Tsiviilasi nr 2-08-93936
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
3. aprill 2009, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-93936
Tsiviilasi
RKM Solution OÜ hagi Pille Altmäe vastu 4600 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
2600 krooni hageja RKM Solution OÜ (RK 11489292, asukoht Masti 410, 11911 Tallinn); hageja esindaja Reimo Tomingas (Gund OÜ, asukoht Aleviku põik 2-12, Jüri, 75301 Harjumaa);
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja Pille Altmäe kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg
Hagiavalduse kohaselt võttis Pille Altmäe 09.05.2008 AT Finances OÜ kuuluva internetiportaali www.e-kiirlaen.ee vahendusel laenu summas 2000 krooni. Kostja võttis laenu 30 päevaks, millelt oli laenutingimuste p 4.2.2 järgi ette nähtud tasu 400 krooni. Laen koos lepingutasuga tuli tagastada hiljemalt 08.06.2008. Lepingu p 8.2.2 kohaselt lisandus laenulepingu tasu tähtaja lükkumisel 30 päeva võrra 600 krooni. Tähtaja edasilükkumise tõttu kohustus kostja laenu tagastama kokku summas 2600 krooni. Kostja ei ole tänaseni laenusummat koos lepingutasuga AT Finances OÜ-le tagastanud. Laenulepingu punkti 9.1 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda tagastamata summadelt viivist 0,5% päevas. Viivis hagi esitamise aja seisuga on 2060 krooni (206 päeva x 10 krooni). RMK Solution OÜ ja AT Finances OÜ sõlmisid 21.11.2008 nõuete loovutamise lepingu, millega AT Finances OÜ loovutas hagejale muuhulgas ka eelnimetatud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2600 krooni ja viivisena 2000 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kätte isiklikult kostjale 15.01.2009 (tl 17). Kostja vastas kohtule kirjalikult 26.01.2009 (tl 18), teatades, et võtab hagi õigeks ja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jagada nii, nagu kohus arvab. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, ei soovi kohtuistungit. Kostja soovib asja lahendada nii, et saaks võlg makstud.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2600 krooni ja viivis 2000 krooni. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole väitnud, et hagi on esitatud põhjendamatult. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus andis hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 6. veebruarini 2009. Hageja ei ole käesoleva ajani menetluskulude nimekirja esitanud. Hagile lisatud maksekorraldusest (tl 4) nähtub, et hageja on tasunud hagi esitamisel mitme kostja vastu riigilõivu 1500 krooni. Kuni 2(3)
31.12.2008 kehtinud Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasja eest hinnaga kuni 5000 krooni tasuda riigilõivu 250 krooni. Kohus leiab, et TsMS § 1741 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 250 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.