Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-09-4157

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

Asjaolud AAS(edaspidi AS) 02.02.2009 esitas Harju Maakohtule avalduse AAS-i suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on AAS sattunud majanduslikult raskesse olukorda ning ettevõttel on tõsised likviidsusprobleemid. Avaldaja leidis, et ettevõtte saneerimise korral ja täiendavate investorite raha kaasamise korral on suur tõenäosus saavutada ettevõtte jätkusuutlik ja kasumlik majandustegevus. AAS-i põhitegevusalaks on rasketehnika ja sõiduautode treilerite komponentide tootmine emaettevõtte TTOÜ(edaspidi OÜ) tarvis. TT OÜ müüb treilereid SRÜ riikidesse ja Euroopasse. Seoses ülemaailmse finantskriisiga ei saa avaldaja potentsiaalsed kliendid rahastada oma investeeringuid ja sellega ei ole klientidel võimalik ettevõtte toodetavat kaupa osta. Tellimused treileritele hetkel puuduvad, seetõttu puuduvad ka tellimused avaldajale. 31.03.2009 on kohtusse saabunud saneerimisnõustajate avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks. Avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige JT on esitanud vastavasisulise nõusoleku.

Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; ettevõte vajab saneerimist; ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. SanS § 4 alusel kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisel. SanS § 39 lg 1 alusel võib saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist. SanS § 40 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. SanS § 44 lg 1 kohaselt kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44 lg 2 alusel saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest saneerimisseaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. AAS esitas 02.02.2009 avalduse AAS suhtes saneerimismenetluse algatamiseks.

2-09-4157 Kohtule esitatud avalduse kohaselt vajab ettevõte saneerimist, 18.02.2009 toimunud kohtuistungil põhjendas AAS seaduslik esindaja ettevõtte saneerimise vajadust. AAS ähvardav maksejõuetus on ilmselgelt tingitud äriühingu majandustegevusest, eelkõige äriühingu toodangu tellijate rahastamisega seotud probleemidest. Avaldaja nägemuse kohaselt on ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimise käigus rakendatavate abinõude osas märgib avaldaja püsikulude vähendamist ja kolmandate isikute poolset täiendavat finantseerimist. 31.03.2009 on kohtusse saabunud saneerimisnõustajate avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks. Esitatud avalduse kohaselt saneerimismenetluse käigus saneeritava ettevõtte juhtkonna ja saneerimisnõustajate poolt suurimate võlausaldajatega läbiviidud konsultatsioonide käigus, kus tutvustati ettevõtte juhtkonna nägemust saneerimiskava projektist ning sellele vastavat finantsprognoosi, ilmnes, et võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ulatuses, mis võimaldaks ettevõtte jätkusuutliku majandamist saneerimiskava projekti alusel, ei ole võlausaldajatele vastuvõetav. Saneerimisnõustajad selgitasid esitatud taotluses, et eeskätt on saneerimismenetluse jätkamine minetanud oma mõtte seoses sellega, et Danske Bank Eesti Filiaal, millele on panditud saneeritava ettevõtte kinnis- ja vallasvara tagamaks Danske Bank Eesti filiaali nõudeid TT OÜ vastu, ei aktsepteeri ettevõtte juhtkonna nägemust saneerimisest. Seega eksisteerib pidev oht, et saneeritava ettevõtte kogu vara realiseeritakse kolmanda isiku – TT OÜ võla katteks. Arvestades, et TT OÜ ei suuda oma võlgu panga ees tasuda, on see oht väga reaalne. Samuti ei ole oma nõude ümberkujundamisega saneerimismenetluses nõus Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), olles üks saneeritava ettevõtte suurimaid võlausaldajaid. Lisaks teostasid saneerimisnõustajad omapoolse saneerimiskava projekti teostatavuse hinnangu, mille tulemusena selgus et AAS saneerimine ei ole reaalselt sellisel kujul elluviidav (rahastatav), kuna ei ole piisavalt tasuv võimalikele uutele rahastajatele, eelkõige omakapitaliinvestoritele. Piisaval hulgal uue omakapitali ja seetõttu ka uue laenuraha leidmine oleks seetõttu saneerimiskava projekti alusel saneeritava AAS jaoks hetke oludes ebareaalne. Samuti ei ole saneerimisprojekt, kui alternatiiv varade väärtuse muul viisil realiseerimisele, tasuv Danske Bank’i kui AS A kinnis- ja vallasvara pandipidaja jaoks. Saneerimisnõustajad ei saanud saneerimise käigus kinnitust sellele, et potentsiaalne investor – N OÜ oleks valmis investeerima ettevõtte tegevuse käivitamisse 25 000 000 krooni. AS Areorganiseerimisel ettevõtte juhtkonna poolse nägemuse kohaselt nähti ette firma kinnisvara (tööstuspark) ja tootmise eraldamist. Kinnisvara üksus rentinuks tootmisele ruume. Kinnisvara projektist oleks pidanud välja kujunema tööstuspark, mis rendib ruume ka teistele masinatööstusega seotud firmadele. Viimased oleks toetanud allhangetega ka AS-i A treilerite tootmise üksust. Kinnisvara projekti edukus oleks seetõttu olnud otseselt sõltuv treilerite tootmise taaskäivitamisest. Saneerimiskava nägemuse kohaselt oli ettevõttel plaanis taastada 2010. aastaks treilerite tootmine ja müük. Tootmise taaskäivitamiseks oleks tulnud teostada ettevõttesse lähema kahe aasta jooksul uusi investeeringuid rahalises mahus 42,7 miljonit krooni ja tehnopargi taaskäivitamiseks oleks olnud vaja umbes 0,7 miljonit krooni aastal 2009. Kokku oleks olnud vaja hinnanguliselt saneeritavasse ettevõttesse uut raha perioodil 2009-2010 kokku 43,4 miljonit krooni. Prognooside kohaselt suudaks ettevõte vaba raha (FCF) luua alates 2011 ja puhaskasumit alates 2012. Kuni 2010 aastani neelaks ettevõtte tegevus prognooside kohaselt uut raha.

