(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-1986
Tsiviilasi
S AS-i hagi V Jvastu 72 231,09 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
63 458,19 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S AS (endine ärinimi ASH, registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja S Kark Kostja V J(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise
Kirjalik menetlus
viis
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või S AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Aktsiaselts Hansapank esitas 19.01.2009 hagi V J vastu 72 280,50 krooni saamiseks. Nõue tuleneb ASHja kostja vahel 14.04.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust , 25.01.2007 sõlmitud laenulepingust , 22.02.2007 sõlmitud laenulepingust , 02.03.2007 sõlmitud laenulepingust , 29.01.2007 sõlmitud arvelduskrediidi lepingust . Kostja ei täitnud oma kohustusi hageja ees, millega rikkus lepingute tingimusi. Hageja vähendas 01.04.2009 võlgnevuse nõuet 72 231,09 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 25.01.2009 üle antud kostja emale. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. ASHja V J vahel 14.04.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust , 25.01.2007 sõlmitud laenulepingust , 22.02.2007 sõlmitud laenulepingust , 02.03.2007 sõlmitud laenulepingust , 29.01.2007 sõlmitud arvelduskrediidi lepingust , 19.03.2008 sõlmitud laenulepingust nr 08-040487-KX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale
krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks laenulepingutest tulenevalt põhivõlg, intress, viivis ja tähitud kirja saatmine 42 753,34 + 38 + 3 732,89 + 3 545,87 + 294,08 + 435,98 + 28,64 +4 377,55 + 277,90 + 537,16 + 7 281,43 + 458,42 + 893,54 + 5 500 + 297,68 + 668,47 = 71 120.95 krooni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 15.01.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 42 753,34 + 3 545,87 + 4 377,55 + 7 281,43 + 5 500 = 63 458,19 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista laenulepingust nr 08-009476-KE tulenev leppetrahv 856,44 krooni ja leppetrahvi viivis 74,58 krooni; laenulepingust tulenev leppetrahv 38,98 krooni ja leppetrahvi viivis 4,05 krooni; laenulepingust tulenev leppetrahv 46,55 krooni ja leppetrahvi viivis 4,05 krooni; laenulepingust tulenev leppetrahv 77,39 krooni ja leppetrahvi viivis 8,10 krooni. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus on oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg 1 ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv kogusummas 1 019,36 krooni. Kuna kohus jätab leppetrahvi väljamõistmise nõude rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka leppetrahvilt arvestatud viivise kogusummas 90,78 krooni väljamõistmise nõude. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi suuremas osas rahuldas, peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 9 134,58 krooni järgmiselt: 634,58 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ning 8 500 krooni riigilõivu hagimenetluses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-11848 ASH maksekäsu kiirmenetluses V J vastu 66 701,47 krooni saamiseks, on kohus 15.12.2008 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud määrus jõustus 30.12.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 19.01.2009, seega ühe kuu jooksul. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 634,58 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 8 500 krooni, kokku 9 134,58 krooni.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.