ning teades vahetusega töö 5(6)
iseloomu ja MTÜ spetsiifikat ning iga töötaja asendamise vajadust – olema aktiivne. Seega leiab kohus, et kummagi töösuhte poole käitumine polnud vabandatav. Töösuhe on ka usaldussuhe ning eeldab vastastikku mõlema poole poolt viisakat, mõistliku ja heas usus käitumist, mida kohus käesoleval juhul kummagi poole käitumises ei tuvastanud. Kohus arvestab hüvitise suuruse määramisel ka mittetulundusühingu kui ettevõtte spetsiifikat ning asjaolu, et hageja asendamiseks võeti tema puudumise ajaks tööle asendustöötaja, kellele tuli maksta samuti töötasu. Kohus vastab kostja esindaja esitatud väitele (lisatud teesides), selle kohta et väidetavalt „töötab“ hageja samaaegselt MTÜ Sotsiaalse Adoptsiooni Keskuses ja on seal ka juhatuse liige. Kohus leiab, et antud asjaolu ei ole seotud hageja ja kostja vahelise töösuhtega, kuna hagejal võib olla korraga mitu samaaegset töösuhet ning juhatuse liikmena tegutsemine ettevõttes toimib mitte töölepingu vaid teiste tsiviillepingute alusel (käsundilaadne suhe), mis ei mõjuta käesoleva kohtuvaidluse raames hüvitise määramist. Kohus hindab eeltoodut arvestades, proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt kohtu kaalutlusõigust rakendades, poolte käitumist võrdsetes osades 50% hageja poolt ja 50% kostja poolt ebamõistlikult passiivseks (TLS § 48 lg 1 p 4, VÕS § 6, 7). Kohus leiab, et mõlemale poolele olid tagatud võrdsed võimalused - kostja poolelt määrata distsiplinaarkaristus hagejale seadust järgides ning hagejal võimalus teavitada kostjat töövõimetuslehel olemisest. Hageja esitas kohtule keskmise töötasu arvestuse, millest nähtub, et hageja keskmine töötasu oli 01.08.2007-27.02.2008 a 5 040 krooni kuus ja 240 krooni päevas (t 57). Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 50% ehk 27 240 krooni sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga hüvitist, millest viivitamatult kuulub täitmisele 2 kuu keskmise töötasu suurune summa ehk 10 080 krooni (ITLS § 27 lg 1 p 1, TsMS § 445 lg 3). VI Menetluskulud
10.TsMS § 163 (menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korra) lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas oma menetluskulude hüvitamiseks taotluse (TsMS § 162 lg 3). Kostja menetluskulude taotlust kohtule ei esitanud. Haginõuetest osalise loobumise rahuldamisel, arvestas kohus TsMS § 168 lg 4 ja 5 põhimõttega (menetluskulude jaotus), et kostja kannab hageja menetluskulud, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannab kostja hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 50% ulatuses.
Kohtunik:
Fred Fisker
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.