2-09-4157 Kuna pangad eeldavad hetkeoludes uute põhivarainvesteeringute finantseerimisel suures mahus ettevõtjapoolset omafinantseerimist siis oleks hinnanguline minimaalne uue omakapitali vajadus minimaalselt 25 miljonit krooni. Selliselt juhul peaks ülejäänud ülalmainitud finantseerimisvajaduse (43,4 miljonit) ära katma uue laenuraha arvelt (hinnanguliselt 2010 aasta lõpuks 20-25 miljonit krooni) mille hankimine on hetke majandustingimustes pankadest üsna keeruline. Seda oleks vaid võimalik taotleda eeldusel et ettevõttesse tehtaks ka minimaalselt 25 miljoni kroonine omakapitaliinvesteering. Sellisel juhul oleks olnud tõenäoliselt võimalik säilitada koos nõuete nägemusekohase ümberkujundamisega (edaspidi sellest lähemalt) omakapitali 40%-line määr kogufinantseerimises ja seda perioodil 2010-2011. Arvestades ettevõtte äririski oleks selline omakapitali määr mõistlik kuid ei garanteeriks veel hetke majandusoludes uut pangalaenu. See oleks risk millega oleks pidanud arvestama. Omakapitali kaasamise tingimuseks on asjaolu, et omanike jaoks on firma omakapitali väärtus vähemalt sama suur kui omakapitaliinvesteeringuks minimaalselt nõutav summa (25 miljonit krooni). Saneerimisnõustajad hindasid saneerimiskava projekti kohaselt ASi A väärtust omanike jaoks (omanike vara väärtus), mis oli 6,3 miljonit krooni. Seega ei võimalda ettevõtte omakapitali saneerimiskava kohane väärtus uue omakapitali soovitud/nõutud mahus tõstmist. Uuele investorile ei tasuks see investeering ära. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et saneerimise käigus soovivad senised omanikud oma osaluse AS-is A mingilgi määral säilimist, mistõttu 100% firma müük ei oleks ka senistele omanikele atraktiivne. Seega võimaldab nägemus saneerimiskavast kaasata veelgi vähem uut omakapitali kui on seda ülalmainitud hinnanguline omakapitali väärtus. Eelkirjeldatud põhjustel ei pea saneerimisnõustajad antud saneerimiskava rahastatavaks ja seetõttu ka elluviidavaks. Sellele andis kinnitust ka Danske Bank’i vastus temapoolse potentsiaalse nõude saneerimiskava välise ümberkujundamisettepaneku kohta kui ka tõsiasi, et ühegi potentsiaalse investoriga ei ole läbirääkimised jõudnud piisavalt kaugele (näiteks kavatsuste protokolli sõlmimine), mis annaks kindlust saneerimiskava teostatavuse (rahastatavuse) kohta. Lisaks eelmainitud saneerimiskriteeriumite mittetäitmisele ei ole Danske Bank’ile tema potentsiaalse nõude saneerimiskava välise ümberkujundamise ettepanek kasulik kuna tõenäoliselt on pangal võimalik realiseerida tagatisvarade väärtus tulusamalt (näiteks varasid müües, välja rentides) kui saneeritava AS-i A poolt pakutud 12 miljonit krooni. Sellisel juhul oleks panga jaoks olnud nõude reaalse allahindluse määr 80%. Panga huvi ja ettepanek oli jätta nõue saneerimismenetluse (ja saneerimiskava) väliselt üles kordades suurema väärtusega. See oleks olnud ebareaalne kuna oleks veelgi vähendanud saneerimise teostatavuse tõenäosust. See oleks eeldanud lisaks täiendavaid investeeringuid (tõenäoliselt uue omakapitali vormis). Saneerimisnõustajate arvamuse järgi oleks aga juba 25 miljoni krooni kaasaminegi uue omakapitalina olnud ebareaalne, rääkimata veel täiendavast omakapitalist. Eeltoodut arvesse võttes leidsid saneerimisnõustajad, et AAS-i puhul on saneerimismenetluse algatamise eeldused ära langenud. Seetõttu taotlevad saneerimisnõustajad ettevõtte suhtes algatatud saneerimismenetluse lõpetamist ning saneerimisnõustajate vabastamist oma ülesannete täitmisest. Saneeritav ettevõte on nõus tasu maksmise ja kulutuste hüvitamisega saneerimisnõustajatele summas kokku 50 000 krooni, millele lisandub käibemaks, s.o. kokku summas 59 000 krooni, kohtu deposiiti kantud rahasumma arvelt. Ülejäänud osa kohtu deposiiti kantud summast paluvad saneerimisnõustajad tagastada AAS-le.

