Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
03.04.2009
Tsiviilasja number
2-09-2517
Tsiviilasi
POÜ pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: POÜ (reg xxx asuk xxx) Võlgniku esindaja juhatuse liige KK(ik xxx)
esindajad
24.03.2009 Kohtuistungi toimumise aeg
Võlgniku esindaja: KK Ajutine pankrotihaldur: A Tootsman (OÜ Maagrupp )
Istungil osalejad
Lõpetada POÜ (reg xxx) pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankS § 29 lg 1. Anda OÜ (reg xxx) dokumendid hoiule juhatuse liikmele KK(ik xxx). Vabastada ajutine pankrotihaldur A Tootsman (OÜ Maagrupp ) ajutise pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Kustutada POÜ (reg xxx) registrist. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade POÜ (reg xxx) pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankroti raugemise tõttu. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutise halduri töötasuks 16 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 5 900 krooni ajutise pankrotihalduri A Tootsman kasuks ning välja mõista KK kokku summa 21 900 krooni A Tootsman kasuks. Summa 21 900 krooni kanda OÜ Maagrupp (reg xxx) kontole xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 21.01.2009 Harju Maakohtule esitatud võlgniku pankrotiavalduse kohaselt võlgniku peamiseks tegevusalaks on ühistranspordis audiovisuaalsete reklaamipindade rent ning reklaami ja
turundusteenuse pakkumine. 2008 aastal on äriühing olnud süvenevates majanduslikes raskustes ning jätkanud tegevust osaniku korduvale rahalisele toetusele. Tulenevalt majanduslikest raskustest ja kujunenud turusituatsioonist ei ole emaettevõtjal enam võimalik teha täiendavaid toetuslikke makseid POÜ kahjumi likvideerimiseks. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud klientide vähesus. Seose üldise majanduslangusega on POÜ kaotanud suure osa oma klientidest, kellega on tehtud koostööd Osaühingu asutamisest alates. Samuti ei ole Leedus samal tegevusalal tegutseva Osaühingu tütarettevõte P B suutnud säilitada oma turuosa ega leida uusi kliente. Võlgnikul on seisuga 16.01.2009 võlgu hankijatele kokku 1 511 746 krooni. Lisaks on maksuvõlg 16.01.2009 seisuga 464 987 krooni ja võlgnevus töövõtjale 414 276 krooni. Osaühingul on põhivara 154 979.00 krooni. Kuivõrd võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, on POÜ maksejõuetu. Lähtuvalt eeltoodust taotleb võlgnik pankroti väljakuulutamist. 29.01.2009 Harju Maakohtu määrusega võlgniku pankrotiavaldus menetlusse võetud. 29.01. 2009 Harju Maakohtu määrusega võlgniku pankrotimenetlus algatatud ja määratud ajutiseks pankrotihalduriks A Tootsman. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks. Võlgniku pangakonto jäägid olid: Swedbangas 0 krooni , SEB Eesti Ühispangas 29,41 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul pole kehtivaid töölepinguid. Kuid tasumata on 05.jaanuaril koondatud 4 töötaja lõpparved. Võlgade suurus kokku : nr.
Võlausaldaja
Võla suurus
Märkused
Lühiajalised laenud 4 831 801 Hankijatele tasumata arved 1 512 045 Maksu- ja Tolliamet 464 941 Võlad töövõtjatele 366 244 intressivõlad 188 668 Muud viitvõlad 3 220
7 366 919 vt. Lisa 7: Maksu- ja Tolliameti tõend Võlgniku varade suurus kokku seisuga 13.03.2009: nr
Nimetus
Summa või väärtus
Märkused
Kontol raha
Ostjatelt laekumata arved 16 104 Inventar, tööriistad jms. 7 514
23 661 Sellest 23 661 kroonist piisab vaid ajutise halduri kulude katteks, pankrotimenetluse jätkamiseks vahendid puuduvad ja pole ette näha nende lisandumist. Muud teadaolevat vara võlgnikul raamatupidamise andmetel pole. Kasutuses olnud elektroonilised reklaamikandjad (LCD-monitorid koos lisaseadmetega) olid kasutusrendile võetud seadmed, mis kuulusid enamasti liisingettevõtetele (Hansa Liising, Sampo Liising) ja on üle antud AS-i 3StepIT lattu ja mingi osa neist rendiseadmetest asub veel bussidestrollides, osa on remondis. Võlgniku kasutuses olnud sõiduk Xxx , registrimärgiga xxx, kuulub HAS-le. Seega vara on võlgnikul orienteeruvalt 23 tuhande krooni väärtuses, kohustusi aga ca üle 7 miljoni. Võlgniku võlad kasvavad veelgi, sest viiviste arvestus jätkub kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni.
ÄS § 176 - Vara vähenemine - kohaselt peab osaühingu netovara väärtus (varad miinus võlad) olema vähemalt 50 % osakapitalist , s.t. vähemalt 20 000 krooni. Suure tegevuskahjumi tõttu 2008.aastal muutus seisuga 31.12.2008 võlgniku omakapital negatiivseks - miinus 1 906 038 krooni. Kuid seisuga 01.01.2009 muutus 2006. aastal omanike poolt loodud ja investeeritud 3,56 miljoni kroonine reserv taas võlgnevuseks ja tänaseks on võlgniku netovara väärtus miinuses 7 343 259 krooniga. Tulenevalt ülaltoodust ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgade tasumiseks puudub igasugune võimalus, sest täiendavateks investeeringuteks omanikul raha puudub jätkuva majanduslanguse, sealhulgas reklaamituru languse tingimustes pole äriplaan endisel kujul ilmselt realiseeritav. Ajutise pankrotihalduri järeldused: Võlgnik on maksejõuetu, see maksejõuetus on alalise iseloomuga ja pankrot on vältimatu. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega. Kuna võlgnikul vara sisuliselt puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palun määrata juhatuse liige KK, isikukood xxx. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku netovara väärtus on miinuses 7 343 259 krooniga. Aktiivne majandustegevus on lõppenud ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul vara sisuliselt puudub. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur asjaolu, et võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgade tasumiseks puudub igasugune võimalus, sest täiendavateks investeeringuteks omanikul raha puudub jätkuva majanduslanguse, sealhulgas reklaamituru languse tingimustes pole äriplaan endisel kujul ilmselt realiseeritav. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi.
PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada POÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Aruande kohaselt on võlgnikul vara 23 000 krooni väärtuses, kohustusi aga kokku üle 7 miljoni. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 16 000 krooni. Ajutine haldur on kulutanud 16 tundi ja kohaldanud tariifi 1000 krooni, kuigi lubatud on kohaldada tariifi 1500 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 16 000.00 krooni ja vajalike kulutuste katteks 5 900 krooni. Nimetatud taotlusele võlgnik vastuväiteid ei ole esitanud. 24.03.2009 toimunud kohtuistungil võlgniku esindaja KK kinnitab enda nõustumist, et katab ise menetluse kulu 21 900 krooni ning kinnitanud enda eelnimetatud nõustumist allkirjaga kohtuistungi protokollis. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.