Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

tagastas kostja hagejale tööraamatu. Kostja ei ole hagejale lõpparvet tasunud. Kostja ei ole hagejale maksnud töötasu 2008. aasta novembris ja detsembris ning poole 2009. aasta jaanuarikuu eest. Töötasuna on kostja jätnud hagejale maksmata 64 375 krooni brutotasuna (25 750 krooni + 25 750 krooni + 12 875 krooni). Saamata palga tasumisega viivitamise eest nõuab hageja kostjalt tulenevalt palgaseaduse (PalS) § 35 alusel viivist 0,5% päevas, kokku 5 005,40 krooni. Novembrikuu tasumisega on kostja viivitanud 36 päeva ja detsembrikuu palga tasumisega 5 päeva. Hagejal on saamata ka puhkusetasu 34,33 päeva eest summas 29 469,40 krooni brutotasuna. Vastavalt TLS §-le 82 nõuab hageja kostjalt 2 kuupalga suurust hüvitist summas 51 000 krooni brutotasuna. Kokku nõuab hageja kostjalt 149 850 krooni. 31.03.2009 eelistungile kostja ei ilmunud. Hagimaterjalid ja kohtukutse on edastatud kostja juhatuse liikme K K kodusel aadressil. Hagimaterjalid ja kohtukutse on vastu võtnud kostja juhatuse liikme abikaasa AK ning kohus loeb kohtukutse kättetoimetatuks. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsus. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta, põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Pooltevahelisest 02.07.2007 töölepingust nr 006 nähtub, et hageja töötas kostja juures objektijuhi ametikohal 25 750 kroonise brutopalgaga kuus, lisandub komandeeringutasu seadusandlusega ettenähtud korras ning lisatasu, preemia objekti õigeaegse lõpetamise korral 1% kasumist. Palka makstakse üks kord kuus, iga järgneva kuu 10-ndal kuupäeval. 09.01.2009 avaldusega palus hageja tööleping lõpetada. Vastavalt palgaseaduse (PalS) § 32 lg-le 1 tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. PalS § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. TLS § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Kostja ei ole ümber lükanud hageja faktiväidet, et hagejale on tasumata töötasu ja puhkusekompensatsioon, samuti, et ühe kuu põhipalk on 25 750 krooni brutotasuna. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks saamata töötasu 64 375 krooni, palga tasumisega viivitamise eest 5 005,40 krooni, puhkusekompensatsioon 29 469,90 krooni ja hüvitis vastavalt TLS § 82 lg-le 5 summas 51 000 krooni, kokku 149 850,30 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.