2-09-4157

Kohus asub seisukohale, et kuna antud juhul ei ole saneerimiskava kinnitatud tuleb AAS-i saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetada. Saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Danske Bank Eesti Filiaal, millele on panditud saneeritava ettevõtte kinnis- ja vallasvara tagamaks Danske Bank Eesti filiaali nõudeid TT OÜ vastu, ei aktsepteeri ettevõtte juhtkonna nägemust saneerimisest. Arvestades asjaolu, et TT OÜ ei suuda oma võlgu panga ees tasuda, eksisteerib pidevalt oht, et saneeritava ettevõtte kogu vara realiseeritakse kolmanda isiku – TT OÜ võla katteks. Nõude ümberkujundamisega saneerimismenetluses ei ole nõus ka üks saneeritava ettevõtte suurimaid võlausaldajaid Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Saneerimisnõustajad teostasid omapoolse saneerimiskava projekti teostatavuse hinnangu, mille tulemusena selgus et AAS saneerimine ei ole reaalselt sellisel kujul elluviidav (rahastatav), kuna ei ole piisavalt tasuv võimalikele uutele rahastajatele, eelkõige omakapitaliinvestoritele. Piisaval hulgal uue omakapitali ja seetõttu ka uue laenuraha leidmine oleks seetõttu saneerimiskava projekti alusel saneeritava AAS jaoks hetke oludes ebareaalne. Saneerimisprojekt, kui alternatiiv varade väärtuse muul viisil realiseerimisele, ei ole tasuv Danske Bank’i kui AS A kinnis- ja vallasvara pandipidaja jaoks. Saneerimismenetluse käigus ei leidnud kinnitust, et potentsiaalne investor – N OÜ oleks valmis investeerima ettevõtte tegevuse käivitamisse 25 000 000 krooni. Kuna saneerimismenetluse läbiviimise eeldused on ära langenud, tuleb asjas menetlus lõpetada ning vabastada saneerimisnõustajad AAS-i saneerimismenetluses ülesannete täitmisest SanS § 19 lg 1 p 2 alusel. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasude piirmäärade (edaspidi Kord) § 6 lg 1 kohaselt saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu lähtudes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Korra § 6 lg 2 kohaselt kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenev tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustajale õiglase tasu käesoleva määruse § 4 alusel. Käesoleval juhul on kohus määranud saneerimismenetluses kaks nõustajat. Tuginedes SanS § 18 lg-le 1 kohustas kohus avaldajat tasuma kohtu tagatiste kontole saneerimisnõustajate tasu ja kulutuste katteks 80 000 krooni. Summa on tasutud avaldaja poolt 26.02.2009. SanS § 18 lg 2 sätestab, et saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Saneerimisnõustajad paluvad määrata saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamiseks 50 000 krooni, millele lisandub käibemaks (18 %), seega kokku 59 000 krooni. Saneeritava ettevõtte seaduslik esindaja juhatuse liige on vastavasisulise teatega kinnitanud (01.04.2009 ekiri), et nõustub ülalnimetatud saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suurusega. Kohus leiab, et käibemaksu tasumine saneerimisnõustajate tasult ning saneerimismenetluses tehtavatelt kulutustelt ei ole põhjendatud. SanS § 15 lõike 3 kohaselt võivad saneerimisnõustajana tegutseda vandeadvokaat, vandeadvokaadi vanemabi, pankrotihaldur või audiitor; muu füüsiline isik, kes on aus ja kõlbeline ning valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, kellel on head majandus- ja vajalikud õigusteadmised ning kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele

