Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-32858
Tsiviilasi
Pjotr Godžitašvili hagi Dali Ivanova vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
500 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dali Ivanova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. märts 2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Dali Ivanova (isikukood xxxxxxx), esindaja Sergei Ivanov
Vastustaja (hageja): Pjotr Godžitašvili (sünd xx.xx.xx), esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Rahuldada apellatsioonkaebus.
Viru Maakohtu 31. detsembri 2007 otsus
Tühistada Viru Maakohtu 31. detsembri 2007 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega jätta Pjotr Godžitašvili hagi Dali Ivanova vastu kahju 500 000 krooni hüvitamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Jätta poolte menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes Pjotr Godžitašvili kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vastuse kohaselt ei sõlminud kostja 31.05.1999 hagejaga käsundilepingut. Samuti ei olnud kostjal kohustusi erastada Y asuv korter hageja nimele ja registreerida hageja uueks elukohaks Y asuv korter.
kohustustest, sest ta osaliselt ka täitis käsundit. Sellest tulenevalt kostja pidi olema teadlik oma käitumise õigusvastasusest, kui ta lõpetas käsundi täimise enne, kui oli saavutanud käsunditäitmise eesmärgi. Teadlikkus tsiviilõiguses on tahtliku kohustuse rikkumise eelduseks, mistõttu kohus tuvastas, et kostja eeltoodust tulenevalt ka soovis õigusvastast tagajärge. Kohus leidis, et kostja kui käsundisaaja kohustuste rikkumine käsundi täitmisel on põhjuslikus seoses hagejale kui käsundi andjale tekkinud kahjuga. Hagejal oli sissekirjutus Narvas Xi . Kuna kostja jättis käsundisaaja kohustused täitmata, kaotas ta sissekirjutuse Narva linnas, kuna kostja jättis hageja sisse registreerimata ja seeläbi võimaluse erastada Narvas Y korterit. Kostja sõnul erastas ta ise nimetatud korteri. Hageja on märkinud, et poolte varasem elukoht Narvas kujutas endast ühetoalist korterit suurusega 18 m2. Sellise eluruumi maksumuseks käesoleval ajal on City 24 kinnisvaraportaali andmetel vahemikus 440 000 - 790 000 krooni, aritmeetiline keskmine 564 000 krooni. Hageja leiab, et temale tekitatud varalise kahju suuruseks tuleks arvestada 500 000 krooni. Kuna kohus hagi rahuldab ja kostja kahju nõude summa ja arvutuste kohta vastuväiteid ei esitanud, siis kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 500 000 krooni.
vähemalt 18-aastane välismaalane, kellel on välismaalaste seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisluba või tähtajaline elamisluba Eesti Vabariigis, kuni elamisloa saamiseni ka Eestisse enne 1990. aasta 1 juulit asunud ja jätkuvalt Eestis elav välismaalane, kellel oli Eesti NSV alaline sissekirjutus. Toimiku materjalidest tuleneb, et vastustajal eluruumis sisseregistreerimise ja eluruumi erastamise õiguse realiseerimise ajaks ei olnud Eesti Vabariigi elamisluba ega elamisluba taotlust; 4) jääb arusaamatuks, mis põhjusel hagejale tekitatud kahju hinnates võttis kohus arvesse hageja õiguse eluruumi erastamisele, kuigi D. Ivanova oli eluruumi üürnik. Kui P. Godžitašvilil oleks sissekirjutus, siis tal oleks õigus eluruumi erastamisele, sama õigus eluruumi erastamisele oli ka D. Ivanoval. Sellest järeldub, kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Toimiku materjalidest on selge, et olukorda, millises oli vastustaja, ei saaks apellant omal soovil kuidagi muuta. Seega ei saanud kahju hüvitamise kohustust tekkida; 5) on otsus vastuoluline. Oma põhjenduste alguses kohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et kostja ei sõlminud hagejale üürilepingut ega registreerinud hagejat sisse Narvas Y. Kuid kahju hüvitamise suuruse määramisel leidis kohus, et kostja kui käsundisaaja kohustuste rikkumine käsundi täitmisel on põhjuslikus seoses hagejale kui käsundi andjale tekitatud kahjuga. Hagejal oli sissekirjutus Narvas Xi, aga kostja jättis hageja sisse registreerimata ja seeläbi võimaluseta erastada Narvas Y korterit. Jääb arusaamatuks, miks võttis kohus kahju suuruse määramisel aluseks eluruumi, millisest P. Godžitašvilil oli soov välja registreerida. Ka ei ole selge kahjusumma. Analoogilise eluruumi X maksumuseks on paremal juhul 250 000 krooni.
Kuivõrd kostjal ei olnud võimalik hagejat sisse registreerida hagejast tulenevate asjaolude tõttu (kehtiva isikutunnistuse ja elamisloa puudumine) ning kostja teavitas sellest hagejat, siis ei ole kostja tahtlik kohustuste rikkumine põhjendatud.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.