2-09-4157 vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, investeerimisühing või krediidiasutus. Advokatuuriseaduse § 49 lg 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Õigusteenus on kutsetegevuse raames toimuv õigusalane nõustamine, isiku esindamine kohtus või mujal, isiku kaitsmine kohtus või kohtueelses menetluses, teisele isikule dokumendi koostamine või tõestamine, samuti tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Saneerimisnõustajana tegutsemine ei ole õigusteenuse osutamine. Kohtu hinnangul on saneerimisnõustaja juriidilise isiku kontrollorgan. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Tuginedes ülalnimetatud sättele võib saneerimisnõustajad käsitleda juriidilise isiku organina, kellel on volitused juhtorgani kontrollimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kehtiva seaduse põhjal asuda seisukohale, et advokaadist saneerimisnõustaja tegutseb äriühingu kaudu ja saadav tulu on tema ettevõtlustuluks. Seega kuulub vandeadvokaadist või vandeadvokaadi vanemabist saneerimisnõustaja tasu maksustamisele samadel alustel kui mitteadvokaadist saneerimisnõustaja puhul, mistõttu saadud tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks ning maksmisele sotsiaalmaks. Käesoleval juhul on saneerimisnõustajaks vandeadvokaat ning SanS § 15 lg 3 mõttes muu füüsiline isik. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaat seotud bürooga, mille kaudu ta tegutseb. Saneerimisseaduse § 18 lg 2 kohaselt on tasu saama õigustatud isik saneerimisnõustaja. Käesoleval juhul tuleb saneerimisnõustajate tasu välja mõista saneerimisnõustajatele kui füüsilistele isikutele. Tasu maksmisel tuleb sellelt maksta sotsiaalmaks ja kinni pidada tulumaks seaduses sätestatud korras. Kui saneerimisnõustaja on loovutanud oma tasunõude büroole, siis ei mõjuta selline loovutus kohtu poolt saneerimisnõustajale tasu väljamõistmist ja selle maksustamist seaduses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul ei ole saneerimisnõustajad kohtule esitanud andmeid tasu nõude loovutamise kohta büroole. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud käibemaksu tasumine saneerimisnõustajate tasult ning tehtavatelt kulutustelt. Saneerimisnõustaja tasult kuulub maksmisele sotsiaalmaks 33 % maksustatavalt tulult ning tulumaksuseaduse kohaselt peetakse väljamakselt kinni tulumaksu 21 %. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt. SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Saneerimisnõustaja õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb SanS § 18 lg 2. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka saneerimisnõustaja tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on saneerimisnõustajatele väljamakstavalt tasult kokku 50 000 kroonilt maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 16 500 krooni. Sotsiaalmaksu tasub väljamakse tegija. Saneerimisnõustajatele väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna TuMS § 13 lõike 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida juriidiline isik maksab juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ametiülesannete täitmise eest. TuMS § 41 punkti 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete

2-09-4157 tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TuMS § 43 lõike 1 punktist 1 lähtuvalt peetakse TuMS § 4 lg 1 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21%. Arvestades saneerimisnõustajate sooritatud ülesannete iseloomu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et 50 000 krooni on õiglane tasu saneerimisnõustajate tehtud töö eest ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus määrab saneerimisnõustajale vandeadvokaat A Kaljurannale saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamiseks 25 000 krooni ja A Juhkam’ile saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamiseks 25 000 krooni. Tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks ning maksmisele sotsiaalmaks. Kuna sotsiaalmaksuga maksustamisele kuulub ka saneerimisnõustajate tasu ning selle kannab väljamakse tegija, kuulub avaldajale tagastamiseks 13 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 aktsiaseltsis Swedbank viitenumbrile 3100057358 kantud summast. Nimetatud summa tuleb kanda AAS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX aktsiaseltsis Swedbank, makse tegemisel märkida selgitusse: „saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste osaline tagastamine“. Kohus kohustab saneerimisnõustajaid teatama SanS § 44 lg 2 alusel saneerimismenetluse lõppemisest saneerimisseaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.